lg 2 on kohus teinud käesoleva lihtmenetluse otsuse lihtsustatud vormis.
lg 3 järgi võib kohus teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Kostja taotles aegumise kohaldamist. Hagi esitamisega võrdsustataks maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamine
Pooltevaheline suhe on tehinguline, kuna hageja osutas kostjale Õie 16a, Tallinn asuva elamu, sj kostja korteri hooldust ja vahendas muid teenuseid, mille eest kostja pidi tasuma vastavalt esitatavatele arvetele. Vastavalt TsÜS § 156 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat. TsÜS 147 lg 1 järgi hakkab aegumine kulgema nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seadusest ei tulene teisti ning lg 3 II lause sätestab, et siis kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, hakkab aegumine kulgema selle kalendriaasta lõpust, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kostjale osutatud teenuste eest esitati vaidlusalused arved 2007. aastal, millest viimase sissenõutava arve maksetähtaeg oli 28.06.2007. Seega hakkas TsÜS § 156 lg 1 tulenev kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg kulgema TsÜS § 147 lg 1 (kalendriaasta peab olema lõppenud) järgi 01.01.2008 kl 00.00 ja lõppes 31.12.2010 kl 24.00. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas OÜ BK kohtule 25.10.2011. Seega on hageja nõue aegunud ja kohus kohaldab kostja taotlusel
Hagi jääb aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulud, asja hind Tsiviilasja hind on
lg 1 järgi 1910,40 eurot.
lg 1, 2 alusel jäävad hageja ja kostja menetluskulud, sh riigiõigusabikulud hageja kanda. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad menetluskulud
lg 1, 2 alusel hageja kanda.
lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korras hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse.
lg 1 Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. 2
lg 1, 4, Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137) lg 1 p1 sätestatule.
lg 5 kohaselt, kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse hagejalt hagi rahuldamata jätmisel menetluskulud riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga.
lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Vastavalt lg 5 kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja ning lg 9 kohaselt kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõudega tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Arvestades ülaltoodut, jäävad kostja riigiõigusabikulud täies ulatuses hageja kanda ning hagejalt tuleb
lg 1, 2, § 405 lg 1p 3, § 190 lg 5, § 175 lg 1, § 179 lg 1, 5 alusel riigituludesse mõista riigiõigusabikulude katteks 439,20 €, mis tuleb tasuda ära 15 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest ning selle tasumisega viivitamisel välja mõista
lg 9 alusel temalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis 439,20 €-lt alates lahendi jõustumisest kuni märgitud kulude tasumiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.