← Eesti

2-12-27840/17

Obsah (12)§ 146§ 172§ 163§ 162§ 165§ 66§ 65§ 170§ 158§ 171§ 173§ 175

Tsiviilasi nr 2-12-27840 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2013.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-27840 T

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta 2.1.Vara välistamise nõuetest tulenevad väljamaksed puuduvad. 2.2.Pankrotimenetluse kuludeks on ajutise halduri tasu summas 1 026,00 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Veel on pankrotimenetluse kuluks pankrotihalduri poolt taotletav tasu reegelmääras kogusummas 4 314,00 eurot. Tasu sisaldab käibemaksu.

  1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. 3.
  2. rahuldamisjärgus 30 260,00 euro ulatuses 3.1.
  3. AB K AS 30 260,00 eurot
  4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta 4.1.AB K AS pandiesemeks oleva korteriomandi, registriosa nr. XXX, asukoht XXX, Tallinn müügist laekus 35 600,00 eurot.
  5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta 5.1.Müümata pankrotivara puudub ja teistelt isikutelt võlgnikul enam midagi reaalselt saada ei ole.
  6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel 6.1 Läbi on viidud kõik vajalikud menetlustoimingud.
  7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud 7.
  8. AB K AS 12 109,40 eurot 7.
  9. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 5 863,41 eurot 7.
  10. Bigbank AS 9 852,14 eurot 7.
  11. Raha24 OÜ 210,43 eurot 7.
  12. AS Krediidikassa 1 863,92 eurot 2

(5)Tsiviilasi nr 2-12-27840
  1. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada 8.1.Ühtegi hagi pankrotimenetluses esitatud ei ole. Uusi hagisid haldur esitada ei kavatse.
  2. Kohtukulud ja halduri tehtud vajalikud kulutused 9.
  3. Kohtukulud antud menetluses puuduvad.
  4. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. 10.1 Antud menetluses ei esine asjaolusid, mida haldur peaks vajalikuks lisaks eelpool toodule täiendavalt esile tuua. Maksejõuetuse põhjuseks ei olnud kuriteo tunnustega tegu, vaid töö kaotus ning pikaajaline elatumine üksnes invaliidsuspensionist. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega kohtule esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Halduri hinnangul ei ole õiguslikke takistusi kohustusest vabastamise menetluse algatamisel. 2013.a. mais asus võlgnik tööle Sotsiaalministeeriumisse avalike suhete peaspetsialistina ning tal on olemas sissetulek, millega võlausaldajate nõudeid osaliselt rahuldada.
  5. aprilliks 2013.a. kokku kutsutud võlausaldajate koosolekule ükski võlausaldaja ei ilmunud ning ettepanekuid usaldusisiku kandidaadi osas ei tehtud. Haldur leiab, et antud olukorras võib tulenevalt

§ 172lg.

6 täita usaldusisiku kohustusi võlgnik ise. 11. Halduri tasu

651 lg 1 kohaselt on pankrotihalduri tasu piirmäär pankrotivaralt suurusega 35 600,00 eurot 5 019,90 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu maksmist kogusummas 4 314,00 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Tasu taotletakse Advokaadibüroole Kraavi & Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihalduri poolt taotletav tasu jääb allapoole ette nähtud miinimummäära, kuid arvestades seda, et pandipidajale peab olema tagatud väljamakse minimaalselt 85% ulatuses pandieseme müügist laekunud rahast, ei ole halduril suuremas ulatuses võimalik tasu saada. Haldur kutsus 29.aprilliks 2013.a. kokku ka võlausaldajate üldkoosoleku, et arutada pankrotimenetluse lõpetamise ja usaldusisiku määramisega seonduvaid küsimusi, kuid antud koosolekule ükski võlausaldaja ei ilmunud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.

§ 163

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 163

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Veli Kraavi on

§ 162ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande.

Lõpparuande kohaselt on võlgniku vara realiseeritud, müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole, haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Haldur ei kavatse esitada hagisid. Kohus leiab, et 3

(5)Tsiviilasi nr 2-12-27840 pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab

§ 162nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid.

Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt MA’i maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Konkreetselt on MA’i maksejõuetuse tekkimise põhjuseks töö kaotus ning pikaajaline elatumine üksnes invaliidsuspensionist.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Veli Kraavi tuleb vabastada tema kohustustest MA’i (pankrotis) pankrotimenetluses.

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuande kohaselt kohtukulud antud pankrotimenetluses puuduvad.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. MA’i pankrotimenetlus on kestnud aasta, mille jooksul on haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, korraldanud vara säilimise, müügi ja valduse üleandmise, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotivarasse on halduri töö tulemusena laekunud 35 600 eurot. Pankrotihaldur palub enda tasuks määrata 4 314 eurot koos käibemaksuga ning palub halduritasu välja maksta Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ-le. Lõpparuandes toodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et haldur taotlus tasu suuruse osas tuleb rahuldada ning määrata MA’i pankrotihaldur Veli Kraavi tasuks 3 595 eurot, milline summa maksta välja pankrotivara arvelt.

§ 65lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

Kuna tasu määratakse büroole, lisandub sellele käibemaks 719 eurot käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. 4

(5)Tsiviilasi nr 2-12-27840

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. MAon esitanud Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid MA kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada MA’i kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab samuti, et usaldusisiku määramine ei ole kohtule seni teadaolevatel asjaoludel vajalik ning usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale, kes on sellega nõus. Eeltoodu alusel ja kooskõlas

§-iga 172 lg 6 leiab kohus, et MA’i usaldusisik tuleb jätta määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb MA’il juhinduda

§-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb võlgnikul nende sätetega põhjalikult tutvuda. Kohus selgitab MA’ile, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. MA’il tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kuna MA’i kohustustest vabastamise menetluse algatamisel jäetakse usaldusisik määramata ning MA’i täidab usaldusisiku kohustusi ise, selgitab kohus, et

§-ist 172 lg 6 tulenevalt kontrollib kohus, kas MA oma kohustusi täidab. Fred Fisker kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.