← Eesti

2-12-26284/30

Obsah (8)§ 162§ 165§ 1741§ 176§ 175§ 177§ 448§ 632

2-12-26284 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Täiendav otsus Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2013. a, Tartu mnt kohtumaja,

) § 448 lg 1 p 1 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. Sama paragrahvi lg 1 p 3 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (

§ 165

lg 3 esimene lause).

§ 1741

lg 3 järgi määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks muu hulgas ka õigusabikulud summas 4002,67 eurot. Võttes arvesse, et kohus määrab käesolevas tsiviilasjas menetluskulud kindlaks

§ 1741

lg 3 järgi, ei pea kohus vajalikuks menetluskulude kindlaksmääramise avaldust vastaspoolele kätte toimetada (

§ 176

lg 4 esimene lause).

§ 175

lg 1 esimesest lausest tulenevalt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus 2 2-12-26284 piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad

§ 175lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast.

Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus (

§ 175lg 4).

Eesti Vabariigi Valitsuse määruse „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär kuni 128 000 euro suuruse tsiviilasja hinna puhul 21 100 eurot. Võttes arves, et käesoleva tsiviilasja hinnaks on 126 616,89 eurot, siis hageja taotletav summa eelpool nimetatud piirmäära ei ületa. Võttes arvesse eeltoodut, leiab kohus esitatud tõendite ja toimiku materjalide pinnalt, et õigusabikulud summas 4002,67 eurot on põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Vastavalt

§ 177

lg-le 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 448lg 5 järgi on täiendav otsus on täiendatava otsuse osa.

Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust.

§ 632

lg 3 esimese lause kohaselt kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.