) § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Elatise nõuet põhjendatakse kostjapoolse elatise vabatahtliku mittemaksmisega.
Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, määras kostjale tähtaja vastamiseks. Oma elektroonilises vastuses kohtule kostja tunnistab hagi, esitades samas vastuväiteid seoses sellega, et lapse ema takistab kostjat lapsega suhtlemast. Seoses asjaoluga, et kostja on hagi elatise osas õigeks võtnud, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi rahuldada ulatuses, mis on õiguslikult põhjendatud. Õiguslikud alused ja kohtu järeldus Perekonnaseaduse (
) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt
Vastavalt
lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 22.11.2011, kuid
kohaselt saab elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hagi on esitatud kohtule 03.01.2013, seega saab elatist tagasiulatuvalt nõuda maksimaalselt alates 03.01.2012. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et kostja on hagi õigeks võtnud, on hageja nõue elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud, kuid tagasiulatuva nõude osas osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. Tagasiulatuv nõue kuni 31.12.2012 seisuga on summas 1730.65 eurot (145/31x29) + 11x145). Alates 01.01.2013 on elatise suuruseks 160 eurot. Nõutud elatise suurus vastab
MS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, seega ei saa üks vanematest piirata teise vanema suhtlemist lapsega juhul, kui seda pole kohtu poolt piiratud. Vaidluse korral lapsega suhtlemise üle tuleb pöörduda vanemate kokkuleppe mittesaavutamisel kohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.