) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Laste JB ja AB isa AB on kohustatud lapsi üleval pidama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hagejate seaduslik esindaja laste vajadusi tõendama. Kostja on nimetanud enda kuludeks (toit, riided, jalatsid, sõidukulud, ravikulud) 200 eurot kuus, kohustusliku kogumispensioni maksed ja perekonnale kuuluva korteri XXX kommunaalkulud 200 eurot kuus, laenu tagasimaksed ligi 400 eurot kuus. Kohtuistungil ilmnes ja kirjalike tõenditega on tõendatud, et hageja seadusliku esindaja ja kostja võetud ühise kodulaenu nende kodu XXX otsmiseks kuumakse on 183 eurot ning seda tasub kostja. Poolte seletustest ilmnes, et AB tasub ka teist laenu, mille ta oli võtud korteri kommunaalkulude võla katteks ja mille kuumakse on 140 eurot. Poolte ütlustest kohtuistungil ilmnes, et pooled elavad lahus alates eelmise aasta detsembrist ja lahuselatud aja jooksul ei ole kostja laste ülalpidamiseks elatist andnud. Kostja selgitas, et on ülalpidamiskohustust täitnud selliselt, et on võtnud lapsed nädalavahetuseks enda juurde. Eeltoodust nähtuvalt on kostja mitme kuu jooksul rikkunud laste ülalpidamise kohustust.
lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest; Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt; Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus ei tuvastanud kostja kohta ühtegi mõjuvat põhjust, miks temalt peaks välja mõistma elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi täies ulatuses rahuldada. Elatis tuleb välja mõista alates hagi esitamisest 22.01.2013.a. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.