) § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab
lg 1 kohaselt määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 166 528,31 eurot ja vara puudub. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse põhjustas Saare Mööbel OÜ (registrist kustutatud) võlgnevus SSees, mis tekitas suutmatuse tasuda oma võlgnevust AS-ile SEB pank. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutisele haldurile ei ole teada, kas ½ korteriomandi tagasivõitmise hagi esitamine on otstarbekas ning kas OÜ S osaluse müügi puhul on tegemist tagasivõidetava tehinguga.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik deposiiti kohtu määratud rahasummat tasunud. Lisaks on võlausaldaja AS SEB Pank ajutisele haldurile teatanud, et ei ole nõus kohtu määratavat rahasummat tasuma (t lk 73). Vastavalt
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi.
lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 800 eurot ja tehtud vajalike kulutuste katteks 200 eurot, kokku 1000 eurot. Kohus leiab, et tasunõue on ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Kulutuste suurus on ajutise halduri kulude aruandest (t lk 62) lähtuvalt kohtu hinnangul samas osaliselt põhjendamatu. Aruandest nähtuvalt on ajutine haldur pidanud tegema kulutusi seoses erinevate päringutega registritele, krediidiasutustele jne. Sellele lisanduvad 2 2-13-13379 üldised bürookulud (telefoni ja arvuti kasutamine, bürooruumide kasutamine jms). Kohtu arvates saab vajalikuks ja põhjendatuks pidada kulutusi 100 euro ulatuses.
lg 6 järgi võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg-st 4 tuleneb, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel võlgnikul likviidne vara puudub, seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest 397 euro ulatuses (lisandub sotsiaalmaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.