) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK RR (edaspidi hageja) esitas 19.11.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse VP ja GP (edaspidi kostjad) vastu. 04.02.2013 esitatud täpsustuse kohaselt on tema nõudeks üürilepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamine. Hageja esitas 04.02.2013 ka menetlusabi taotluse ning taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus kohustas 04.03.2013 hagejat täpsustama hageja tuvastushuvi
Hageja ei ole tähtaegselt põhjendanud oma õiguslikku huvi üürilepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise osas. Kohus küsis
Kostjate poolt 05.04.2013 esiatud kirjalikust seisukohast ilmenb muu hulgas, et hageja ei ela käesoleval hetkel enam vaidlusaluse üürilepingu esmeks olevas eluruumis (asukohaga Kaiu tee 6a, Jälgimäe küla, Saku vald, Harjumaa). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et hageja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata ning hagi menetlusse võtmisest keelduda. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Vastavalt RÕS § 7 lg 1 p-le 12 ei anta isikule riigi õigusabi, kui talle asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Hageja on praegusel juhul taotlenud hagiavalduses üürilepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamist. Asja materjalidest nähtub samas, et kõnealune üürileping on sõlmitud tähtajalisena ning kehtib kuni 17.04.2013. Tõenäoliselt ei lõppe käesoleva tsiviilasja menetlus enne üürilepingu tähtajalise lõppemise kuupäeva. Lisaks ilmneb kostjate poolt avaldatust, et hageja on lõpetanud üürilepingu esemeks oleva eluruumi kasutamise. Eelnimetatud asjaoludel ei näe kohus, milline võiks olla esitatud tuvastusnõude rahuldamisest saadav kasu hageja jaoks. Hageja ei ole selles osas kohtule ka täiendavaid selgitusi esitanud. Arvestades ülaltoodut, keeldub kohus RÕS § 7 lg 1 p 12 alusel hagejale riigi õigusabi andmisest. Tulenevalt
lg 2 p-st 2 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2 2-12-47510
lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagiavalduses on taotletud, et kohus tuvastaks kostjate poolt esitatud 18.04.2011 sõlmitud tähtajalise üürilepingu ülesütlemisavalduse tühisuse. Üürileping on sõlmitud tähtajalisena ning kehtib kuni 17.04.2013. Nagu kohus on eelnevalt märkinud, ei lõppe tsiviilasja menetlus eelduslikult enne üürilepingu tähtajalise lõppemise kuupäeva. Sellest lähtuvalt tegi kohus hagejale ettepaneku selgitada, milline on hageja iseseisev õiguslik huvi ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise osas. Hageja oma tuvastushuvi tähtaegselt põhjendanud ei ole, tuvastushuvi ei nähtu ka hagiavaldusest. Seetõttu tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
lg 2 p-st 2, keeldub kohus hagi menetlusse võtmast ning tagastab selle
Kohtu hinnangul teenib hagi menetlusse võtmata jätmine nimetatud alusel käesoleval juhul
§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste kuludega. Kohus peab seejuures silmas nii üldist menetlusökonoomiat kui ka poolte menetluskulude kokkuhoidu. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (
lg 6).
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt
lg-st 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
Seoses hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisega ei pea kohus vajalikuks lahendada hageja esitatud taotlust menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.