Võlgniku varaks oli nõue LM vastu summas 410 000 krooni jõustunud kohtulahendi alusel aastast
§-s 146 toodud väljamaksete kohta. Võlgnik ei omanud vara ning seega ei esinenud vara välistamise ega tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid vara välistamisi. Elatist või väljamakseid võlgnikule ja tema ülalpeetavatele ei esinenud. Võlgnik töötas, kuid tema sissetulek on palga alammäär, millele ei olnud võimalik pöörata sissenõuet. Vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 132 on kehtestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata ning § 132 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, käesoleval ajal on palga alammäär 290 eurot. Pankrotimenetluse kulud Pankrotimenetluses on tehtud väljamaksed võlausaldaja poolt kantud rahaliste vahendite summas 25 000 krooni arvelt. Ajutise menetluse kulu, ajutine halduritasu koos maksudega summas 5 187 krooni ehk 331.51 eurot ning ajutine bürookulu summas 590 krooni ehk 37.71 eurot, kokku 369.22 eurot. Pankrotimenetluse ajal on kantud bürookulu 76.70 eurot. Koosolekute läbiviimine, nõuete menetlemine, suhtlemine LM täituriga, võlgnikuga. 2
Kokku tunnustati nõuete kaitsmisel võlausaldajate nõuded summas 487 817.10 krooni/ 31 177.20 euro ulatuses. Antud menetluses olid vaid muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded ehk nn II järgu nõuded (
Jrk nr
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).
lg-te 1 ja 3 järgi, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. 3
lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.
lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Füüsilisest isikust võlgnik ei ole esitanud avaldust kohustustest vabastamiseks. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab
lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette
PB (pankrotis) pankrotimenetluses on 4 võlausaldajat esitanud haldurile nõuded kokku summas 31 177.20 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb PB pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et PB maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kohus leiab, et PB maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku poolt tasumisele kuuluv kahju hüvitis, mis on tekkinud illegaalsest äritegevusest ja kuritegude toimepanemisest ning kergekäeliselt ja läbimõtlematult võetud kohustused, mida võlgnik ei suutnud täita, samuti ei ole võlgnik maandanud riske, et tekkinud kohustusi täita. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 384 kohaselt on pankrotikuriteoks oma maksevõime oluline vähendamine või enda maksejõuetuks muutmine, vara hävitamine, rikkumine, raiskamine või põhjendamatu kinkimine, loovutamine, välismaale paigutamine, põhjendamatute kohustuste võtmine või põhjendamatute soodustuste andmine või ühe võlausaldaja teisele eelistamine võlgniku poolt, kes oli teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldaja huve. PB pankrotihaldur on teinud pankrotimenetluses toiminguid, pankrotihaldur märgib, et on alates pankroti väljakuulutamisest kuni aruande esitamiseni teinud pankrotimenetlusega seonduvalt kokku 9 tundi tööd (üldkoosolekute ettevalmistamine ja juhatamine, nõuete menetlemine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistus ja pidamine, aruanded kohtule ja täitemenetluses osalemine, suhtlemine pankadega). Sirje Tael arvestades tunnitasu 45 eurot, taotleb PB pankrotimenetlusega seonduvalt kokku töötasu summas 400 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 132 eurot. Kohus leiab, et halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Pankrotihalduri taotlus tuleb rahuldada ja määrata Sirje Taela tasuks 400 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid 4
lg 3 alusel kontrollib kohus jaotusettepaneku ja lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetluses tehtud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus pankrotimenetluses tehtud kulud 54.94 eurot.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Sirje Tael tuleb vabastada tema kohustustest PB (pankrotis) pankrotimenetluses. Merike Varusk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.