← Eesti

2-13-19282/2

Obsah (5)§ 187§ 131§ 186§ 188§ 132

2-13-19282 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-19282 Tsiviilasi EK avaldus nõusolek

) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda

§ 187ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 711 kohaselt vajab ka eestkostja.

Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.

§ 131

lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.

§ 186

lg-te 1 ja 3 järgi peab eestkostja paigutama eestkostetava raha Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi, kui seda ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks.

§ 188

lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa ning omandada ja võõrandada väärtpabereid. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 2 2-13-19282 28 lg 1 sätestab, et osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale. Sama paragrahvi teise lõike alusel on pärijal õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi kogumispensionide seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. KoPS § 30 lg 1 kohaselt võib pärija võtta pärandvara hulka kuuluvad osakud tagasi ühe aasta jooksul pärast seda, kui on tõestatud pärimistunnistus tema pärimisõiguse kohta.

§ 132

lg 1 kohaselt lapse varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks. Avaldajal ja AP’l on ühine 29.01.2009.a sündinud tütar BP. Lapse isa suri XXX.a. Tallinna notar Kaata Kartau poolt on 08.10.2012.a väljastatud pärimistunnistus, millest nähtuvalt on AP pärijateks tema alaealine tütar BP 1/2 mõttelises osas ja täisealine tütar PP 1/2 mõttelises osas. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut alaealise lapse nimel AP pärandvaraga tehingute tegemiseks, nimelt pensionifondi osakute tagasivõtmiseks (st rahas väljavõtmiseks) ja krediidiasutustes AP nimel olevatel arveldusarvetel olevate rahaliste vahendite käsutamiseks ning lapse nimel olevate firmadega vajalike toimingute tegemiseks. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega ning hinnates eelpool toodut kogumis, asub seisukohale, et alaealise lapse huvid on nimetatud tehingute tegemisel igakülgselt kaitstud. Tulenevalt eelnevast rahuldab kohus avalduse ja annab avaldajale taotletud nõusolekud alaealise lapse omandisse pärandiga saadud varaga tehingute tegemiseks. Kohtu arvates on mõistlik lõpetada firmade tegevus, kui firmades tegevust enam ei toimu. Samuti on põhjendatud AP pensionikontol olevate osakute rahas väljavõtmine ja kasutamine lapse huvides tema ülalpidamiseks. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et peale AP surma on avaldaja lapse ainus ülalpidaja. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.