← Eesti

2-13-21593/2

2-13-21593 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-21593 Tsiviilasi AP ja AH avaldus lapse nimel tehingu tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldajad AP(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) AH(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Avaldajate esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee (Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co, e-post rando.maisvee@eversheds.ee) Puudutatud isik MHH (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada AP ja AH avaldus.
  3. Anda AP ja AH nõusolek lapse MHH nimel alljärgnevate tehingute tegemiseks seoses kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX) õigusliku režiimi muutmisega: 2.
  4. Kaasomandi lõpetamiseks; 2.
  5. Korteriomandite seadmiseks vähemalt järgmises koosseisus: lapse MHH korteriomandi reaalosa moodustab 2-toaline korter nr 6 kinnistul paikneva elamu teisel korrusel, mis koosneb ehitise ruumidest 31, 32, 33, 34, 35 ja 36 ning keldrikorrusel asuvast ruumist nr 12k; 2.
  6. Seniste kaasomanike vaheliste kinnisasja kasutuskorra kokkulepete lõpetamiseks; 2.
  7. Uue kinnisasja kasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks vähemalt tingimusega, et lapse MHH korteriomandi igakordsel omajal on õigus ühele parkimiskohale kinnistul; 2.
  8. Kinnistusraamatusse vastavate kannete tegemiseks.
  9. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. 1 2-13-21593 Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta avaldajate kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud APja AHesitasid 08.05.2013.a Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks nende ühise alaealise lapse MHH nimel tehingute tegemiseks. 14.08.2006.a kinkelepinguga sai laps XXX mõttelise osa omanikuks kinnistust asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Mõttelisele osale vastab 2-toaline korter nr 6 kinnistul paikneva elamu teisel korrusel, mis koosneb ehitise ruumidest 31, 32, 33, 34, 35 ja 36 ning keldrikorrusel asuvast ruumist nr 12k. Avaldajad taotlevad kohtult nõusolekut muuta nimetatud kinnistu õiguslikku režiimi selliselt, et
  10. Kaasomand lõpetatakse;
  11. Seatakse korteriomandid vähemalt järgmises koosseisus: lapse korteriomandi reaalosa moodustab 2-toaline korter nr 6 kinnistul paikneva elamu teisel korrusel, mis koosneb ehitise ruumidest 31, 32, 33, 34, 35 ja 36 ning keldrikorrusel asuvast ruumist nr 12k;
  12. Lõpetatakse senised kaasomanike vahelised kinnisasja kasutuskorra kokkulepped;
  13. Sõlmitakse uus kinnisasja kasutuskorra kokkulepe vähemalt tingimusega, et lapse korteriomandi igakordsel omajal on õigus ühele parkimiskohale kinnistul;
  14. Tehakse kinnistusraamatusse vastavad kanded. Loetletud tingimused on kooskõlastatud tehinguid ette valmistava Tallinna notarite Kätlin Aun-Janiski ja Erki Põdra notaribürooga. Viidatud tehingud on vajalikud, sest need tõstavad ilmselt lapse vara väärtust ja aitavad ennetada ning välistada vara kasutamisega seoses tulevikus tekkida võivaid vaidlusi. Hetkel paikneb lapsele mõttelises osas kuuluval kinnistul korteriomanditeks jaotamata elamu ja olemasoleva kasutuskorra kokkuleppega ei ole tagatud lapse õigust parkimiskohale. Tehingutega seotud kulud kannavad avaldajad. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja põhjendustest paluvad avaldajad anda nõusolek lapse nimel ülal punktides 1-5 kirjeldatud tehingute tegemiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega ning hinnates kohtule esitatut kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 711 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. Lähtuvalt PKS § 187 ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet, kohustuda tegema eelpool nimetatud käsutusi, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut ning anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Tulenevalt Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. 2 2-13-21593 Sama põhimõte on sätestatud ka lapse õiguste konventsiooni artiklis 3, mille kohaselt lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Avaldajad paluvad kohtu nõusolekut lapsele XXX mõttelises osas kuuluva kinnistu asukohaga XXX õigusliku režiimi muutmiseks vajaminevate tehingute, mis on eelpool loetletud p 1-5 all, tegemiseks. Nimetatud tehingud on Tallinna notarite Kätlin Aun-Janiski ja Erki Põdra notaribüroos ettevalmistamisel. Käesoleval ajal asub lapsele kuuluval kinnistul korteriomanditeks jaotamata elamu ja olemasoleva kasutuskorra kokkuleppega ei ole tagatud lapse õigust parkimiskohale. Kohus nõustub siinkohal avaldajatega, et nimetatud tehingute tegemine on põhjendatud ja vajalik. Eelnevalt mainitud tehingutega ei lähe lapse vara tema omandist välja. Lapse vara väärtus tõenäoliselt tõuseb ning tehingute tegemine aitab ennetada ja välistada seoses vara kasutamisega tulevikus tekkida võivaid vaidlusi. Kinnistu õigusliku režiimi muutmine ei too lapsele kaasa kahjulikke tingimusi ega kohustusi. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes asjaolule, et lapse huvid seoses kõnesolevate tehingutega on igakülgselt kaitstud, rahuldab kohus avalduse ja annab avaldajatele taotletud nõusoleku. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses sätestatust, tuleb menetluskulud jätta avaldajate kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.