Pankroti väljakuulutamise seisuga 21.08.2012 rahalisi vahendeid summas 0 eurot, laekumisi pankrotivarasse summas 0 eurot. Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole tasutud menetluskulusid vastavalt pankrotiseaduse (
) § 146 lg 1 p 3. Puuduvad
Massikohustused
Vastavalt
Vastavalt
Laekumised seetõttu puuduvad. Pankrotivara saldo 0 eurot. Vastavalt
lg 2 p 2: Puuduvad
Puuduvad
Puuduvad
lg 1 p 3: Masskohustused (
).
lg 1 p 4: Pankrotimenetluse kulud (
): summas 1298,83 eurot (ajutise pankrotihalduri tasu, sots maks ajutise halduri tasult ajutise menetluse bürookulud), mis kõik maksmata. Jaotusettepaneku kinnitamise määrusega on kohus kinnitanud pankrotimenetluse kulud
aprill 2013 summas 1298,83 eurot. Vastavalt
Jaotise väljamakse tegemiseks rahalised vahendid puuduvad. Vastavalt
lg 2 p 5: Müümata pankrotivara puudub, teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Vastavalt
lg 2 p 6: Pankrotimenetluse käigus on haldur kontrollinud võlgniku tegevusega seonduvat, selgitanud välja pankrotivaraga seonduva, selgitanud välja võlausaldajad, kontrollinud esitatud nõudeavaldusi. Haldur valmistanud ette ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, analüüsinud võlgniku tegevust ja nõuete esitamise võimalusi, teostanud pankrotivara arvestust. 11.09.2012 toimus S L (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek. Üldkoosolekule ei ilmunud ükski võlausaldaja ja kohus rahuldas ajutise halduri taotluse jätta pankrotitoimkond moodustamata. Nõuete kaitsmise koosolek 06.12.2012, kaitstud nõudeid summas 19867,23 eurot, koosolekul ükski võlausaldaja ei osalenud. Pankrotihaldur ja võlausaldajad enne koosolekut vastuväiteid ei esitanud. Kohtuvaidlusi nõuete tunnustamise osas käimas ei ole. Vastavalt
lg 2 p 7: Pankrotimenetluses jäänud teostamata väljamakseid alljärgnevates tunnustatud nõuetes: Jaotise saaja Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskus kaudu Elion Ettevõtted AS Swedbank AS Eesti Energia AS KOKKU Järk II II II II Tunnustatud nõue (eurot) 320 138,97 19134,10 274,16 19 867,23 Vastavalt
Vastavalt
lg 2 p 9: Menetluskulud ja ajutise halduri vajalikud kulutused väljamaksmata pankrotimenetluse kuludena summas 1 298,83 eurot. Puuduvad kohtukulud. Pankrotimenetluse väljamaksmata kulud kokku vastavalt
lg 1 (kõik toodud käesoleva ettekande esitamise seisuga):
lg 1 p 1: vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded – hetkel puuduvad, kuna puuduvad vara välistamise taotlused ja tagasivõitmise hagisid ei ole esitatud.
lg 1 p 2: Makstavad elatised võlgnikule ja tema ülalpeetavatele puuduvad.
Massikohustused puuduvad
Pankrotimenetluse kulud on suuremad kui olemasolev pankrotivara, mistõttu tuginevalt
Menetluse lõpetamata jätmise alused puuduvad, kuna võlausaldajad ei ole nõus menetluse läbiviimist finantseerima. Seoses võlgnikul rahaliste vahendite puudumisega ning asjaoluga, et tegemist on füüsilisest isikust võlgnikuga, haldur esitab taotluse riigi vahenditest menetlusabi korras hüvitise saamiseks. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitas võlgnik avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt
Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad kinnisvaraturu olukorra muutumisega ja sellest tuleneva võlgniku suutmatusega tasuda tagasi laene. Laenu tagatiseks oleva tagatisvara müük ei katnud laenukohustusi. 4
mõista välja halduri tasu ja hüvitatavad kulutused, millega seonduvad täpsemad asjaolud ja summad on toodud lisatud menetlusabi taotluses. Taotlus halduri tasu ja kulutuste hüvitise määramiseks ning menetlusabi taotlus Taotluse kohaselt võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Haldur on esitanud kohtule
lg 3 aruande, mille kohaselt kohus peaks otsustama pankrotimenetluse lõpetamise raugemise tõttu, samuti haldur esitanud taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks.
lg 11, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Lähtuvalt
lg 1-3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihalduri esitatud taotlusest pankrotimenetluse lõpetamiseks
MS § 181 toodud menetlusabi andmise tingimused. Pankroti väljakuulutamisel on kulude kandjaks võlgnik ning kulud kaetakse pankrotivarast. Seoses asjaoluga, et võlgnikul puudub vara (saldo 0 eurot), aga pankrotihalduril on õigus saada tasu ja hüvitist tehtud kulutuste osas, määrab kohus pankrotihaldurile menetlusabi pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitise saamise osas. Haldur on tasu nõude esitamisel lähtunud tunnitasust 90 eurot. Halduril on kulunud käesolevale menetlusele kokku 5 tundi. Haldur on kandnud menetluse läbiviimisega kulusid summas 450 eurot. Pankrotimenetluse kulud (
lg 1 p 4 ja § 150) kinnitati 22.04.2013 määrusega summas 1298,83 eurot (ilma pankrotihalduri tasuta). Nimetatud summast on 27.08.2012 Eesti Vabariik osaliselt hüvitanud ajutise halduri tasu summas 307,36 eurot. Seega on pankrotimenetluse kulude võlgniku ja kolmanda isiku poolt hüvitamata 991,47 eurot (ilma pankrotihalduri tasuta). Arvestades eeltoodut, pankrotihaldur taotleb kohtult võlgnikule menetlusabi andmist. Pankrotihaldur taotleb riigi vahendite arvelt pankrotihaldurile tasu määramist summas 450 eurot (lisandub käibemaks 90 eurot) ja kulutuste hüvitise määramist summas 991,47 eurot. TsMS § 180 lg 1 p 2 tuleneb, et kohtul on võimalik menetlusabi korras määrata kohtukulude tasumise osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Pankrotihaldur on seisukohal, et halduri tegevusega seonduvad tasud ja kulud on käsitletavad kohtukuludena. Pankrotihaldur on seisukohal, et õiglane oleks, kui kohus määraks võlgnikule 5
lg 2 nimetatud asjaolu olemasolu, mis välistaks võlgade vabastamise menetluse algatamise.
lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 11.09.2012 toimunud võlausaldajate esimesele üldkoosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat, mistõttu kohus jätab kohus usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kontrollib, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihaldur palub: otsustada võlgniku võlgades vabastamise menetluse algatamine; jätta usaldusisiku määramine kohtu otsustada, kohustades võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi või nimetades usaldusisikuks N L. Kohus leiab, et võlgnik suudab ise täita usaldusisiku kohustusi ja usaldusisiku määramine pole põhjendatud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (
) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. 6
Vastavalt
on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Hillar Villers halduri ülesannete täitmisest.
lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulud
kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Lähtuvalt
lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on pankrotihalduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 5 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 90 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 450 eurot, lisandub käibemaks. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 991,47 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu 450 eurot (lisandub käibemaks 90 eurot) eurot ja halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 991,47 eurot (koos maksudega) pankrotimenetluses on põhjendatud täies ulatuses. 7
MS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Pankrotihaldur taotleb võlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitisega. Kohus asub seisukohale, et taotlus on põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, samuti ei ole pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha tasunud. Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse menetlusabi andmiseks pankrotihalduri tasu summas 540 (koos käibemaksuga) eurot ja halduri kulutuste summas 991,47 eurot hüvitamisel. Lähtuvalt TsMS § 180 lg 1 p 2 menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohus leiab, et menetlusabi saaja suudab tasuda kohtukulud osamaksetena, kohus ei vabasta teda halduri tasu ja kulude tasumise kohustusest. Kohus määrab S L menetlusabi andmist kohustusega tasuda väljamõistetud menetluskulud kokku summas 1531,47 eurot 5 osamaksena 5 aasta jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Võlgniku kohustusest vabastamine Vastavalt
võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Lähtuvalt
lg 1 võlgniku kohustusest vabastamise avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku avaldusele haldur ega võlausaldaja vastuväiteid esitanud ei ole. Pankrotihalduri kinnituse kohaselt ei ole haldurile teada
lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise.
lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. S L võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat, mistõttu puudub võlausaldajate otsus usaldusisiku suhtes.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, üksnes jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihaldur kinnitas, et ei soovi olla usaldusisikuks ning pakkus kohtule usaldusisiku kandidaadina N L, juhuks, kui kohus ei määra usaldusisiku kohustusi võlgnikule endale. Pankrotihalduri hinnangul võlgnik on suuteline täitma ja saab aru usaldusisiku kohustustest. Kohus leiab, et usaldusisik tuleb jätta määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik peab ise hoolitsema selle eest, et ta täidab ise seaduses usaldusisikule pandud kohustusi.
lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.
lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Digitaalne allkiri Pille Aver 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.