Obsah (11)

§ 175§ 178§ 468§ 444§ 415§ 420§ 632§ 187§ 407§ 162§ 1741

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 25.jaanuar 2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-12-10986; Danske Bank AS versus OÜ N-Trans

) §-st 434, tegi kohus otsustused: Otsustused

1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista OÜ-lt N-Trans ja Igor Botsuljakilt solidaarselt Danske Bank AS Eesti Filiaali kasuks põhivõlgnevus 43417,22 eurot, intress 738,64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 42678,58 eurot. Täiendavad otsustused
2. Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlustega ning lahendi täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostjate kanda; 2.2 välja mõista OÜ-lt N-Trans ja Igor Botsuljakilt solidaarselt Danske Bank AS Eesti Filiaali kasuks menetluskuluna riigilõiv 3834,69 eurot ja tasu õigusabi eest 95,87 eurot; välja mõista OÜ-lt N-Trans ja Igor Botsuljakilt solidaarselt Danske Bank AS Eesti Filiaali kasuks viivis menetluskuludelt (639,11 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks; 2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte; 2.5 kostjale 1 kättetoimetamiseks avaldada tagaseljaotsus väljaandes Ametlikud Teadaanded; Selgitused
3. Selgitada: 3.1 menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1); menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu kokku 3834,69 eurot ja lepingulise esindaja kulusid 95,87 eurot põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust; 3.2

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 200 eurot; 3.3 vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.4

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 3.5

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal 1 tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul; 3.6

§ 415

lg 2 kohaselt 2 on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul; 3.7

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 632

lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.8 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.9

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt Danske Bank AS Eesti Filiaalil on nõue kostja 1 OÜ N-Trans vastu, mis tuleneb hageja ja kostja 1 vahel 05.03.2008 sõlmitud Kasutusrendilepingust nr 280305NT ja 05.03.2008 sõlmitud Kasutusrendilepingust nr 280306NT ning nõue kostja 2 Igor Botsuljaki vastu, kes käendab 05.03.2008 käenduslepingu nr KÄ-280305NT-1 ja 05.03.2008 käenduslepingu nr 280306NT-1 alusel hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud kasutusrendilepingutest tulenevaid kostja 1 kohustusi. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on käenduslepingu nr KÄ-280305NT-1 alusel 1249443 EEK ja käenduslepingu nr 280306NT-1 alusel 980226 EEK. Kostja 1 ei täitnud Kasutusrendilepinguga nr 280305NT ja Kasutusrendilepinguga nr 280306NT võetud kohustusi ja jättis järjepidevalt tasumata rendimaksed, mida ta tasus peale maksetähtaja saabumist osaliselt ning jättis täies ulatuses tasumata detsember 2008 ja jaanuar 2009 rendimaksed vastavalt kasutusrendilepingute maksegraafikus kokkulepitud tähtajal vastavalt kostjale 1 esitatud arvetele. Hageja esitas kostjale 1 üldtingimuste punkti 10.1 alusel 12.01.2009 vara tagastamise nõuded ning palub üldtingimuste punkti 10.3 alusel tagastada viivitamatult lepingu objektiks oleva vara vastavalt nõudel märgitud müügiplatsile. Hageja ütles lepingud üles alates 12.01.
2. kostja 1 varasid viivitamatult ei tagastanud ning hageja sai vara valduse tagasi alles 17.03.
3. Hageja realiseeris peale lepingu lõpetamist vara ja oli sunnitud tegema vara realiseerimiseks kulutusi. 2 Kohus on menetlusosalise esitatud aadressil edastanud OÜ-le N-Trans ja juhatuse liikmele hagiavalduse koos lisadega, mis on kohtule tagastatud adressaadile kättetoimetamise võimatusel. Kohus on OÜ N-Trans ja juhatuse liikme aadressi või asukoha kindlakstegemiseks teinud päringud registritesse. Kohus on teinud hagejale ettepaneku kostja 1 aadressi või asukoha kindlakstegemiseks. Politsei kinnitusel on neile täpne saaja viibimiskoht teadmata. Kohus on andnud kostjale 1 kirjaliku vastamise tähtaja ja kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega väljaanded Ametlikud Teadaanded kaudu 03.10.2012 kätte toimetanud, kohustusega vastata kohtule hiljemalt 45 päeva jooksul alates väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja 1 kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohus on andnud kostjale 2 kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega vastata kohtule hiljemalt 2 nädalat alates hagiavalduse koos materjalidega kättetoimetamisest. Kostja 2 sai materjalid kätte 13.09.
4. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.
5. Kohtu põhjendused Vastavalt

§-le 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad

§ 407

lg-st 5 ja 51, puuduvad.

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Vastavalt VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Lg 4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. 3 Vastavalt VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis). Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. Hagi aluseks olemasolevate asjaolude, mis on hageja poolt esitatud faktiliste väidetena, olemasolu saab kostja poolt hagile mittevastamisega lugeda omaksvõetuks. Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning

173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus ja menetluskulude nimekiri sisaldub hagiavalduses. Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on menetluskuludeks riigilõiv 3834,69 eurot ja tasu õigusabi eest 319,55 eurot. Tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt

§-s 218 sätestatule. Arvestades asjaolu, et nähtuvalt tsiviilasjast on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse koostamisega ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus tulenevalt asja keerukuse astmest ja eeldatavale kulutatud ajale põhjendatud esindaja kuluks 95,87 eurot. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(digitaalselt allkirjastatud) Kalev Kuningas Kohtunik 4