lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kooskõlas TMS § 45 võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohtule esitatud avaldustest tuleneb, et avaldaja peab täitemenetlust enda suhtes ebaõiglaseks ning taotleb selle tõttu täitemenetluse ajatamist või peatamist. Samas on avaldaja esitanud kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille tagajärjel loodab avaldaja täitemenetluse lõppemist üleüldse (II kd lk 62-64) sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kaudu. Hinnates menetlusosaliste poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et avaldus täitemenetluse ajatamiseks või peatamiseks TMS § 45 alusel tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja ei ole käesoleva asja menetlemise aja jooksul makseid teinud oma võlgnevuse vähendamiseks. Riigikohtu määruse järgi tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 tuleb TMS § 45 erandliku normina tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei saa üldjuhul olla elukoha kaotus, mis reeglina täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine ja peatamine võimalik kuude, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Kuna avalduse esitamisest on möödunud üle 2 aasta, tuleb juba ainuüksi seda arvestades jätta avaldus rahuldamata. Ka on tsiviilasjades nr 2-09-1336 (lapsele väljamõistetud elatise vähendamine) ja nr 2-1043611(puudutatud isikult elatises nõudmine avaldajale), milledega avaldaja sidus oma käesolevas asjas esitatud avalduse lahendamise, lahendid jõustunud. Asjas nr 2-09-1336 rahuldati avaldaja hagi osaliselt ja elatise suurust vähendati, asjas nr 2-10-43611 jäeti hagi läbi vaatamata. Seega ka avaldaja poolt sel alusel esitatud avalduse rahuldamise võimalus on äralangenud.
lg 4 tuleb seoses avalduse rahuldamata jätmisega tühistada avalduse tagamine – esialgse õiguskaitse kohaldamine. 06.10.2010 määrusega (I kd lk 22-23) rahuldas kohus avaldaja taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas ta 1000 kroonise riigilõivu tasumise kohustusest. Määrusega ei ole avaldajale menetlusabi 3 andmist seotud asja lahendamise tulemusest. Seega arvestades avaldaja õiguspärast ootust ja viidatud kohtumäärust puudub alus avaldajalt riigilõivu väljamõistmiseks käesoleva määrusega. 06.10.2010 määrusega (I kd lk 24-25) rahuldas kohus avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Määruses märgitu kohaselt andis kohus avaldajale riigi õigusabi ilma tagasimaksmise kohustuseta. 22.03.2011 määrusega (I kd lk 119-120) andis kohus riigiõigusabi puudutatud isikule kohustuseta seda hüvitada.
lõikest 1ning ülalmärgitud määrustest jätab kohus menetluskulud (riigilõiv ja õigusabi kulud) riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.