3-12-2621/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2621 Otsuse kuupäev

1. mai 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Aili Henno kaebus Karula Vallavalitsuse
2. märtsi 2012 korralduse nr 37 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungil
3. märtsil 2013 Menetlusosalised Kaebaja Aili Henno Vastustaja Karula vald Resolutsioon
4. Rahuldada Aili Henno kaebus.
5. Tühistada Karula Vallavalitsuse
6. märtsi 2012 korraldus nr
8. Mõista Karula Vallavalitsuselt Aili Henno kasuks välja 15 eurot kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
9. juuni
10. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord Asjaolud ja menetluse käik
11. Aili Henno esitas
12. mail 1997 Karula Vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise avalduse Londi külas asuva Põhjala maaüksuse erastamiseks. Vald väljastas algselt A. Hennole asendiplaani, mille kohaselt oli võimalik erastada ehitiste juurde maad 23 hektari ulatuses. Seetõttu tellis A. Henno ka sellekohased mõõtmistööd.
13. A. Henno esitas
14. veebruaril 2000 Karula Vallavalitsusele avalduse, milles ta taotleb maa erastamise teostamist ja heidab vallale ette asjaajamisega venitamist.
16. veebruari 2006 pöördumises vallale, annab A. Henno teada maa mõõdistamiste teostamistest ja heidab vallale ette, et vald on vähendanud erastamisele kuuluvat maa-ala 7,9 hektarini. Karula Vallavalitsus teavitas
17. juulil 2006 A. Hennot, et Põhjala talu hoones elab Lavina Selma ning seaduse muudatuste tõttu on A. Henno kaotanud õiguse maade erastamiseks ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus. 1
18. Karula Vallavalitsuse
19. märtsi 2012 korraldusega nr 37 määrati tähtaeg Põhjala maaüksusel asuvate ehitise kordategemiseks ja tehti ettepanek erastada ehitise teenindamiseks vajaliku maad. Korralduse nr 37 kohaselt on ehitised, mille juurde A. Henno soovib maad erastada, lagunenud ja kasutusest välja langenud.
20. A. Henno esitas korralduse nr 37 peale vaide, mis jäi
21. novembri 2012 vaideotsusega nr 171 rahuldamata.
23. oktoobril 2012 saabus Tartu Halduskohtusse Aili Henno kaebus Karula Vallavalitsuse
24. märtsi 2012 korralduse nr 37 tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis
25. novembri 2012 määrusega A. Henno kaebuse menetlusse. Kaebuse põhjendused
26. A. Henno on seisukohal, et Karula Vallavalitsuse
27. märtsi 2012 korraldus nr 37 ei ole põhjendatud, mistõttu on korraldus õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Korralduses nr 37 on viidatud maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg-le
28. Kaebaja hinnangul ei kohaldu antud olukorras maareformi seadus § 6 lg 31, kuna nimetatud säte hakkas kehtima alles
29. aasta märtsis, kui jõustus maareformi seaduse muutmise seadus ja koos sellega täiendati seaduse §-i 3 lõikega 31 selle praeguses sõnastuses. Seadusemuudatusel ei ole tagasiulatuvat jõudu, mistõttu tuleb antud olukorras lähtuda maade erastamise avalduse esitamise ja valla poolt erastamise nõusoleku andmise ajal kehtinud seaduse regulatsioonist. Kaebaja märgib, et sel ajal kehtinud maareformi seadus ei näinud ette, et ehitisena ei saaks käsitada lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Seega ehitiste seisukord ei oma asjas õiguslikku tähendust. Kaebaja viitab, et ehitiste osas ei ole perioodil 1997 kuni 2011 midagi olulist muutunud, veel enam vald on veel
30. aastal märkinud, et hoones elas Lavina Selma, järelikult oli hoone elamisväärses seisukorras.
31. Kaebaja on seisukohal, et kuna vald pidas võimalikuks veel 2000 ja
32. aastal jätkata erastamismenetlust, soovides mõõtmiste läbiviimist, siis on vald ise sisuliselt tunnistanud, et antud hoonete juurde on erastamise läbiviimine võimalik. Seega on vald pidanud võimalikuks erastamist ka peale maareformi seaduse § 6 lg 31 jõustumist. Kaebaja ei pea põhjendatuks, et vald ei abista ega tee muid toimetusi aastaid, lastes hoonetel vallasasjadena seista ja siis teeb järelduse, et ehitised ei vasta enam maareformi seaduse käsitlusele ehitistest. Selline tegevus on kaebaja hinnangul selges vastuolus hea halduse tavaga.
33. Kaebaja märgib, et Karula Vallavalitsus ei ole tõendanud, et faktilised asjaolud oleksid perioodil 1997 kuni 2011 ehitiste osas (oluliselt) muutunud, mis annaks aluse asuda erastamise võimalikkuse osas nüüd teistsugusele seisukohale, kui aastal 1997 ja 2000 või
36. märtsil 2013 toiminud kohtuistungil asus kaebaja seisukohale, et Põhjala maaüksuse ehitis ei ole lagunenud. Erastamise põhirõhk on elumajal, seega ei oma kaebaja hinnangul kõrvalhoonete seisukord niivõrd suurt tähendust. Kaebaja hinnangul on korraldus nr 37 põhjendamatu sellepärast, et on liiga üldsõnaline, puudub konkreetsus. Korraldusest ei selgu, mida isik peab selle majaga tegema. Vastustaja vastuväited
37. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, olles seisukohal, et Karula Vallavalitsuse
38. märtsi 2012 korraldus nr 37 on õiguspärane. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 54 peab haldusakt olema välja antud andmise hetkel kehtiva õiguse alusel. Seega ei saa vallavalitsus oma korralduse andmisel lähtuda kunagisest MaaRS redaktsioonist. 2
39. Karula vald saatis kaebajale Põhjala maaüksuse piiriettepaneku
40. veebruaril 2000 kirjaga nr 15/130, kuid kaebaja ei tellinud katastriüksuse moodustamise töid vastavat litsentsi omavalt isikult. Vastustaja märgib, et Karula vald teavitas A. Hennot
41. jaanuari 2006 kirjaga nr 4-1/32 MaaRS-i muudatusest, millega muudeti maa ostueesõigusega erastamise tähtaegu ning anti kaebajale kolmekuuline tähtaeg katastriüksuse moodustamise tööde tellimiseks. Kaebajat teavitati, et kui ta mõjuva põhjuseta tellimist õigeaegselt ei esita, kaotab ta maa erastamise õiguse. Vastustaja märgib, et kaebaja jättis ka siis katastriüksuse moodustamise tööd tellimata.
42. Põhjala maaüksusel asuvate elamu ja abihoonete olukord oli Karula Vallavalitsuse
43. märtsi 2012 korralduse nr 37 andmise ajal selline, et MaaRS § 6 lg 3¹ alusel ei saanud neid ehitisi enam käsitleda MaaRS-i tähenduses ehitistena. Vastustaja märgib, et enne vaidlusaluse korralduse andmist pöördus vallavalitsus ka Maa-ameti poole hinnangu saamiseks, mille tulemusena viis Maa-amet läbi paikvaatluse ning andis hinnangu hoonete olukorrale. Maa-ameti hinnangul olid elamu ja kõrvalhooned lagunenud ja vastasid kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste tunnustele. Maa ostueesõigusega erastamiseks on seadusandja sätestanud mitmeid tingimusi, s.h sätestanud maa erastamise õigustatud subjektid, erastamisele kuuluva maa, maa erastamise ulatuse ja ka tingimused ehitistele, mille juurde on võimalik maad erastada. Seadusandja on selle sätestanud eesmärgiga, et nõuetele mittevastaval isikul ei oleks võimalik maad ostueesõigusega erastada ja ehitise juurde, mis ei vasta MaaRS-is sätestatud tingimustele, ei oleks samuti võimalik maad ostueesõigusega erastada. Maa ostueesõigusega erastamist tuleb vaadelda ühtse menetlusena, mille kohaselt need isikud ja ehitised, mis ei vasta teatud menetluse etapil enam seaduses sätestatud kriteeriumitele, võivad kaotada õiguse osaleda edasises menetluses. Seega peab maa ostueesõigusega erastaja ja ehitis, mille juurde soovitakse maad ostueesõigusega erastada, vastama MaaRS-is sätestatud tingimustele nii avalduse esitamise, eeltoimingute teostamise, erastamisotsuse vastuvõtmise kui ka maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajal. Vastustaja on kaebajat korduvalt teavitanud vajadusest tellida katastriüksuse moodustamise tööd. Vastustaja hinnangul on kaebajal olnud täiesti piisav aeg erastamistoimingu lõpuleviimiseks ning käesolev kaebajale mittesobiv olukord on tekkinud vaid omapoolse tegevusetuse tagajärjel. Vastustaja hinnangul oli A. Hennol olemas mõistlik võimalus ette näha õiguslikke tagajärgi, mida tema tegevusetus võib kaasa tuua. Kuna kaebaja tegevusetus viis olukorrani, et talle kuuluvad hooned ei vasta enam MaaRS-is sätestatud nõuetele ehk maa ostueesõigusega erastamise õiguslik alus langes ära, siis ei ole võimalik nende ehitiste juurde tagantjärele MaaRS-i
44. aasta redaktsiooni järgi maad erastada.
46. märtsil 2013 toimunud kohtuistungil märkis vastustaja, et Põhjala maaüksusel asuvate hoonete olukorra tuvastamiseks on tehtud paikvaatlusi, mille käigus selgus, et hoone korsten on lagunenud, uks oli küll olemas, aga uks oli lahti. Hoone seintes on augud. Kõrvalhooned ei olnud püsti. Küttekoldeid majas sees ei ole. Vastustaja asus seisukohale, et kui komplekselt vaadata, siis ehitis on lagunenud ja kasutusest välja langenud. Ei saa võtta seisukohta, et hoonet ei saa korda teha, selline ettepanek on kaebajale varem juba tehtud. Kui hoone korda teha, saab teenindusmaa sinna juurde määrata. Kohtu seisukoht
47. Asjas on vaidlus selles, kas Karula Vallavalitsuse
48. märtsi 2012 korraldus nr 37, millega anti A. Hennole tähtaeg Põhjala maaüksusel asuvate ehitiste kordategemiseks, on õiguspärane. Kaebaja hinnangul on kaevatav korraldus õigusvastane seetõttu, et MaaRS § 6 lg 31 ei ole kaebaja suhtes kohaldatav (I) ning korraldus on põhjendamata Põhjala maaüksusel asuva ehitise seisukorra (II) osas. 3 I
49. Asjas ei ole vaidlust selles, et Põhjala maaüksuse suhtes maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajal