) § 46 lg 1 ja Tallinna Vangla põhimääruse § 3 lg 2 p 7 alusel. Käskkirja p 1 järgi väljastatakse kinnipeetavale vangla vormiriietusena: 2 komplekti jakke ja pikki pükse; 4 T-särki; 2 paari lühikesi pükse; 1 kootud müts ja 1 jope. Punktis 5 loetleti isiklikud esemed mida oli kinnipeetaval lubatud omada ja kanda kambris: 1) mõistlikus koguses aluspesu; 2) 2 komplekti pikka aluspesu; 3) mõistlikus koguses sokke; 4) 1 jope; 5) 1 paar kindaid; 6) 1 sall; 7) 4 paari jalanõusid; 8) 1 pikk spordidress ja 9) 2 saunalina. 3-09-2793 2. Tallinna Vangla direktor tunnistas 25.08.2009 käskkirjaga nr 62 kehtetuks käskkirja nr 3 p 5 alap-d 4 ja 8. 3. A.G esitas 25.11.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Vangla direktori 25.08.2009 käskkiri nr 62, kuna see riivab tema õigusi, piirab vabadust ning on vastuolus
Kaebaja selgitas seda ka vanglale, kuid talle vastati, et ajavahemikul 01.01.2009-27.10.2009 oli kaebaja isikukontol kõigest 0,61 kr, mistõttu ei suuda ta riideid korras hoida. 2009. a maikuuni kandsid sugulased kaebaja isikukontole perioodiliselt raha, mistõttu on vangla rahalise seisu kohta väidetu väär ja alandab kaebaja inimväärikust. Rahaliste vahendite puudumine ei tähenda veel, et kaebaja oma riideid ei peseks, seebi kasutamise võimalus on tal alati olemas. Vangla juhtkonna sellised avaldused rikuvad põhiseaduse (PS) §-i 18 ning
Vaidlustatud käskkiri rikub
lg-t 1 ja „Euroopa Vanglareeglistiku“ art 27 p-i 1, mille kohaselt peab vangla tagama kinnipeetavale võimaluse kehakultuuriga tegeleda, art 19 p-i 5 ning art 20 p-e 2 ja 3, mille järgi peab vangla tagama riietuse, mis ei häbista kinnipeetavat. Käskkirja nr 62 alusel on kaebajal olemas: kaks paari pükse, kaks paari šortse (lühikesi pükse), neli särki, kaks kampsunit, müts ja jope. Sellise riidekogusega ei saa sporti teha. Tavaliselt on ühed püksid ja kampsun pesus ning kandmiseks jääb kätte üks kampsun ja ühed püksid, mis tähendab, et kaebaja peaks pärast sportimist samade riietega edasi käima, mis on aga ebahügieeniline. Šortsidega sporti teha pole võimalik, kuna väljas, kus kaebaja samuti sportimisega tegeleb, on külm. Käskkirja nr 3 esialgse versiooniga lubati vanglariietele lisaks hoida enda käes ühte isiklikku dressi ja sooja jopet, mis oli kooskõlas hügieeninõuetega. Vangla poolt antud jope on sünteetilisest materjalist ja sellest ei piisa, kui on pakaselised ilmad. Kaebajal on piisavalt vahendeid, et tagada oma riiete puhtus ja korrasolek. 4. Tallinna Vangla vaidles kaebusele vastu ja palus see rahuldamata jätta. Vastuväited: 1) Kaebaja väide, et vangla keeldus isiklike riiete kasutamise lubamisest, on põhjendamatu, kuna sellist taotlust ei ole kaebaja esitanud ning Tallinna Vangla lahendanud; 2)
lg 2 kohaselt on kinnipeetaval õigus taotleda luba isiklike riiete kandmiseks ning vangla võib seda lubada. Seega pole kinnipeetavatel subjektiivset õigust nõuda isiklike riiete kandmise lubamist. Isiklike riiete kandmisega üritavad kinnipeetavad eralduda nn üldisest massist ning saavutada seeläbi paremat positsiooni kinnipeetavate subkultuurilises hierarhias. Kõikides vanglates väljastatakse kinnipeetavatele ühesugune vanglariiete komplekt, milles olevad riideesemed on mõeldud kasutamiseks aastaringselt, eraldi komplekte suveks või talveks pole. Vanglariideid valmistab kõikidele Eesti vanglatele AS Eesti Vanglatööstus. Kaebaja kambrikaardilt nähtub, et kaebajale väljastati vanglariietest jakk ja pikad püksid (2 komplekti) 20.07.2009 ning vangla jope 28.08.2009. Käskkirja nr 62 vastuvõtmise ajal polnud Tallinna Vanglal kõikide kinnipeetavate jaoks kõiki vanglariietuse elemente. Kui vangla sai kinnipeetavate jaoks küllaldase koguse vanglariietust, viidi ellu ka käskkirjas nr 62 nimetatud muudatus, täitmaks
§-s 46 sätestatud kinnipeetava kohustust kanda vanglariideid; 3)
lg-st 2 tulenevalt võib vanglateenistuse ametnik lubada kinnipeetaval kanda isiklikke riideid, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riiete puhastuse, korrashoiu ja reeglipärase vahetuse. Kaebajal oli perioodil 01.01.2009 – 27.10.2009 isikuarvel 0,61 kr, mistõttu puudus tal raha enda riiete eest hoolitsemiseks. Kaebaja on küll väitnud, et on võimeline talle täiendavalt väljastatavate isiklike riiete eest hoolt kandma ning et vangla on tema rahaseisu kohta edastanud valeandmeid, kuid samas on kaebaja taotlenud kaebuse esitamisel enda riigilõivust vabastamist maksejõuetuse tõttu ning kohus on tema taotluse rahuldanud. Isiklikke riideid peab kaebaja ise pesema, kuid kuivatada pole tal neid võimalik mujal kui kambris, kus aga puuduvad vajalikud 2
lg 1 rikkumise kohta on põhjendamatu, kuna vastustaja tagab kinnipeetavatele võimaluse kehakultuuriga tegelemiseks. Tallinna Vanglas on selleks ette nähtud spordisaal, kuhu kinnipeetavad viiakse graafiku alusel ning mida külmal ajal köetakse, seega on seal võimalik sportida lühikestes pükstes ja T-särgis. Õues kehakultuuriga ei tegeleta, seal saavad kinnipeetavad iga päev 1 tunni jalutada jalutusboksis. Vangla ei saa kinnipeetavatel keelata jalutuskäigu ajal teha sirutusi-painutusi-kükke, kuid seda ei saa käsitada sporditegemisena. Alusetu on kaebaja väide, et vangla poolt antud jope pole piisavalt soe. Talvel pakasega tunde väljas tööd teinud kinnipeetavad pole kurtnud külma üle, kaebaja aga väljas tööl ei käi, viibib ainult 1 tund päevas jalutusboksis. 5. Tallinna Halduskohus jättis 28.09.2010 otsusega A.G kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1)
lg-test 1 ja 2 ning põhimääruse § 3 lg 2 p-st 7 tulenevalt otsustab vangladirektor kaalutlusõiguse alusel, milliseid isiklikke riideesemeid ja kui suurel hulgal lubada kinnipeetavatel kanda, ja seega on otsustuse kohtulik kontroll piiratud. Vaidlustatud käskkirja andmisel on järgitud diskretsiooni piire, haldusakti andmise eesmärki ning proportsionaalsust, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kinnipeetava kogu eluolu seotakse vanglaga - tema vabadus allutatakse
-st tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks. Tulenevalt
lg-test 1 ja 2, on isikliku riietuse kandmise lubamine kinnipeetavatele erand, mitte reegel ning kinnipeetavatele lubatud isiklike riiete nimetuste vähendamine vaidlustatud käskkirjaga polnud seetõttu õigusvastane. Kaebajale vangla poolt väljastatud riietusega on tagatud tema tervise kaitse, riietus pole inimväärikust alandav, sellel on legitiimne eesmärk (aitab tagada vangla julgeolekut, muutes kinnipeetavad paremini märgatavaks ja eristatavaks) ning piirangut pole seetõttu põhjust pidada ebaproportsionaalseks. Vanglariietuse kandmine vangla suletud keskkonnas, kus ka kõik teised kinnipeetavad kannavad samasugust riietust, ei saa kaebajat kuidagi häbistada; 2) Vastustaja ei ole rikkunud
Osundatud sätte järgi tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Seda, millises mahus ja millistes tingimustes kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemise võimalus tuleks tagada, seadus ei täpsus3
lg 1 järgimiseks talle kättesaadavate vahendite ning võimaluste piires võimaldada kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemist vastavalt vanglareeglistikus sätestatud tingimustele. Tallinna Vanglal puuduvad tingimused võimaldada kinnipeetavatele väljas värskes õhus sportimist. Kaebajale on tagatud võimalus tegeleda spordiga vangla spordisaalis ning iga päev tund aega väljas jalutada. Seega ei vaja kaebaja kehakultuuriga tegelemiseks isiklikku pikka spordidressi või täiendavat komplekti vangla jakki ja pikki pükse. Kaebaja väidet, et isiklikku jopet on tal vaja sellepärast, et vangla jopes hakkab talvel väljas olles külm, ei pea kohus usutavaks. Vangla jopesid kannavad Eestis tuhanded kinnipeetavad ja kui kaebaja väide tõele vastaks, oleks jope kohta esitatud massiliselt kaebusi, mida aga ei ole tehtud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. A.G 05.10.2010 apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kuna vangla töötajad võtsid kaebuse esitajalt käskkirjast nr 62 juhindudes spordidressi ja panid selle lattu, ei ole kaebuse esitajal käskkirja nr 62 kehtivuse ajal mõtet spordidressi isiklikuks kasutamiseks kättesaamiseks taotlust kirjutada; 2) Vangla seisukohas märgitakse, et kohtlemine on inimväärikust alandav siis, kui äärmist ebamugavust on põhjustatud tundideks ja kui see tekitas isikule kehalisi ja/või vaimseid kannatusi. Kaebuse esitaja äärmine ebamugavus kestab 7 päeva iga kahe nädala järel, mil kaebuse esitaja pikad püksid ja kampsun (väljastatud vanglariietus) on pesus – see tekitab masenduse ja alandatuse tunnet. Vaidlustatud käskkiri rikub
Olukord, mil kinnipeetaval ei ole võimalik kasutada teist paari pikki pükse ega kampsunit, on alandav, põhjustab äärmist ebamugavust ja tekitab masenduse. Järelikult rikutakse PS §-s 18 sätestatud keeldu ja
Sektsioonis nr 1 on umbes 70 kinnipeetavat, kellest paljud soovivad spordiga tegeleda. Kuna spordisaal ei ole suur (u 25 m pikk ja 10 m lai, tekiks seal 1015 minuti jooksul hapnikupuudus. Väide, et väljas kinnipeetavad kehakulutuuriga ei tegele, ei vasta tõele. Kaebuse esitaja tegeleb iga päev värskes õhus viibides sportimisega. Õppesektsiooni nr 1 jalutusboksis olid augustini 2009 igasugused spordiriistad, mis näitab, et vanglal on kinnipeetavatele värskes õhus spordiga tegelemise võimaldamine võimalik. Ebahügieeniline on jätta pärast kehakultuuriga tegelemist selga samad riideesemed. Väide, et kuni pikad püksid ja kampsun on pesus, võib kasutada teisi vangla poolt võimaldatud riideesemeid, ei ole tõsiseltvõetav, sest kaebuse esitaja peab kolm korda päevas käima teises hoones asuvas sööklas, igal tööpäeval käima koolis, minema kursustele ja võtma osa sotsiaalprogrammidest, käima arstil ja kokkusaamistel. Seda kõike on võimatu teha lühikestes pükstes ja T-särgis, sest väljas on külm. Jaheda ilma korral valvurid keelavad lühikestes pükstes väljas käia. Väite, et kinnipeetaval ei ole vangla poolt väljastatud jopega isegi pakaselise ilma korral külm, puhul on aluseks võetud töötavad kinnipeetavad. Füüsilise töö ja harjutuste tegemisel inimkeha eraldab soojust. Vangla poolt väljastatud riietus ei taga kinnipeetava tervise kaitset ja alandab tema inimväärikust; 3) Kaebaja on suuteline pidama korras ja puhtana oma riietuse. Tal on alati olemas seep, mida kasutab nii pesupesemisel kui isiklikust hügieenist kinnipidamisel. 4
Seadus ei nõua seega, et tagada tuleb vabas õhus kehakultuuriga tegelemise võimalus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Menetlusosaliste väidetest nähtuvalt toimub see jalutusboksides. Vangla väitel on vanglas kehakultuuriga tegelemiseks ette nähtud köetav spordisaal. Eeltoodust nähtuvalt on Tallinna Vanglas
lg 1 nõuete täitmine korraldatud selliselt, et kinnipeetavatele on kehakultuuriga tegelemise võimalus tagatud siseruumides. Seda korraldust ei muuda asjaolu, et põhimõtteliselt on võimalik sportlikke harjutusi sooritada ka jalutuskäigu ajal jalutusboksis. 12. Erinevalt
§-st 55 tuleb „Euroopa Vanglareeglistiku“ art 27 p 1 kohaselt igale vangile iga päev võimaldada vähemalt üks tund sportimist värskes õhus, kui ilm lubab. Tallinna Vanglal on õigus selles, et „Euroopa Vanglareeglistik“ on soovitusliku iseloomuga. Eelöeldu ei tä5
lg 1 järgimiseks tuleb vanglal talle kättesaadavate vahendite ning võimaluste piires võimaldada kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemist vastavalt „Euroopa Vanglareeglistikus“ sätestatud tingimustele (vt Riigikohtu 05.02.2009 määrus nr 3-3-1-95-08, p 9) ning vanglal on kohustus selgitada ja tõendada, miks ei ole „Euroopa Vanglareeglistikus“ seatud eesmärkide järgimine võimalik (vt 07.04.2010 otsus nr 3-3-1-5-10, p 19). Seega väljendub „Euroopa Vanglareeglistiku“ nõuete soovituslikkus selles, et erinevalt seadusest (
), võib nende nõuete mittejärgimist põhjendada majanduslike faktoritega.
Ka nõuetele vastav jope võib eraldi võetuna osutuda äärmuslikele ilmastikutingimustele mittevastavaks. Siinkohal võib osundada sellele, et vaidlustatud käskkiri säilitab kaebuse esitajale käskkirja nr 3 p 5 alap-ga 2 antud õiguse omada isiklike riideesemete hulgas 2 komplekti pikka aluspesu. 15. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud käskkiri eraldi võetuna ei ole vastuolus kaebuse esitaja viidatud sätetega (
§-d 41 ja 55, põhiseaduse § 18 ja Euroopa Vanglareeglistiku art 19 p 5, 20 p-d 2 ja 3 ning 27 p-d 1-3). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 16. Menetlusosalised ei ole esitanud taotlusi menetluskulu väljamõistmiseks. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.