← Eesti

3-09-2932/112

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai, Tallinn Haldusasja number 3-09-2932 Haldusasi AS Veolia Keskkonnateenused kaebus Maardu Linnavalitsuse 03.12.2009 korralduse nr 437 p-de 2-4 ja korralduse nr 438 tühistamiseks Kaebaja - AS Veolia Keskkonnateenused, esindajad Bruno Tammaru ja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja - Maardu Linnavalitsus, esindaja vandeadvokaat Alar Eiche Kolmas isik - OÜ Adelan Prügiveod, esindajad Aivar Krabi ja vandeadvokaat Triin Raudsepp AS Veolia Keskkonnateenused apellatsioonkaebus Menetlusosalised Menetluse alus ringkonnakohtus Vaidlustatud kohtulahend Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohtu 14.12.2010 otsus 18.04.2011 RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 14.12.2010 kohtuotsus ja teha asjas uus otsus kaebuse rahuldamise kohta. Tühistada Maardu Linnavalitsuse 03.12.2009 korralduse nr 437 p-d 2-4 ja korraldus nr
  2. Välja mõista Maardu Linnavalitsuselt AS Veolia Keskkonnateenused kasuks 4000€ (neli tuhat) menetluskulude katteks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 22.06.
  3. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-09-2932
  4. Maardu Linnavalitsus kuulutas 17.07.2009 Ametlikes Teadaannetes välja avaliku konkursi ettevõtja leidmiseks ja ainuõiguse andmiseks korraldatud jäätmeveo teostamiseks Maardu linna territooriumil (I, tl 18-19). Maardu Linnavalitsuse 06.10.2009 korraldusega nr 346 tunnistati pakkujad AS Ragn-Sells, AS Veolia Keskkonnateenused (edaspidi Veolia) ja OÜ Adelan Prügiveod (edaspidi Adelan) kvalifitseerimistingimustele vastavaks (I, tl 27). Maardu Linnavalitsuse 03.12.2009 korraldusega nr 437 tunnistati Adelani pakkumine vastavaks (p 1) ning Veolia pakkumine mittevastavaks, kuna viimane on vastuolus jäätmeseaduse (JäätS), konkurentsiseaduse (KonkS) ja PKD punktiga 11.
  5. Leiti, et Veolia pakkumise teenustasu hinnad biolagunevate jäätmete 140 l, 240 l ja 340 l mahutite osas ning segaolmejäätmete 1300 l ja 2500 l mahutite osas, samuti suurjäätmete 1 m3 hinna osas ei arvesta ainuõiguse kehtivuse perioodi jooksul korraldatud jäätmeveo teostamisel seonduvate kõikide kulude ja nende kasvuga ning segaolmejäätmete 1300 l ja 2500 l mahutite teenustasud ei taga jäätmevaldajate võrdset kohtlemist (p 2). Veolia pakkumine lükati tagasi, kuna see ei vasta PKD-s esitatud tingimustele (PKD p-d 8.8.2 ja 8.8.4), aktsiaselts jäeti välja edasises pakkumismenetluses osalemisest (p 3) ning otsustati tagastada talle pakkumise tagatis (p 4). Korralduse põhjenduste kohaselt pakkus Veolia 140 l, 240 l ja 340 l biolagunevate jäätmemahutite teenustasuks 0,05 kr, segaolmejäätmete 1300 l ja 2500 l mahutite ühekordse tühjenduse teenustasuks võrdselt 100 kr ning suurjäätmete 1 m3 teenustasuks 0,05 kr (hinnad käibemaksuta). Pakutud hinnad on põhjendamatult madalad ega kata jäätmete käitlemiskulusid. Teenuse hind ei tohi olla erinevate klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv. Mahuti tüübi valik on jäätmevaldaja vaba valik, kuid mahupõhine teenustasu peaks olema siiski võrreldav ja proportsionaalne - 1 m3 jäätmeid on alati 1 m3 jäätmeid, olenemata sellest, mis tüüpi mahutis need asuvad. KonkS-i ja JS-i regulatsioon ei võimalda korraldatud jäätmeveo tegelikest kuludest madalama pakkumise teinud jäätmevedajatel oma tegevust erinevate mahtudega konteinerite ega mis tahes muude sissetulekuallikate arvelt ristsubsideerida. Väikekonteinerite valdajate poolt suurte konteinerite valdajate jäätmekulude tasumine tekitab olukorra, kus teenustasu ei olene otseselt käideldavate jäätmete kogusest ja liigist. Konkursi käigus andis ainuõiguse andja selgituse, et ei aktsepteeri ristsubsideerimist erinevate konteinerite suuruste, konteinerite tühjendamise teenustasude ja jäätmeliikide vahel. Pakkumise maksumuse esildistes esitatud kõik konteinerite tühjendushinnad eraldivõetuna peavad ära katma ladestus- ja veokulud (I, tl 13-15). Maardu Linnavalitsuse 03.12.2009 korraldusega nr 438 tunnistati edukaks Adelani pakkumine ning anti osaühingule ainuõigus korraldatud jäätmeveoks Maardu linna haldusterritooriumil (I, tl 16-17).
  6. Veolia palus kohtule esitatud kaebuses Maardu Linnavalitsuse korraldused nr 437 ja 438 tühistada. Kaebust põhjendati järgmiselt. Korraldus nr 437 on motiveerimata. Korraldusest ei nähtu, milliste konkreetsete kuludega pole kaebaja oma pakkumises arvestanud ning millise JS-i või KonkS-i konkreetse sättega on pakkumine vastuolus. Väär on korralduses esitatud väide, nagu oleks 1300-liitrise sügavkogumismahuti ja 2500-liitrise jäätmemahuti teenuse hind erinevate klientide või klientide gruppide suhtes diskrimineeriv. Kuna maa-aluste konteinerite tühjendamiseks tehtavad kulutused on suuremad, peab ka nende tühjendamise eest küsitud hind olema kõrgem. Linnavalitsus ei keelanud konkursi käigus antud selgituses ristsubsideerimist ega nõudnud, et kõik konteinerite tühjendushinnad eraldivõetuna peavad ära katma ladestus- ja veokulud, vaid üksnes lubas konkursil väikseimaks hinnaks pakkuda 0,05 kr. Korraldus nr 437 on otseses vastuolus Konkurentsiameti ja Riigikohtu seisukohtadega ristsubsideerimise küsimuses (Riigikohtu halduskolleegium on 18.11.2009.a. otsus nr 3-3-1-4409). 2

(11)3-09-2932 Kaebaja andis vastustaja järelepärimistele põhjaliku vastuse kõikide jäätmeliikide hinnakujunduse kohta, selgitades, et kuna tal on võimalik vanapaber ja papp ning biolagunevad jäätmed kolmandatele isikutele müüa, ei pea ta nende eest maksma saastetasu ega ladestustasu ja tal on võimalik teostada vanapaberi ja papi ning biolagunevate jäätmete vedu hinnaga 0,05 kr; suurjäätmeid, mis koosnevad eelkõige puidust, metallist ja plastist on aga võimalik taaskasutada, mistõttu on neil positiivne turuväärtus, mis võimaldab neid vedada hinnaga 0,05 kr. Ühtlasi kinnitas kaebaja, et kooskõlas jäätmeveo lepingu punktiga 3.3.4 ei kavatse ta küsida jäätmevaldajatelt tasu sügavkogumismahutite laiali- ja äraveo eest ainuõiguse alguses ja lõpus. Kaebaja on pakkunud 5 senti biolagunevate jäätmete ühekordse äraveo eest ka mitmetel teistel konkurssidel ning pakutud hind ei ole vaidlusi tekitanud. Harku valla konkursi kohtuvaidluses haldusasjas nr 3-09-2213 leidsid nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus ning Keila linna kohtuvaidluses haldusasjas nr 3-09-1197 Tallinna Ringkonnakohus, et kaebaja pakutud biolagunevate ja suurjäätmete käitlemise hinnad on põhjendatud ega sisalda ristsubsideerimist. Vastustaja on tunnistanud edukaks kõige kallima pakkumise (I, tl 24). Suurjäätmete käitlemise tulude ja kulude põhjendatust kinnitab ka Maardu konkursil spetsialistina kasutatud A.R arvutus. Kaebajal on luba suurjäätmete taaskasutamiseks. Keskkonnaametile esitatud aruandest nähtuvalt taaskasutas kaebaja 2009 ca 92% Tallinnas Betooni 30 paiknevasse jäätmekäitluskeskusesse toodud puidust ja suurjäätmetest (I, tl 164-166). Kuna kaebaja käitleb suurjäätmeid odavamalt, kui Tallinna Prügila, annab ka kolmas isik need üle kaebajale. Varasem praktika ja 2010 kogemus näitavad, et seda liiki jäätmeid sorteerides ja töödeldes on võimalik materjali liikide müügitulu arvelt katta nende jäätmete kogumiseks tehtud kulutusi. 1300- ja 2500-liitriste segaolmejäätmemahutite ühekordse tühjendamise hindade võrdlemine pole põhjendatud, kuna 1300-liitrine on sügavkogumismahuti, 2500-liitrine aga nn tavaline maapealne jäätmemahuti. Kaebaja poolt pakutud 1300-liitrise olmejäätmete mahuti tühjendamise hind - 100 kr - on kõrgem, kui AS Ragn-Sells pakutud 96 kr ja AS Jõgeva Elamu/Upakterminal EV pakutud 79,58 kr. Seega ei saa väita, et kaebaja hind oli põhjendamatult madal, see oli madalam vaid kolmanda isiku pakutud hinnast - 129,85 kr. Tunnistaja A.R väide, et biolagunevad jäätmed tuleb komposteerida ja teha selleks kulutusi, on ainult üks võimalik käitlusviis. Kaebajal on biolagunevate jäätmete käitlemiseks sõlmitud leping OÜ-ga Ohtlike Jäätmete ja Konsultatsiooni Büroo, mis lubas osta kokkulepitud hinnaga ära teatud liiki biojäätmed, kavatsedes neid mitte komposteerida, vaid kasutada saastunud pinnase käitlemisel, mis on komposteerimisest oluliselt odavam (I, tl 167-170). Paralleelselt nimetatud lepinguga on kaebaja ise alustanud sarnase käitlusviisi väljaarendamist, Raasiku vallas kogutud biolagunevad jäätmed viiakse ümbertöötlemiseks Tallinna Prügilalt üüritud aunadesse ning neid saab kasutada saastunud pinnase ümbertöötlemiseks. Veterinaar- ja Toiduameti 29.12.2009 otsusega nr 408 on kaebajale kuuluv komposteerimisettevõte tunnustatud 3. kategooria loomsete kõrvalsaaduste käitlejaks, mis tähendab, et kui kaebajal koostöö OÜ-ga Ohtlike Jäätmete ja Konsultatsiooni Büroo lõpeb, saab ta neid jäätmeid käidelda ise enda hindadega (I, tl 135). Samuti on Keskkonnainvesteeringute Keskus eraldanud 2010. aastal jäätmekäitluse turule üle 20 milj. kr biolagunevate jäätmete käitlemiseks, mis kinnitab, et kõnealuste jäätmete komposteerimine pole ainus lahendus. Vastustaja on kaebaja pakkumise tagasilükkamisel lähtunud oluliselt A.R seisukohtadest, mis pole kas asjakohased või objektiivsed. A.R oli nõustaja ka Raasiku valla jäätmeveo konkursil, kus teda rahuldas kaebaja analoogiline selgitus, kuidas kaebaja kavatseb suurjäätmeid ja biolagunevaid jäätmeid töödelda. Vastustaja viited Viimsi ja Tallinna Torupilli jäätmeveopiirkondade kõrgematele veohindadele on alusetud, sest neis piirkondades kehtivad 2007. aasta hinnad, suurjäätmeid hakkas kaebaja ümber töötlema alles 2008. aasta lõpus. Kuna korraldus nr 437 on õigusvastane, on õigusvastane ka korraldus nr 438. Lisaks on korraldus nr 438 vastuolus PKD punktiga 13.2, mille kohaselt tunnistatakse edukaks summaarselt kõige enam punkte saanud pakkumine. Võttes aluseks PKD punktis 12.1 toodud hindamiskriteeriumid, saaks kaebaja pakkumine tema vastavaks tunnistamise korral 91,29 3
(11)3-09-2932 punkti, kolmanda isiku pakkumine aga üksnes 52,64 punkti. Seega tuleks edukaks tunnistada kaebaja pakkumine ning anda kaebajale ainuõigus korraldatud jäätmeveo teostamiseks Maardu linnas.
  1. Maardu Linnavalitsus ja Adelan palusid jätta kaebuse rahuldamata.
  2. Tallinna Halduskohtu 14.12.2010 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja mõisteti kaebajalt Adelani kasuks välja 50 000 krooni menetluskulude katteks. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. JäätS § 66 lg 5 kohaselt peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 kehtestatud eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord (edaspidi Kord) sätestab, et õiguse andja hindab ja võrdleb kõiki pakkumisi vastavalt PKD-s esitatud tingimustele (§ 38) ning teeb kirjaliku otsuse pakkumise vastavuse kohta kõigile PKD-s esitatud tingimustele või pakkumise tagasilükkamise kohta (§ 40); pakkumise võib tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi PKD-s esitatud tingimustest (§ 41); õiguse andja lükkab pakkumise tagasi, kui see ei vasta PKD-s esitatud tingimustele (§ 44 p 1); edukaks tunnistatakse pakkumiste hulgast PKD-s esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine (§ 42). Vaidlusaluse pakkumise PKD järgi tuleb pakkumises arvestada ainuõiguse kehtivuse perioodi jooksul korraldatud jäätmeveo teostamisega seonduvate kõikide kulude ja nende kasvuga (p 11.3); pakkumine tunnistatakse vastavaks, kui see vastab kõikidele PKD tingimustele ja spetsifikatsioonidele ilma sisuliste kõrvalekaldumisteta (p 8.6.); ainuõiguse andja lükkab pakkumise tagasi, kui see ei vasta PKD tingimustele (p 8.8.2.) ja/või kui pakutud piirmäär on põhjendamatult madal (p 8.8.4) – pakkujatele antud selgituses on vastustaja märkinud, et „piirmäär“ tähendab teenuse osutamiseks pakutud hinda (I, tl 126 pöördel); edukaks tunnistatakse see pakkumine, mis vastab kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele, mis on tunnistatud vastavaks ja millel on summaarselt kõige enam punkte (p 13.2.) (I, tl 57, 60). Linnavalitsuse poolt konkursi käigus antud selgitustest nähtub, et ristsubsideerimine oli keelatud ning kõik konteinerite tühjendushinnad eraldivõetuna pidid ära katma ladestus- ja veokulud (I, tl 125-127). Nimetatud põhimõtted pole vastuolus kaebaja viidatud Konkurentsiameti ja Riigikohtu seisukohtadega. Maardu linna jäätmekonkursi PKD-s pole kehtestatud selgesõnalist ristsubsideerimise keeldu, märgitud on, et pakkumises esitatud teenuse hinnad peavad kehtima kogu ainuõiguse kestvuse perioodil (p-d 11.2, 11.8), tuleb arvestada kõikide kulude ja nende kasvuga (p 11.3), pakkuja peab pakkuma teenuse hinnad kõikidele tabelis esitatud jäätmemahutite teenuse ja konteinerite liikidele (p 11.5) ning neid arvestatakse pakkumiste hindamisel (p 11.7, 12). Kuidas PKD tingimusi tõlgendada, sellele vastas vastustaja 19.08.2009 üheseltmõistetavalt, et ei aktsepteeri ristsubsideerimist ning et kõik konteinerite tühjendushinnad eraldivõetuna peavad ära katma ladestus- ja veokulud. Kui selline selgitus oli kaebaja arvates õigusvastane, pidanuks ta PKD vaidlustama, kuid kaebaja pole seda teinud. Vastustaja pole eiranud kaebaja poolt järelepärimistele antud selgitusi. Kaebaja on ise tunnistanud, et on oma pakkumise hinnakujunduses kasutanud ristsubsideerimist biolagunevate jäätmete puhul, kus kõigi 3 erineva suurusega mahuti ühekordse käitlemise teenustasuks on 0,05 kr (I, tl 24). Vastates 08.10.2009 vastustaja järelepärimisele, selgitas kaebaja, et kuna biolagunevaid jäätmeid kogutakse multisektsioonilise autoga, mis võimaldab samaaegselt koguda eri liiki jäätmeid, arvestab ta biolagunevate jäätmete tühjendus- ja veokulu sisse ainult töötaja palga, auto- ja transpordikulu kaetakse olmejäätmete konteinerite tühjendustasuga (auto ei tee lisaringi, mistõttu täiendavad kulud biojäätmete kogumiseks puuduvad) (I, tl 31-32). Vastates 04.11.2009 4
(11)3-09-2932 linnavalitsuse järelepärimisele, miks segaolmejäätmete 1300-liitrise ja 2500-liitrise mahuti käitlushinnaks on võrdselt 100 kr, teatas kaebaja, et väiksema mahuti tühjendamise teenustasu on suuremaga võrdne sellepärast, et väiksem konteiner asub maa all ning selle tühjendamiskulud on suuremad kui suurema (maapealse) konteineri tühjendamiskulud, ei selgitanud aga, mis konkreetselt siiski tingib väiksema konteineri tühjendamisel suuremaga võrreldes peaaegu kaks korda suuremad palga- ja veokulud ning 2,5 korda suurema administreerimiskulu ja kasumi. Üldse pole kaebaja põhjendanud, miks peaaegu poole väiksema jäätmekoguse kohustuslikud maksed (ladestustasu ja keskkonnatasu) on kõigest 1/9 võrra väiksemad 2500-liitrise mahuti jäätmete vastavatest maksetest. Need maksed aga moodustavad 100-kroonisest teenustasust 8090%, 1300-liitrise mahuti puhul 78,2 kr ja 2500-liitrise mahuti puhul 88,2 kr (I, tl 38-40). Vastustaja on põhjendatult asunud seisukohale, et kõnealused teenustasud ei taga jäätmevaldajate võrdset kohtlemist, s.t. tegemist on ristsubsideerimisega. Kohtu arvates on ristsubsideerimise keeld õiguspärane, pole mingit mõistlikku põhjust, miks näiteks segaolmejäätmete valdajad üksi peaksid kinni maksma multisektsioonilise auto soetamis- ja kasutuskulud. Samuti ei esitanud kaebaja vastustajale konkursimenetluses mingeid tõendeid selle kohta, kuidas on tal võimalik realiseerida kõik biolagunevad jäätmed hinnaga 175 kr/t, mistõttu järeldas linnavalitsus õigustatult, et see pole realistlik. Vastustajat konkursi läbiviimisel nõustanud ja kohtuistungitel tunnistajana üle kuulatud MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus tegevjuht Arvo Rosimannus pidas kaebaja pakutud biolagunevate jäätmete kogumise hindasid liiga madalaks. Tunnistaja sõnul tuli isikutel 2010 aprillis käitlusettevõtetele 1 tonni biolagunevate jäätmete üleandmise eest maksta 400 kr, ümbertöötlemine läks käitlusettevõttele maksma 450 kr ning jäätmetest ümbertöödeldud kompostmulda müüdi välja hinnaga 100-150 kr/t; biolagunevate jäätmete hulgas on 3-5% materjali, mis pole kompostitav, seega pole ümbertöötlemist võimalik teha tasuta või pealemaksmisega; tänasel päeval pole ümbertöödeldud biolagunevatele jäätmetele turgu, neid on võimalik kasutada saastunud pinnase käitlemisel. Veterinaar- ja Toiduameti otsuse nr 408 ja koostöölepingu OÜ-ga Ohtlike Jäätmete ja Konsultatsiooni Büroo esitas kaebaja alles 15.02.2010 kohtuistungil (I, tl 146). Veterinaar- ja Toiduameti otsusega nr 408 väljastati kaebaja komposteerimisettevõttele tunnustus 29.12.2009, s.o. 3 kuud peale pakkumiste esitamise tähtaega, mistõttu ei saanud vastustaja kaebaja pakkumise hindamisel sellega arvestada. Pealegi on selle otsuse järgi kaebaja komposteerimisettevõtet tunnustatud üksnes 3. kategooria loomsete kõrvalsaaduste käitlejana, 1. ja 2. kategooria loomsete kõrvalsaaduste käitlustunnustus kaebaja komposteerimisettevõttel puudub. Koostöölepingu legitiimsuse on vastustaja ja kolmas isik kahtluse alla seadnud ning kaebaja pole ümber lükanud kahtlusi, et tegemist on fiktiivse lepinguga. Pole selge isegi see, millal leping on sõlmitud, sest lepingu pealkirja järel on käsikirjas märgitud kuupäev 29.12.09, lepingu lõpus aga trükikirjas 29.12.2008 (I, tl 167). Biolagunevate jäätmete üleandmist käsitleb ainult lepingu lisa 2, mis on 30.06.2009 sõlmitud OÜ BAO ohtlikud jäätmed (I, tl 169 pöördel), samas kui äriühingu nimi muutus selliseks alles 08.07.2009 (I, tl 189). Ka puuduvad 15-realises lisas andmed jäätmekoguste ja jäätmejaamade kohta, kuhu neid jäätmeid viia saab ning lisa 2 kehtivuse aeg ja poolte õigused kehtivuse lõpetamiseks, mis näiteks sama lepingu lisades 1 ja 3 on olemas (I, tl 168-170). Kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 3-09-2213 on ringkonnakohus sama koostöölepingu usaldusväärsust analüüsides tuvastanud, et OÜ-l BAO ohtlikud jäätmed on jäätmeluba 50 t köögi- ja sööklajäätmete käitlemiseks, mis on Harku valla eeldatav söökla- ja köögijäätmete kogus (p 17). Järelikult, kuna kogu koostöölepingu maht ammendub kaebajal juba Harku valla jäätmeveol, ei saa ta sama lepingut enam kasutada Maardu linna konkursil biolagunevate jäätmete madala teenusehinna põhjendatuse tõendamiseks. Pealegi polnud OÜ BAO ohtlikud jäätmed A.R tunnistuse kohaselt veel ka 2010. aasta aprilliks tööle hakkanud. 5
(11)3-09-2932 Kuivõrd ristsubsideerimine oli vastustaja 19.08.2009 selgitusega keelatud, on vastustaja kaebaja pakkumise põhjendatult tagasi lükanud kui põhjendamatult madala hinnaga pakkumise. Alusetu on kaebaja etteheide, et korraldusest nr 437 ei nähtu, miks linnavalitsus ei arvestanud kaebaja selgitusi. Kaebaja on vastustes vastustaja järelepärimistele märkinud, et need selgitused on tema ärisaladus, mis ei kuulu kolmandatele osapooltele avaldamisele ilma kaebaja kirjaliku nõusolekuta. Pealegi poleks põhjendatud sisuliselt õiguspärase korralduse tühistamine üksnes selles kaalutluste puudumise tõttu, sest samasisuline haldusakt tuleks uuesti välja anda. Kuna vastustaja oli kohustatud kaebaja pakkumise biolagunevate jäätmete mahutite ja segaolmejäätmete 1300liitriste ja 2500-liitriste mahutite teenustasude ristsubsideerimise tõttu igal juhul tagasi lükkama, ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kas kaebaja hinnapakkumine suurjäätmete osas vastas PKD tingimustele või mitte. Kaebaja viited teistes valdades-linnades toimunud jäätmeveokonkurssidele ja nendest väljakasvanud kahele kohtuvaidlusele pole asjakohased, sest viidatud konkursside ja vaidlusaluse konkursi tingimused, läbiviijad, osavõtjate ring ja esitatud pakkumised pole identsed. Asjaolu, et Harku Vallavalitsus lubas kaebajal ristsubsideerida biolagunevate jäätmete vedu segaolmejäätmete veo arvel, ei tähenda, et seda peaks lubama ka Maardu Linnavalitsus. Kui Raasiku valla ja Pärnu linna jäätmeveokonkurssidel ei tekitanud biolagunevate jäätmete teenustasu 0,05 kr vaidlusi, ei tulene sellest, et ka Maardu Linnavalitsus peaks sellist teenustasu tingimusteta aktsepteerima. Kuna kaebaja pakkumise tagasilükkamine korraldusega nr 437 on õiguspärane, ei riku ega saagi rikkuda kaebaja õigusi korraldus nr 438, millega tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumine. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Apellatsioonkaebuses palub Veolia kohtuotsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellant jääb kaebuses esitatud seisukohtade juurde ja lisab järgmist. Tunnistaja A.R on nõustanud jäätmeveo konkursi läbiviimist ka Raasiku vallas, kus ta ei pidanud Veolia poolt biolagunevate jäätmete äraveoks pakutud hinda, 0,05 senti ilma käibemaksuta, liiga madalaks. Kuna tunnistaja käesolevas menetluses leidis, et sama hind on liiga madal, seadis kaebaja kahtluse alla tunnistaja aususe või pädevuse. Kohus pole selles osas seisukohta võtnud. Asjaolu, et Veolia esitas Veterinaar- ja Toiduameti 29.12.2009 otsuse nr 408 ja koostöölepingu Ohtlike Jäätmete ja Konsultatsiooni Büroo OÜ-ga alles 15.02.2010 kohtuistungil, ei vähenda kuidagi nende tõendite asjakohasust või usaldusväärsust. Samuti ei ole biolagunevate jäätmete hinna osas põhjendatud viidata asjaolule, et kaebajal ei ole tunnustust
  2. ja
  3. kategooria loomsete jäätmete käitlemiseks – selliseid jäätmeid ei tohigi kompostitavate biolagunevate jäätmete hulgas olla. Ohtlike Jäätmete ja Konsultatsiooni Büroo OÜ uue ärinime kasutamine enne ärinime muutmist äriregistris ei anna alust koostöölepingu lisa nr 2 ehtsuses kahtlemiseks, sest äriregistrile oli ärinime muutmise taotlus lisa nr 2 allkirjastamise ajaks juba esitatud. Kohtuotsuses sisalduv seisukoht, et OÜ BAO ohtlikud jäätmed polnud aprilliks 2010 veel tööle hakanud, on vastuolus 22.11.2010 kohtuistungil haldusasja materjalide juurde lisatud viidatud äriühingu
  4. majandusaasta aruandega. Kuna OÜ BAO ohtlikud jäätmed oli esitanud konkursil pakkumise tegemise ajaks taotluse suurendada tema poolt käideldavate köögi- ja sööklajäätmete mahtu, siis ei olnud Veolial alust kahelda lepingupartneri võimes käidelda jäätmeid ka konkursil näidatud kogustes. 6
(11)3-09-2932 Kohtuotsus on vastuoluline, kohus on kord asunud seisukohale, et Veolia ja Ohtlike jäätmete ja konsultatsiooni büroo OÜ vahel sõlmitud leping ja selle lisa on ebausaldusväärsed ja siis teinud viite Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2010 kohtuotsusele haldusasjas 3-09-2213, milles leiti, et tegemist on usaldusväärse tõendiga. Viimati nimetatud kohtuotsus on käesolevas asjas tõendiks, mis tõendab lepingu usaldusväärsust. Biolagunevaid jäätmeid kavatsetakse kasutada saastunud pinnase töötlemiseks ning sellise võimaluse olemasolu kinnitas tunnistas A.R. 1300- ja 2500-liitriste mahutite osas jääb kohtuotsusest arusaamatuks lõik, mis käsitleb viidatud mahutite tühjendamise hindade võrdlust. Kui kohus tahtis öelda, et 2500-liitrise mahuti tühjendamise hind ei kata ära sellega seotud kulutusi, pole märgitud, milliseid kulutusi hind ei kata. Ebaõige on kohtuotsuses sisalduv väide, et kaebaja on ise tunnistanud ristsubsideerimist. Kohus ei ole sellist tunnistust sisaldavale dokumendile viidanud.
  1. Maardu Linnavalitsuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Kohtuotsus on piisavalt põhjendatud ning Veolia vastupidised väited alusetud. Asjaolu, et Veolia pakutud hinnad on põhjendamatult madalad, kinnitas erialaspetsialist A.R ning seda tunnistust pole Veolia ümber lükanud. Veolia poolt valikuliselt esitatud teistes valdades toimunud konkursside materjalid ei olnud käesolevas asjas asjakohased ning neid ei pidanud kohus tõenditena hindama. Veolia oli konkursi käigus esitatud selgitustest nähtuvalt teadlik, et ristsubsideerimine pole lubatud, kuid on püüdnud seda kohtumenetluses varjata. Tegemist on valeandmeid esitava ettevõtjaga, kes poleks vastustajale usaldusväärne partner. Veolia on käitunud Tallinnas korraldatud ainuõiguse andmise konkursil lubamatult – pärast konkursi võitmist loobus ta lepingu sõlmimisest ilma loobumist põhjendamata. Kuna Veolia oli vastustajale esitatud hinna kujunemise selgitustes otseselt keelanud avaldada neid kolmandatele isikutele, ei olnud vastustajal korralduses võimalik täpsemalt analüüsida, miks ta peab Veolia pakutud hindu põhjendamatult madalaks. Veolia põhjendas biolagunevate jäätmete osas tehtud pakkumist - 0,05 krooni konteineri tühjendamine sõltumata selle suurusest - asjaoluga, et ta planeerib müüa nimetatud jäätmeid 175 kr/t. Kuna vastustajat nõustanud A.R ütluste kohaselt pole selline tehing võimalik, on vastustaja õigesti pidanud kaebaja pakkumist ebareaalseks. Kohtumenetluses ei ole esitatud vastupidiseid tõendeid. Biolagunevad jäätmed elanikkonnalt tuleb viia Tallinn Prügilasse kompostimisele vastuvõtuhinnaga 445 kr/t (vt Maardu linna jäätmehoolduseeskiri § 10). Tallinna Prügila turustab valminud komposti hinnaga 41,66 kr/t ilma käibemaksuta ja laadimisega, mis näitab, et kaebaja pakkumine on põhjendamatult madal. Suurjäätmete osas pakkus Veolia 0,05 kr/m3, väites, et kulutab 1 m3 suurjäätmete kogumisele koos muude kuludega 65,42 kr/m3 ja teenib turustamisega sama summa. Tallinna Prügilas on vastuvõtuhind 588 kr/t. Kuna kütusekulu 1 km läbimiseks ning autojuhi töötasu on juba ilma vedaja juurest välja- ja tagasisõitu arvestamata 248 kr 10 m3 jäätmete kohta, pole Veolia pakutud hind põhjendatud. Veolia pakkumised Tallinnas ja selle ümbruses tõendavad samuti, et Maardus tehtud pakkumine oli põhjendamatult madal. Biolagunevate jäätmete osas on suurim pakkumiste vahe 1356 korda (Sauel 67,80 krooni, Raua-Torupilli-Kadriorg 47 krooni, Veskimetsa–Tiskre 46,95 krooni). Suurjäätmete osas tehtud pakkumistes erinevad hinnad maksimaalselt 9400 korda (Viimsis 470 kr/m3, Sauel 296,1 kr/m3, Veskimetsa-Tiskre piirkonnas 220 kr/m3, Raua-Torupillli-Kadriorg 220 kr/m3). Lisaks võib Euroopa Parlamendi määruse nr 1774/2002 kohaselt
  2. kategooria 7
(11)3-09-2932 jäätmeid kasutada üksnes heakskiidetud biogaasi või komposteerimisettevõttes. Vastav tunnistus on olemas üksnes Tallinna Prügilal. Veterinaar-ja Toiduameti 29.12.2009 otsus nr 408 on hilisem kui vastustaja otsus ning Ohtlike Jäätmete ja Konsultatsiooni Büroo OÜ-ga sõlmitud leping võib olla võltsitud.
  1. Adelani vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Kohus on õigesti leidnud, et ristsubsideerimine oli Maardus korraldatud konkursil üheselt mõistetavalt keelatud ning pakutud hind pidi katma mahuti ühekordse käitlemisega kaasnevad kulud ja nende võimaliku kasvu. Eeltoodu valguses on põhjendamatu pakkuda nii 1300-liitrise kui ka 2500-liitrise mahuti tühjendamiseks ühesugust hinda. Kohtu ülesanne ei olnud siinkohal välja selgitada, milliseid kulutusi pakutud hind ei kata. Kohus lähtus kaebaja poolt vastustajale antud selgitusest ning märkis, et viidatud selgitusest ei selgu, miks on maa-aluse mahuti tühjendamine pea kaks korda kallim kui maa-pealse mahuti tühjendamine. Jäätmete ladestustasu ja keskkonnatasu moodustab kogu pakkumise hinnast ca 80-90% ning arusaadav pole, miks 1300-liitrise mahuti puhul on see üksnes 1/9 võrra väiksem (78,2 kr) kui 2500 liitrise mahuti puhul (88,2 kr). Kaebaja poolt esitatud selgitused on paljasõnalised. Biolagunevate jäätmete osas tuleb rõhutada, et teistes valdades toimunud jäätmeveo konkurssidele tuginemine pole asjakohane eelkõige sellepärast, et vastustaja ei pea tingimusteta aktsepteerima pakutud teenustasu seepärast, et teine konkursikorraldaja seda aktsepteeris. Samal põhjusel ei ole alust kaebaja väitel tunnistaja A.R ebausaldusväärsusest – iga konkurss on ainulaadne. Kaebaja poolt esitatud Veterinaar- ja Toiduameti otsus on hilisem kui vaidlusalune konkurss ning käsitleb üksnes
  2. kategooria jäätmeid. Kaebaja ja Ohtlike Jäätmete ja Konsultatsiooni Büroo OÜ vahel sõlmitud leping ei ole usaldusväärne ning pealegi oli firmal luba üksnes 50 t jäätmete käitlemiseks, mis kattis Harku valla kogused. Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2010 otsus on üksnes üheks tõendiks ega kõrvalda käesolevas asjas kerkinud kahtlusi koostöölepingu legitiimsuse osas. Kaebaja esitatud väide, et Ohtlike Jäätmete ja Konsultatsiooni Büroo OÜ oli konkursi ajaks esitanud taotluse käideldavate biolagunevate jäätmete koguste suurendamiseks, tuleb uue väitena tähelepanuta jätta. Halduskohus on põhjendatult järeldanud, et kaebaja pakkumises on ristsubsideeritud biolagunevate jäätmete mahutite ja 1300- ja 2500-liitriste mahutite hindasid. Halduskohus tegi eelnimetatud järelduse kaebaja selgitusest, et biolagunevaid jäätmeid kogutakse multisektsioonilise autoga, mis võimaldab samaaegselt koguda eri liiki jäätmeid ja biolagunevate jäätmete hinna osas kaetakse auto- ja transpordikulu olmejäätmete konteinerite tühjendustasuga. Suurjäätmete käitlushinna osas on samuti põhjendamatu viidata Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2010 otsusele, sest käesolevas asjas on vastustaja tuginenud spetsialisti arvamusele hinna põhjendamatuse kohta. Spetsialisti arvutuste kohaselt kaebaja pakutud hind kulutusi ei kata. Isegi kui kaebajal õnnestub 90% suurjäätmetest taaskasutada, tuleb 10% ladestada ning võimalik ei ole taaskasutamisele suunatud jäätmete tuludega neid kulutusi katta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Käesoleva vaidluse lahendamisel on põhiküsimuseks, kas vastustaja on õigesti kaebaja pakkumise mittevastavaks lugenud. Asjaolu, kas kaebaja pakutud hinnad on põhjendamatult madalad, tuleb arvestamisele üksnes niivõrd kuivõrd see on vajalik vastustaja 03.12.2009 korralduse nr 437 kontrollimisel. 8
(11)3-09-2932
  1. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et vastustaja pidi pakkumiste vastavuse hindamisel lähtuma PKD-st ja vastuseks pakkujate küsimustele antud selgitustest (Korra §-d 31 ja 38). Veolia pakkumine lükati tagasi, sest biolagunevate jäätmete 140, 240, 340 liitriste ja segaolmejäätmete 1300, 2500 liitriste ja suurjäätmete 1 m3 hind ei arvesta ainuõiguse kehtivuse perioodi jooksul korraldatud jäätmeveo teostamisega seonduvate kõikide kulude ja nende kasvuga (PKD p 11.3) ning 1300 ja 2500 liitriste mahutite osas ei taga jäätmevaldajate võrdset kohtlemist. Vastustaja leidis, et pakkumine on eeltoodu tõttu vastuolus PKD p-dega 8.8.2 ja 8.8.
  2. PKD p-d 8.8.2 ja 8.8.4 näevad vastavalt ette, et pakkumine lükatakse tagasi kui see ei vasta PKD-s esitatud tingimustele ja pakutud piirmäär on põhjendamatult madal. PKD ei sätesta täpsemaid reegleid pakkumise vastavuse kontrollimiseks või põhjendamatult madala kogumistasu tuvastamiseks. Selliseid reegleid ei leia ka Korrast, kuigi arvestades Korra §-s 39 sätestatut võib pakkumiste vastavuse hindamine teatud juhtudel tähendada ka ekspertiisi läbiviimist, sest viidatud säte kehtestab muuhulgas nõuded eksperdi isikule. Vastustaja on käesoleval juhul pakkumiste hindamisel ja võrdlemisel kasutanud spetsialisti abi ja on küsinud kaebajalt selgitusi pakutud kogumistasude kohta. Vastustaja 02.10.2009 kirjas nr 9-3/3208 on Veolial palutud selgitada ja põhjendada esitatud hindu biolagunevatele jäätmetele, suurjäätmetele, vanapaberile ja papile, kusjuures selgitusel tuli näidata kohustuslikud maksed (ladestustasu, keskkonnatasu jne), veokulud ja muud kulud (selgitada millised). Järgmine selgitustaotlus Veoliale puudutas sügavkogumismahutite parki ja 28.10.2009 järelepärimine nr 9-3/3616 sisaldas küsimust 1300 ja 2500 liitriste mahutite käitlushindade kohta.
  3. Veolia esitas 08.10.2009 jäätmeveo teenustasu kujunemise analüüsi paberi ja papi, biolagunevate jäätmete, suurjäätmete ja sügavkogumismahutite osas ning 04.11.2009 veel 1300 liitriste sügavkogumismahutite ja 2500 liitriste mahutite teenustasude võrdluse. Biolagunevate jäätmete osas märkis Veolia, et kavatseb jäätmed suunata taaskasutusse ja saada nende realiseerimisest tulu 175 kr ühe tonni eest, mis katab ära jäätmete kogumise kulud arvestusega, et transpordikulu kaetakse segaolmejäätmete konteinerite tühjendustasuga. Suurjäätmete osas esitas kaebaja samuti arvestuse, näidates, millised on jäätmete kogumiskulud ja milliste hindadega on neid võimalik peale sorteerimist müüa. 1300 liitrise sügavkogumismahuti ja 2500 liitrise pealmaa mahuti ühesugust hinda põhjendas kaebaja sellega, et sügavkogumismahuti tühjendamine on kulukam.
  4. Vastustaja korraldus Veolia pakkumise tagasilükkamiseks on põhjendamata. Korralduses ei ole üldse käsitletud Veolia selgitusi. Vastustaja on põhjendanud korralduse põhjendamata jätmist asjaoluga, et kaebaja oli vastustajale antud selgitused kuulutanud ärisaladuseks ning keelanud nende avaldamise kolmandatele isikutele ilma Veolia loata. Ringkonnakohtu hinnangul ei õigusta eeltoodu pakkumise tagasilükkamise otsuse motiveerimata jätmist. Ärisaladuse avaldamiseks võinuks küsida kaebaja nõusolekut või avaldada korralduse ärisaladust puudutav osa üksnes kaebajale. Kuna eri- või ainuõiguse andmine võimaldab ettevõtjal saavutada kaubaturul eelisseisundi, on eriti oluline, et avaliku konkursi läbiviimine oleks läbipaistev, tagaks osalejate võrdse kohtlemise ning otsuste kontrollitavuse. Riigikohus on sarnases vaidluses haldusasjas nr 33-1-87-10 põhjendamatult madalate hindade üle märkinud, et haldusorganil tuleb määratlemata õigusmõistet sisustada kas vastustes järelepärimistele või lõplikus haldusaktis, millega pakkumised tunnistatakse vastavaks või mittevastavaks ja milles otsustatakse ainuõiguse saaja. Korraldatud jäätmeveo konkurssidel on PKD-s kasutatud määratlemata õigusmõistete sisustamisel asjakohane lähtuda jäätmeseaduse regulatsioonist ja selle eesmärgist ning kuni
  5. jaanuarini 2011 eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korrast (
  6. jaanuarist 2011 riigihangete seadusest) (p 16). Eelöeldu kinnitab ringkonnakohtu arvates seisukohta, et vastustaja pidanuks korralduses analüüsima, miks kaebaja pakutud hinnad vaatamata esitatud põhjendustele on põhjendamatult madalad. 9
(11)3-09-2932
  1. Halduskohus on siiski pidanud võimalikuks vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjenduste alusel kontrollida vastustaja korralduse põhjendatust ning leidnud, et kaebaja pakkumine oligi mittevastav, sest selgitused ei olnud usutavad ja kaebaja on ise tunnistanud, et kasutab ristsubsideerimist. Kuigi ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlustatud korraldus tuleks tühistada juba ainuüksi seetõttu, et see on motiveerimata, kontrollib ringkonnakohus siiski ka halduskohtu vastavaid põhjendusi. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga. Kõigepealt küsimus ristsubsideerimisest. Kuigi kaebaja algatas vaidluse selle kohta, kas ristsubsideerimine oli PKD kohaselt lubatav või mitte, ei ole ta üheski selgituses ristsubsideerimist omaks võtnud. Siinkohal tuleb selgitada, mida ristsubsideerimise keelu all PKD-s või täiendavates selgitustes mõeldi. Üldiselt mõeldakse ristsubsideerimise all seda, et ühe samal kaubaturul pakutava teenuse eest nõutakse kuludest suuremat hinda, et kompenseerida samal turul pakutava teise teenuse eest nõutavat kuludest madalamat hinda. Samas jääb kaebaja pakkumise tagasilükkamisest (põhjendus tarbijate ebavõrdsest kohtlemisest 1300 ja 2500 liitriste konteinerite puhul) mulje, et vastustaja ei aktsepteeri ka olukorda, kus erineva suurusega konteinerite tühjendustasud on võrdsed, st lubatud pole ka ühele rühmale tarbijatest kõrgema hinnaga teenuse pakkumine sõltumata teenuse hinna kulupõhisusest. PKD-st ei leia ristsubsideerimise keelu kohta midagi, ainuõiguse andja selgitustes toimiku lehe 126 pöördel on küsimusele, kas väiksema konteineri tühjendamise teenustasu võib olla suurem kui sellest suurema mahuga konteineri tühjendustasu vastatud selliselt, et Maardu Linnavalitsus ei tee ettekirjutusi pakkuja hinnakujundusele. Seega võib asuda seisukohale, et keelatud oli ristsubsideerimine üksnes selliselt, et ühe pakutava teenuseliigi kulud kaetakse teise teenuseliigi arvelt. Eelnevast tulenevalt on vastustaja korralduses alusetult asunud seisukohale, et 1300 ja 2500 liitriste konteinerite tühjendustasud ei taga tarbijate võrdset kohtlemist – tarbijate võrdse kohtlemise nõuet PKD-s ega selgitustes ei esitatud. Asja materjalidest ei nähtu, et küsitud hind ei kataks konteineri tühjenduskulu.
  2. Biolagunevate jäätmete osas lähtus vastustaja asjaolust, et biolagunevate jäätmete realiseerimine ei ole võimalik. Samas on kohtumenetluses praeguseks selgunud, et kaebaja poolt pakutud lahendus on realiseeritav ning ringkonnakohtu menetluses esitatud tõendist nähtuvalt on kaebaja realiseerinud biolagunevaid jäätmeid väidetud hinnaga. Suurjäätmete osas on vastustaja kohtumenetluses asunud seisukohale, et kaebaja selgitus ei ole usutav, muuhulgas ka seetõttu, et kaebaja poolt erinevates jäätmekäitluspiirkondades tehtud pakkumised on kordades erinevad. Kaebaja on kohtumenetluses selgitanud, et tegemist on varasematel konkurssidel tehtud pakkumistega ning suurjäätmeid asus ta ümber töötlema alles
  3. aastal. Seega puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et kaebaja poolt pakutud hinnad on esitatud selgituste arvestamise korral põhjendamatult madalad. Enne pakkumiste vastavuse hindamisele asumist tulnuks välja selgitada, millistel asjaoludel on kaebajal võimalik pakkuda biolagunevate jäätmete kogumisel sedavõrd madalat hinda ja täpsustada suurjäätmete kogumistasu kujunemist. Oluline on esitada täpsed küsimused ning vastuste ebaselguse korral konsulteerida pakkujaga.
  4. Eelnevast tulenevalt on korraldus nr 437 osas, millega tunnistati Veolia pakkumine mittevastavaks ja lükati tagasi, õigusvastane. Kuna korraldus nr 437 tuleb kaebaja õigusi rikkuvas osas tühistada, on õigusvastane ja tuleb tühistada ka sellele tuginev korraldus nr 438 eduka pakkuja väljavalimise kohta. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja rahuldab Veolia kaebuse.
  5. Kuna halduskohtu otsus tühistatakse, tuleb ümber jagada ka menetluskulud (HKMS § 93 lg 4). Vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad HKMS § 92 lg-te 1 ja 7 kohaselt nende endi kanda. Veolia on halduskohtus taotlenud 88 837,20 krooni (5677,73 eurot) esindajatasu väljamõistmist ja apellatsioonimenetluses 1082,18 euro menetluskulu hüvitamist, milles sisaldub 19,16 euro suurune riigilõiv. Kaebaja menetluskulud tuleb hüvitada vastustajal. Ringkonnakohus 10
(11)3-09-2932 leiab, et käesoleva asja puhul on tegemist keskmise keerukuse ja töömahukusega asjaga ning mõistab vastustajalt kaebaja kasuks mõlema kohtuastme menetluskulude katteks välja 4000€. Kohtunikud Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.