) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TEOÜ esitas 13.12.2012 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. TEOÜ palub oma menetluskulud määrata kindlaks järgmiselt: 1) kaebuselt tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot; 2) tasu advokaadi õigusabi eest kokku summas 1 874,9 eurot (ilma käibemaksuta summa). Kokku taotleb TEOÜ menetluskulude kindlaksmääramist 1 938,81 euro suuruses summas. Menetluskulude nimekiri sisaldub käesolevas avalduses. Menetluskulusid tõendavate dokumentidena on käesolevale avaldusele lisatud riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus (lisa 1) ja Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ poolt TEOÜ-le esitatud arved (lisad 2 ja 3). Tsiviilasjaga nr 2-12-16157 seonduvad Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ arvetel märgitud kuludest järgmised töölõigud: 1) Arve nr 120984 (lisa 1): „menetlusdokumendi ettevalmistamine: kaebus kohtule kohtutäituri 12.04.2012 otsuse peale“ – 7,6h. Kulu 1 520 eurot (ilma käibemaksuta summa); 2) Arve nr 121202 (lisa 2): „dokumendiga tutvumine: kohtutäitur K. Velleti 21.05.2012 seisukoht“ – 0,2h; ja „menetlusdokumendi ettevalmistamine: Seisukoht täituri 21.05.2012 seisukoha osas“ – 4,6h. Kulu kokku summas 354,90 eurot (ilma käibemaksuta summa). TEOÜ kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses tsiviilasja nr 2-12-16157 menetlusega. Kõik kulud õigusabile olid avaldaja arvates põhjendatud ja vajalikud TEOÜ õiguste kaitseks. Riigikohtu üldine seisukoht on, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosalise õigusabikulusid üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, kuna hagita menetlustes ei lahendata üldjuhul ka keerukaid õigusküsimusi ning seetõttu on menetlusosalise vajadus kasutada professionaalset õigusabi hagimenetlusega võrreldes väiksem (vt. Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-2-1-1711 p 11 ja 3-2-1-18-11 p 19). Käesoleval juhul ei olnud aga tegemist klassikalise hagita menetlusega, millise raames ei lahendata keerulisi õigusküsimusi. Tegemist oli sisulise õigusliku vaidlusega, mille raames vajas TEOÜ oma õiguste ja huvide kaitseks advokaadist esindajat (kohtutäitur leidis, et Eesti õiguskord ei võimalda jõustunud kohtuotsust täita). Kuna ka Riigikohus on leidnud, et eelkirjeldatud seisukoht kehtib hagita menetluse puhul ainult „üldjuhul“, siis järelikult olukorras, kui hagita menetluses lahendatakse hagimenetlusega võrdselt keerukat vaidlust, on võimalik ka menetlusosalise õigusabikulude hüvitamine hagimenetlusega võrdsel määral. TEOÜ palub mõista kohtutäitur Katrin Velletilt välja oma kulud vastavalt avalduse resolutiivosas märgitule. TEOÜ palub otsustada, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtutäituri vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele Kohtutäitur ei nõustu avaldaja poolt kohtule esitatud kohtukulude suurusega õigusabi kulude osas summas 1874.90 eur. Tasu on ilmselgelt ülepaisutatud ja ei vasta teostatud tööde mahule. Samuti oleks avaldaja saanud õigusabikulude kandmist antud menetluses vältida. Avaldaja esitas kohtumenetluse käigus sama täitedokumendi teistkordselt täitmiseks teisele kohtutäiturile (Tallinna kohtutäitur Risto Sepp) ning viimane asus seda ka täitma. Kohtumenetluse pidamine 2 vaid tekkinud õigusabikulude hüvitamiseks ei vasta ka kohtupidamise eesmärgile – avaldaja oli tekkinud vaidlusele leidnud lahenduse, mille lahendamist ta taotles kohtult kohtutäituri lõpetamise otsuse vaidlustamisel eesmärgiga jätkata lõpetatud menetlust sealt kus see pooleli jäi. Samuti ei pidanud kohtutäitur mõistlikuks vaidlustada kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse lahendamisel tehtud kohtulahendit, kuna selleks puudus igasugune mõistlik vajadus – sama täitedokumendi alusel oli algatatud täitemenetlus teise kohtutäituri poolt ja avaldaja eesmärk täitedokumendi menetlemise läbiviimiseks oli täidetud. Topelt menetluse vältimiseks esitas avaldaja kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse kohtutäituri otsuse vaidlustamisel tehtud kohtulahendi tegemise järel. Samuti ei nõustu kohtutäitur avaldaja seisukohaga, et antud vaidlus oleks väljunud hagita menetluse tavapärastest raamidest ja oli õiguslikult keerukas. Avaldaja kasutas õigusabi ka täitemenetluse algatamise ja lõpetamise avalduse esitamisel, mis ei ole õiguslikult keerukas vaid põhineb rohkem mugavusel. Seega ei vasta tõele väide, et avaldaja vajas õigusabi just hagita menetluse (kohtutäituri otsuse vaidlustamisel) algatamisel ja selle menetlemisel esitatud seisukohtade kujundamiseks. Oma kohtule esitatud seisukohtade osas on avaldaja suures osas tuginenud samadele alustele, kui kohtutäiturile kaebuse lahendamisel esitatule. Kohtutäitur on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleks lähtuda
lg 8, mille kohaselt vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtu põhjendused Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne ning vastab
lg 3 ja lg 6 nõuetele.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et TEOÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Avaldaja palub kohtutäiturilt välja mõista menetluskulud seoses riigilõivuga 63,91 eurot ja lepingulise esindaja kuludega 1 874,9 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on avaldaja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu kaebuselt 63,91 eurot (tlk 28). Seega tuleb kohtutäituril tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot avaldajale Harju Maakohtu 13.11.2012 määrusest tuleneva menetluskulude jaotuse alusel hüvitada. Järgnevalt analüüsib kohus, millises summas tuleb avaldajale hüvitada õigusabi osutamine. Kohus märgib, et tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-18-11 p-s 20 väljendatud seisukohast peaks hagita menetluses teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindaja kulude piirmäärad
Vaatamata määruse nr 137 pealkirjale selles määruses tegelikult hagita menetluses (kus nõudeid ei esitata) teistelt menetlusosalistelt väljamõistetavaid lepingulise esindaja kulude piirmäärasid kehtestatud ei ole. Seetõttu kohaldub 3 kohtuväliste kulude kohta üldnormina
lg 8 esimene lause, mille järgi hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kuigi esmajoones käib see säte hagita menetluse osaliste menetluse tõttu saamata jäänud sissetuleku või sõidukulude kui kohtuväliste kulude (vt
p-d 2 ja 3) hüvitamise kohta (analoogselt
lg 2 teisele lausele hagimenetluse kohta), on kohtuvälisteks kuludeks
Seega saab õigusabikulusid hagita menetluses hüvitada üksnes samas ulatuses tunnistajale makstava hüvitisega. Samale seisukohale on Riigikohtu tsiviilkolleegium jõudnud ka varem (vt Riigikohtu
lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates 4 kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet´il tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (164,35 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse
178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.