← Eesti

3-12-550/22

Obsah (7)§ 105§ 135§ 178§ 118§ 181§ 185§ 189

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-550 Haldusasi A.V.i kaebus Politsei- ja P

) § 181 lg 1 p 8 alusel töötamiseks OÜ Norsk Group juhtorgani liikmena. Politsei- ja Piirivalveameti 11. jaanuari 2012 otsusega nr 15.3-3/17-1 tunnistati A.V.ile antud tähtajaline elamisluba kehtetuks. Otsust põhjendatakse järelkontrollimenetluses tuvastatud asjaoludega, et A.V. ei ole elamisloa kehtivusaja jooksul OÜ-st Norsk Group ei töötasu ega juhatuse liikme tasu saanud. Otsuses tuuakse välja, et A.V. ei ole veenvalt suutnud tõendada, et OÜ Norsk Group oleks aktiivselt tegutsev või et töötasu mittemaksmine oli tegelikult tingitud ettevõtte 1 äritegevuse käivitamisega seotud suurte kuludega Politsei- ja Piirivalveamet leidis, et tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine ei riiva oluliselt A.V.i võimalusi Eestis äritegevusega tegeleda, kuna ta võib saada Eestis viibimiseks viibimisaluse vastavalt

§ 105lõikele 3 ning praktikas ei ole A.V.

tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal pikaajaliselt Eestis viibinud. Elamisloa kehtetuks tunnistamise õigusliku alusena on selle põhjendavas osas viidatud

§ 135

lg 2 punktile 2, § 117 lg 1 punktile 2 ja § 178 lõikele 4 ning § 124 lg 1 punktile

  1. KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
  2. A.V. esitas
  3. märtsil 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Politsei- ja Piirivalveameti
  4. jaanuari 2012 otsuse nr 15.3-3/17-1 tühistamist. Kaebaja märgib, et oma elukoha rahvastikuregistris registreerimise kohustuse täitmisega viivitamise põhjustas objektiivne takistus, nimelt see, et
  5. aprillil 2011 toimunud tulekahjus hävis eluruum, mille kasutamiseks kaebajal oli üürileping sõlmitud, samas esitas ta rahvastikuregistri pidajale avalduse elukoha registreerimiseks
  6. oktoobril 2010 ehk uue üürilepingu sõlmimise päeval, ent rahvastikuregistris vastava kande tegemine viibis registripidaja tõttu ning vastav kanne tehti alles
  7. novembril
  8. Kaebaja selgitab, et on esitanud haldusmenetluse käigus toendid OÜ Norsk Group ja OÜ RIA Investment reorganiseerimise kohta ning selgitab, et enne äriregistris vastavate muutmiskannete tegemist ja nõuetekohaste majandusaasta aruannete esitamist ei olnud võimalik esitada andmeid juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu maksmise kohta. Kaebaja toob välja, et taotles sel põhjusel Politsei- ja Piirivalveametilt vastavate dokumentide esitamiseks tähtaja pikendamist, ent haldusorgan seda taotlust ei rahuldanud. Samuti toob kaebaja välja, et menetluse käigus ei nõudnud Polised- ja Piirivalveamet tõendite esitamist selle kohta, et juhatuse liikme tasu pole talle makstud seoses ettevõtlustegevuse alustamise korraldamisega Kokkuvõttes leiab kaebaja, et tehtud otsus ei ole vajalik ega proportsionaalne ning kaalutlusõigust on teostatud ilma olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve arvesse võtmata. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  9. Politsei- ja Piirivalveamet peab A.V.i kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Esmalt märgib vastustaja, et käesoleval juhul ei olnud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise peamiseks põhjuseks asjaolu, et kaebaja ei olnud täitnud registreerimiskohutust rahvastikuregistris, vaid asjaolu, et kaebaja ei täitnud elamisloas sätestatud tingimusi. Vastustaja viitab

§-e 185 ning selgitab, et selle alusel töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused ning kaebajale anti tähtajaline elamisluba töötamiseks OÜ Norsk Group juriidilise isiku juhtorgani liikmena, ent järelkontrolli käigus selgus, et töötasu ega juhatuse liikme tasu pole kaebaja sellest äriühingust saanud. Vastustaja rõhutab, et kui elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused muutuvad, tuleb

§ 135

lg 2 p 2 kohaselt elamisluba kehtetuks tunnistada ning tööandja muutumise korral oleks kaebaja pidanud taotlema uut tähtajalist elamisluba. Vastustaja rõhutab, et OÜ Norsk Group ei ole kaebajale kordagi tasu maksnud ning seega ei olnud

§ 178lg 4 sätestatu kaebaja puhul täidetud.

Samuti toob vastustaja välja, et menetluse laigus tuvastati, et kaebaja viibib Eestis üksnes lühiajaliselt, külastades Eestit maksimaalselt kahe järjestikuse päeva kaupa Vastustaja märgib, et elamisluba mõeldud välismaalasele eelkõige Eestis elamiseks, mis eeldab püsivat Eestis viibimist. Samas viitab vastustaja

§ 105

lõikele 3 ning selgitab, et kui kaebaja tõeline kavatsus on Eestis 2 ettevõtte juhtorgani liikme funktsioonide täitmine, siis seda on võimalik teostada viisa alusel riigis viibides ning hiljem, kui ettevõte on tegutsema asunud, on tal võimalus soovi korral uuesti tähtajalist elamisluba taotleda, samuti on tal võimalus taotleda tähtajalist elamisluba mõnel muul alusel ja seda ka saada, kui ta vastab elamisloa andmise tingimustele. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

  1. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et A.V.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. 6- Politsei- ja Piirivalveameti
  2. märtsi 2011 otsusega nr 2023646746/TE (tl. 72) anti kaebajale kaheaastase tähtajaga tähtajaline elamisluba töötamiseks. Sellise elamisloa andmise õiguslikuks aluseks oli

§ 118

p 4, milles sätestatakse, et välismaalasele võib tähtajalise elamisloa anda töötamiseks ning

§ 181

lg 1 p 8, mille kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet ja välismaalasele makstava töötasu suuruse nõuet täitmata töötamiseks Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis-või järelevalvefunktsiooni täitmiseks. Eelnimetatud otsusest nähtub üheselt, et elamisluba on antud töötamiseks konkreetse äriühingu, st. OÜNorsk Group (reg. kood 11096658) juhatuse liikmena töökohaga Tallinnas. Selliste tingimuste kindlaksmääramise kohustus tuleneb

§ 185

lõikest 1, kus sätestatakse, et töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht.

§ 185

lõikes 3 sätestatakse, et välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel. 7. Vaidlusaluses otsuses on tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena viidatud

§ 135

lg 2 punktile 2 alusel Nimetatud normis on sätestatud, et tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalase suhtes esineb elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise alus. Kohus nõustub, et olukorras, kus ilmneb, et isik, kellele on antud elamisluba töötamiseks, ei tööta elamisloa andmise otsuses sätestatud tingimustel, tuleb elamisluba eeltoodud alusel kehtetuks tunnistada. Vaidlusaluse otsuse õigusliku alusena oleks võinud siiski viidata hoopis

§ 189

punktile 2, mille kohaselt tunnistatakse töötamiseks antud tähtajaline elamisluba kehtetuks, kui elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus on muutunud. Antud juhul on aga ilmne, et sellele normile viitamata jätmine ei ole mõjutanud asja sisulist otsustamist. 8.

§-s 176 sätestatakse, et tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel. Kohus leiab, et olukorras, kus isik tegelikult ei asu tööle elamisloas näidatud tingimustel, saab tagantjärele väita, et esineb sellise elamisloa andmisest keeldumise alus. Asjaolu, et isik ei ole reaalselt Eestisse tööle asunud on samuti käsitatav ka töötamise tingimuse muutumisena

§ 189

p 2 mõistes.

§ 135

lg 2 p 2 ja § 189 p 2 eesmärk on tunnistada elamisluba kehtetuks, kui elamisloa kehtivuse ajal tuvastatakse, et asjaolusid, mis tingisid elamisloa andmise, tegelikult (enam) ei esine. Elamisluba töötamiseks antakse isikule eeldades, et isik Eestis tööle asub. Juhul kui elamisloa saanud isik tegelikult tööle ei asu, saab tagantjärele ilmnenuks lugeda, et elamisloa andmise aluseks olevad asjaolud, mille saabumist elamisloa andmisega eeldati, ei saabunud ning elamisluba tuleb kehtetuks tunnistada. 3

  1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et OÜ Norsk Group ei ole kaebajale kogu kaebaja elamisloa kehtivusaja jooksul teinud ühtegi töötasuväljamakset ei palga ega äriühingu juhatuse liikme tasuna. Seega puuduvad mistahes toendid selle kohta, et kaebaja tegelikult elamisloas nimetatud tingimusi täitnud oleks ehk teisisõnu puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks OÜ Norsk Group juhatuse liikmena Eestis töötanud. Asjaolu, et kaebaja on äriregistrisse OÜ Norsk Group juhatuse liikmena kantud, ei oma siinkohal tähtsust. Elamisluba anti kaebajale Eestis töötamiseks, st. reaalselt Eestis töötaja või juhatuse liikme igapäevaste ülesannete täitmiseks. Kohtu hinnangul saaks sellist töötamist tõendada eelkõige just töötasu (palga või juhatuse liikme tasu) saamine. Olukorras, kus sellist tasu isikule makstud ei ole, ei saa töötamist eeldada. Mingeid muid tõendeid Eestis OÜ Norsk Group juhatuse liikmena töötamise kohta ei ole kaebaja aga esitanud.
  2. Vaidlustatud otsuses on põhjendatult viidatud ka

§ 178

lõikele 4, milles sätestatakse, et tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise korral peab välismaalase töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis.

§ 181

lg 1 p 8 kohaselt ei nõuta kaebajalt küll, et talle makstava töötasu suurus vastaks

§-s 107 sätestatule, ent sellele vaatamata on äraelamist tagava piisava sissetuleku saamine samuti elamisloa andmise aluseks olevaks asjaoluks. See, et kaebajale ei ole ametikohal, kus töötamiseks talle tähtajaline elamisluba anti, tegelikult töötasu saanud, on omakorda asjaoluks, mis tingib elamisloa kehtetuks tunnistamise ehk teisisõnu asjaoluks, mis välistab elamisloa andmise aluseks oleva asjaolu (äraelamiseks piisav sissetulek) esinemise. See õigustab elamisloa kehtetuks tunnistamist.

  1. Kaebaja väide, et tal ei olnud võimalik esitada Politsei- ja Piirivalveametile OÜ Norsk Group ja OÜ RIA Investment juhatuse liikme kohustuste täitmise eest saadud tulude kohta andmeid seoses nende äriühingute ümberstruktureerimisega, ei ole tõsiseltvõetav. Vastustaja on Maksu- ja Tolliametist järele uurinud, et kaebajale ei ole kogu elamisloa kehtivusaja jooksul mingeid töötasuväljamakseid tehtud. Sellele asjaolule ei ole kaebaja ka vastu vaielnud. Asjaolu, et kunagi tulevikus võiks teoreetiliselt kaebajal tekkida õigus OÜ-lt Norsk Group mingisugust tasu nõuda, ei oma siinkohal tähtsust. Samuti puuduvad sellised õiguse kohta igasugused tõendid. Asjassepuutumatud on kaebaja väited, mis seonduvad OÜ-ga RIA Investment, kuna elamisluba oli kaebajale antud töötamiseks OÜ Norsk Group juhatuse liikmena ning töötamine või tasu saamine OÜ-st RIA Investment ei omanud ei elamisloa andmisel ega ka selle kehtetuks tunnistamisel mingisugust tähtsust. Kui kaebaja tegelikult soovib töötada OÜ-s RIA Investment, on tal võimalik taotleda selleks uut elamisluba.
  2. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Politsei- ja Piirivalveamet ei ole kaalunud tehtud otsuse tagajärgi kaebaja jaoks. Vastustaja on vaidlustatud otsuses kaebaja huve kaalunud ning kohtu meelest põhjendatult leidnud, et tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine ei riiva oluliselt kaebaja võimalusi Eestis äritegevusega tegeleda. Otsuses on asjakohaselt viidatud

§ 105

lõikele 3, kus sätestatakse, et Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav välismaalane võib Eestis viibida Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil kuni kuus kuud aasta jooksul. Sellest sättest tulenevalt on kaebajal võimalik oma ettevõtete juhtimiseks Eestis viibida ka viisa alusel Politsei- ja Piirivalveameti poolt kohtule esitatud piiriületuse andmetest nähtuvalt (tl. 75) ei ole kaebaja tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal Eestis pikemaajaliselt viibinud, olles siin käinud küll mitmel korral, ent viibides Eestis iga kord vaid lühiajaliselt maksimaalselt paar päeva järjest. Seega ei kinnita kaebaja tegelik liitumine kuidagi tema vajadust Eesti tähtajalise elamisloa järele. Elamisloa eesmärk on anda välismaalasele õigus ja võimalus Eestis pikema aja vältel püsivalt elada ja/või töötada. Välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise 4 seaduslikud alused olid loetletud

§-s 51 ning välismaalasele antav tähtajaline elamisluba on vaid üks võimalikest viibimisalustest. Kohus leiab, et tähtajalise elamisloa andmine või pikendamine on põhjendatud juhul, kui isiku vajadust Eestis viibida, ei saa rahuldada mõne muu viibimisaluse andmisega. Isikul, kelle eesmärk ei ole Eestis püsivalt elada ja/või töötada, ei ole Eestisse sisenemiseks ja siin viibimiseks tingimata vaja elamisluba, vaid ta võib Eestisse saabuda viisa alusel. Samuti on vastustaja kohtumenetluses õigesti selgitanud, et kui kaebajal tõepoolest tekib reaalne vajadus ettevõtete juhtimise või neis töötamise eesmärgil Eestis pikaajaliselt ja püsivalt viibida, on tal võimalik uuesti taotleda elamisluba. Käesoleva vaidluse esemeks oleva elamisloa kehtetuks tunnistamine ei välista kaebajale uue elamisloa andmist, kui selleks on tegelik vajadus ning esinevad elamisloa andmist õigustavad asjaolud.

  1. Asjaolu, et kaebaja ei olnud oma elukohta rahvastikuregistris registreerinud, ei ole vaidlusalusest otsusest nähtuvalt olnud elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks. Elukoha registreerimata jätmine oli küll üks argumente, mille tõttu elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust alustati, ent otsusest nähtub üheselt, et Politsei- ja Piirivalveamet on otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et otsuse tegemise ajaks oli kaebaja oma elukoha rahvastikuregistris registreerinud. Elukoha nõuetekohane registreerimine ei muuda olematuks aga tõsiasja, et kaebajale pole äriühingust, milles töötamiseks talle elamisluba anti, töötasu makstud ning see asjaolu eraldivõetuna on piisav tegemaks järeldust, et kaebaja ei ole tegelikult Eestisse tööle asunud ning ta ei saa Eestis töötades äraelamiseks piisavat sissetulekut ja seetõttu ka tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks.
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda. \ , f\ (Sa Kristjan Siigur kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.