← Eesti

3-11-1273/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 7. oktoobril 2011. a, Tallinnas Haldusasja number 3-11-1273 Haldusasi R.M. ka

§ 26lg 1 p 1).

2. Mõista Tallinna Linnavalitsuselt R.M. kasuks välja menetluskulud summas 824,16 eurot (

§ 92lg 1).

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest

  1. oktoobrist
  2. a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
  3. novembril
  4. a (k.a) (

§ 31lg 1, 4).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. H.-M. S. esitas 16.10.1991 ja K. G. T. esitas 06.12.1991 avalduse Telliskivi tn 49, 51 ja 53 asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks. 1
  2. Eesti Erastamisagentuur müüs 05.07.1993 sõlmitud erastamise ostu-müügilepinguga AS-le GMPP Disain Tallinnas Telliskivi tn 49/51 asuvad puidutsehh-tootmishoone, laohoone, vahimaja, asfaltkatte, metallkorstna, puidust piirdeaia koos väravaga ja puhkehoone. Tallinna Linnavalitsuse 16.06.1999 korraldusega nr. 4694-k määrati Põhja-Tallinna linnaosas aadressil Telliskivi tn 49 asuv krunt suurusega 4541 m² ostueesõigusega erastamiseks AS-le GMPP Disain.
  3. detsembril
  4. a on Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr. 19422901 kantud Telliskivi tänav 49 asuva kinnistu omanikuna AS GMPP Disain.
  5. detsembri
  6. a. asjaõiguslepingu alusel on registriossa sisse kantud 9.01.2009 S. K.’i hoonestusõigus tähtajaga 25 aastat.
  7. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (edaspidi ÕVVTK) Tallinna linnakomisjoni 06.12.1993 otsusega nr. 1308 loeti Tallinnas, Telliskivi tn 51, endisel kinnistul nr. 2485, 2849, 2977, 2978 asuvad hooned ja krunt suurusega 17 076,62 m² omandireformi objektiks. Nimetatud vara suhtes tunnistati õigustatud subjektideks K.-G. T. ¼ mõttelises osas ja H.-M. S. ¼ mõttelises osas. Notar Kille Piiburi 02.04.2009 koostatud ja tõestatud maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutas H.-M. S. nõudeõiguse Tallinnas, Telliskivi tn 51 asunud endiste kinnistute nr. 2485, 2849, 2977 ja 2978 tagastamisele või kompenseerimisele ¼ mõttelises osas R.M.le.
  8. Eesti Erastamisagentuuri 04.09.1995 sõlmitud erastamise ostu-müügilepinguga müüdi RAS Universaal aktsiad koos ettevõtte bilansis olevate varadega, sealhulgas Telliskivi tänaval asuvad ehitised, Universaalkaubanduse AS-le. Tallinna Linnavalitsuse 30.04.1998 korraldusega nr. 2687-k määrati Põhja-Tallinna linnaosas ostueesõigusega erastamiseks Telliskivi tn 51 asuv krunt suurusega 12 498 m² AS-le Eesti Kaubanduslik Vahendusfirma „Universaal“.
  9. oktoobril 1998 kanti Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr. 744301 Telliskivi tänav 51 asuva kinnistu omanikuna AS Eesti Kaubanduslik Vahendusfirma „Universaal“.
  10. mail
  11. a. on sellest kinnistust eraldatud kinnistud numbritega 23228-23236, mille omanikeks on OÜ Universaal (kinnistud nr. 744301, 2322801, 2323001, 2323101, 2323201, 2323401, 2323601), Kulmatex OÜ (kinnistu nr. 2322901), T. O. (kinnistu nr. 2323301) ning OÜ Hines Plastic (kinnistu nr. 2323501).
  12. Tallinna Linnavalitsuse 14.03.2011 korralduse nr. 363-k punktiga 1 jäeti rahuldamata R.M. taotlus Tallinnas, Telliskivi tn 51, endisel aadressil Telliskivi tn 49, 51, 53, endiste kinnistute nr. 2485, 2849, 2977 ja 2978 ehitiste ja maa mõttelise ¼ suuruse mõttelise osa tagastamiseks, kuna vara on heausksete isikute omandis ning eelviidatud korralduse punktiga 2 alustati nimetatud vara kompenseerimise menetlust R.M.le.
  13. 23.05.2011 esitas R.M. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 14.03.2011 korralduse nr. 363-k punktide 1 ja 2 tühistamise ning Tallinna Linnavalitsuse asja uueks läbivaatamiseks ja korralduse tegemiseks kohustamise nõudes. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  14. Alates õigusvastaselt võõrandatud vara subjektide poolt vara tagastamistaotluse esitamisest ei saanud kedagi enam lugeda heauskseks omanikuks. Majandusministeeriumi 28.11.1994 kirjast nr. 5-/2627 Tallinna Linnavaraametile nähtub, et kuna RAS Universaalile polnud informatsiooni nimetatud hoonele esitatud tagastamistaotluse kohta, tegutses ta vastavalt Tallinna Linnavalitsuselt saadud lubadele. Viide umbmäärastele Tallinna Linnavalitsuselt saadud lubadele ei muuda RAS Universaali heauskseks omanikuks. Erastamisagentuur müüs Eesti 2 Vabariigi nimel 04.09.1995 erastamislepinguga RAS Universaali aktsiad Universaalkaubanduse AS-le. Lepingus on punktis 13.1 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kohta märgitud, et nii RAS Universaal kui Universaalkaubanduse AS on teadlikud ja nõustuvad, et Tallinnas Telliskivi 51 endisel kinnistul nr. 2485, 2849, 2977 ja 2978 asuvad hooned on omandireformi objektiks olevad õigusvastaselt võõrandatud varad, mida võidakse tagastada omandireformi õigustatud subjektidele. Lepingu punkti 1.5 kohaselt on ostja sellest riskist teadlik ja nõustub sellega. Seega on ebaõige vaidlustatud korralduses toodud seisukoht nagu oleks vara heausksete isikute omandis.
  15. Korralduse punkt 2 rikub kaebaja õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud ja tänaseni säilinud vara. Vaidlusaluses korralduses on viidatud omandireformi alustes seaduse (ORAS) §-le 12 lg 3, mis käsitleb vara olemist füüsilise isiku heauskses omandis. Selline viide on vastuolus vastustaja enda seisukohtadega, kuna vastustaja on loetlenud arvukalt juriidilisi isikuid kui vaidlusaluse vara omanikke. Vastustaja väited, et OÜ-l Universaal (endine Universaalkaubanduse AS) tekkis vara omandiõiguse suhtes õiguspärane ootus, kuna vahepealse pika ajaperioodi jooksul võis ta teha märkimisväärselt parendusi, on asjakohatud, kuna vastustaja ei ole vara seisundile ekspertiisi teinud, kuigi oli selleks kohustatud. Ka ei ole kaebuse esitaja süü, et vastustaja korralduse tegemisega nii kaua venitas. Tallinna Linnavalitsus ei tea ka täna, kas vara on säilinud endisel kujul ning kas ja kui palju on seda parendatud. Need asjaolud on jäänud omandireformimenetluse käigus ja vaidlusaluse korralduse ettevalmistamisel lahendamata. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  16. Vaidlusaluse korraldusega jäeti õiguspäraselt rahuldamata kaebaja taotlus Telliskivi tn 51 asuva õigusvastaselt võõrandatud ¼ mõttelise osa ehitiste ja maa tagastamiseks, kuna kinnistu omanikud on heausksed. Praeguseks hetkeks on Telliskivi 51 kinnistust eraldatud kinnistud numbriga 23228, 23229, 23230, 23231, 23232, 23233, 23234, 23235 ja
  17. Kinnistute nr. 23228, 23230, 23231, 23232, 23234 ja 23236 omanik on Osaühing Univeraal ning kinnistud nr. 23229, 23233 ja 23235 on võõrandatud edasi kolmandatele isikutele. Kinnistu nr. 23229 omanikuna on 08.05.2000 kinnistusraamatusse kantud Kulmatex OÜ; kinnistu nr. 23233 omanikuna on 28.08.2000 kinnistusraamatusse kantud T. O. ning kinnistu nr. 23235 omanikuna on 29.03.2005 kinnistusraamatusse kantud OSAÜHING HINES PLASTIC. Kuivõrd Osaühing Universaal on kinnistud nr. 23229, 23233 ja 23235 võõrandanud edasi kolmandatele isikutele, siis nimetatud kinnistute omanikud on omandanud kinnisasjad asjaõigusseaduse (AÕS) § 95 lg 1 mõttes heauskselt.
  18. Kaebaja seisukoht, mille kohaselt vara omaniku heausksuse välistab 04.09.1995 erastamislepingus sisalduv punkt 1.5, mille kohaselt RAS Universaal kui ka Universaalkaubanduse AS on teadlikud ja nõustuvad, et Tallinnas Telliskivi 51 endisel kinnistul nr. 2485, 2849, 2977 ja 2978 asuvad hooned on omandireformi objektiks olevad õigusvastaselt võõrandatud varad, mida võidakse tagastada omandireformi õigustatud subjektidele, on ebaõige. Osaühing Universaal on heauskne omanik. Majandusministeeriumi 28.11.1994 kirjast nr. 5/2627 selgub, et RAS Universaal ei olnud teadlik tagastamistaotlusest. Lisaks märkis Majandusministeerium nimetatud kirjas, et nad ei pea võimalikuks Telliskivi 51 kontorihoone tagastamist, kuna see ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Majandusministeerium täiendas oma seisukohta 20.01.1995 kirjas nr. 5-13-7/170, märkides, et lisaks Telliskivi tn 51 asuvale kontorihoonele ei ole võimalik tagastada ka Telliskivi tn 51 asuvat laohoonet. Vaidlusaluse vara õigustatud subjektid ei ole siiani nõudnud Eesti Erastamisagentuuri, RAS Universaal ja Universaalkaubanduse AS 04.09.1995 erastamise ostu-müügilepingu tühisuse 3 tuvastamist. Vahepealse aja jooksul on varale suure tõenäosusega tehtud märkimisväärseid parendusi, mis tähendab, et OÜ-l Universaal on vaidlusaluse vara omandiõiguse suhtes tekkinud õiguspärane ootus, et tema omandiõigust ei seata enam kahtluse alla.
  19. ORAS § 12 lg 3, mis sätestab juhud, mil omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele ei kuulu, ei näe tõepoolest ette vara tagastamata jätmise alusena olukorda, kui vara on juriidilise isiku heauskses omandis. Samas ei ole võimalik olukorras, kus vara on erastatud juriidilisele isikule, seda vara tagastada õigustatud isikule. Sellele seisukohale asus Riigikohus 06.12.2004 lahendis nr. 3-3-1-52-04 leides, et vara tagastamine õigustatud isikule olukorras, kus vara on heauskse juriidilise isiku omandis, on õigusvastane. Mingil juhul ei saa Tallinna Linnavalitsus pelgalt oma korraldusega nõuda eraõiguslikult juriidiliselt isikult talle kuuluva vara tagastamist õigustatud subjektile.
  20. Kaebajal puudub kaebeõigus korralduse p 2 tühistamiseks, kuna kompenseerimise menetluse alustamine kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  21. Tallinna Linnavalitsuse
  22. märtsil
  23. a. korraldusega jäeti R.M. taotlus Tallinnas, Telliskivi tänav 51, endisel aadressil Telliskivi tänav 49, 51, 53, endiste kinnistute nr. 2485, 2849, 2977 ja 2978 ehitiste ja maa ¼ mõttelise osa tagastamiseks ORAS § 12 lg 3 p 3 alusel rahuldamata põhjendusega, et vara on heausksete isikute omandis ning alustati ehitiste ja maa kompenseerimise menetlust. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Telliskivi tänav 51 ehitisi ja maad omavad isikud ei ole heausksed; ühtlasi on enamikel juhtudel tegemist juriidiliste isikutega, kelle suhtes ORAS § 12 lg 3 p 3 ei kohaldu.
  24. Vaidlustatud korralduse ajal kehtiva ORAS § 12 lõike 3 punkti 3 kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui vara on füüsilise isiku heauskses omandis; eelkõige ei saa heauskseks omandajaks olla isik, kes on osa võtnud vara omaniku kohtuvälisest represseerimisest või tema vara õigusvastasest võõrandamisest. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et ORAS § 12 lg 3 p 3 järgi on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmise aluseks vaid füüsilise isiku, mitte juriidilise isiku heauskne omand asjale. Nimetatud põhimõte tuleneb ORAS § 12 lõikest 1, mis sätestab: „Isikud, kelle omandis on omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara, on kohustatud selle õigustatud subjektile tagastama, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Eraõiguslikule juriidilisele isikule, välja arvatud riigi äriühing, aktsiaselts, mille kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, osaühing, mille ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, ning põllumajandusreformi ja taasriigistamise kohustatud subjektid, kes on tagastamisele kuuluva vara omandanud seaduslikus korras ostu-müügilepingu alusel, hüvitab riik vara ostmisel tasutud summa. Hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Eraõiguslikul juriidilisel isikul, kellele riik hüvitab vara ostmisel tasutud summa, on õigus nõuda vara tagasi saanud õigustatud subjektilt varale tehtud kulutuste hüvitamist asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26–28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) §-de 27 ja 28 alusel, lähtudes käesoleva paragrahvi
  25. lõikes sätestatust.“ Seega tuleb eeldada, et juriidilise isiku omandis olev õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub reeglina (Riigikohus on siiski teinud vastavas osas ka erandeid – vt. Riigikohtu halduskolleegiumi
  26. detsembri
  27. a otsust haldusasjas nr. 3-3-1-52-04) õigustatud subjektile tagastamisele.
  28. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et vaidlusalune vara on erastamislepinguga üle antud AS Eesti kaubandusliku Vahendusfirma „Universaal“ omandisse pärast ÕVVTK 4 Tallinna linnakomisjoni otsusega vara omandireformi objektiks lugemist. ORAS § 18 lg 1 kohaselt on kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni (sealhulgas kohtueelse või kohtuliku vaidluse lõppemiseni) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara võõrandada või asjaõigusega koormata, kui seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised. Nimetatud vara võib võõrandada riigile või kohalikule omavalitsusüksusele või õigustatud subjektide notariaalselt kinnitatud nõusolekul teistele isikutele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
  29. aprilli
  30. a otsuses asjas nr. 3-2-1-44-03 leidnud: „ORAS § 18 lg 1 eesmärk on vältida tehinguid, millega kaasneks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise võimatus. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestab seadus ka tagajärje: keeldu rikkuvate tehingute kehtetuse. /…/ Olukorra tekkimist, kus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine osutub võimatuks, võib soodustada ka see, kui riigile kuuluva omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara omandab juriidiline isik (näiteks juhul, kui eraõiguslik juriidiline isik erastab omandatud hoonete juurde maatüki, mis kantakse kinnistusraamatusse, ning ta võõrandab kinnistu)“ (p 9). Samas tuleb nentida, et olukorras, kus eeltoodud keelust hoolimata on vara üle läinud juriidilisele isikule, tuleks enne vara tagastamist õigustatud subjektile juriidilise isiku omand varale lõpetada. Nii on Riigikohtu halduskolleegium
  31. juuni
  32. a otsuses asjas nr. 3-3-1-32-01 asunud järgmisele seisukohale: „Teise isiku omandis oleva asja tagastamiseks õigustatud subjektile tuleks lõpetada teise isiku omandiõigus asjale“ (p 2). Sealjuures tuleb silmas pidada, et registreerimisele kuuluva vara tagastamise otsustamisel tuleb omandiõiguslikud vaidlused lahendada hagimenetluse korras. Hoonete tagastamise korraldused juriidilise isiku omandiõigust ei lõpeta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  33. detsembri
  34. a otsust asjas nr. 3-3-1-52-04, p 17). Seega ei ole kinnistusraamatusse kantud vara puhul vastustajal võimalik kohustada juriidilist isikut vara haldusaktiga kaebuse esitajale loovutama, vaid tuleb pöörduda vaidlusaluste erastamislepingute tühiseks tunnistamiseks hagimenetluse korras kohtusse. Selleks võib käesoleval juhul anda aluse ORAS § 18 lg
  35. Kohtupraktikas on kohtud aktsepteerinud õigustatud subjekti õigust nõuda hagimenetluse korras ORAS § 18 lõikest 1 tulenevat keeldu rikkuvate tehingute tühisuse tunnustamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  36. detsembri
  37. a. otsus asjas nr. 3-3-1-52-04, p 16; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  38. aprilli
  39. a otsus asjas nr. 3-2-1-44-03). Kuigi vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja ei ole eeltoodud õigust kasutanud, puuduvad ka tõendid, mis kinnitaksid, et vastustaja on teda vastava õiguse kasutamise võimalusest informeerinud. Seega ei saa ainuüksi fakt, et kaebuse esitaja siiamaani kohtusse ei pöördunud, kaasa tuua talle õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmist.
  40. Lisaks eeltoodule tuleb aga maakohtus saavutada ka kinnistusraamatu kande muutmine, mille eeldusteks on riigi kandmine kinnistusraamatusse uue omanikuna ning seejärel riigile kuuluva kinnisasja kohta avatud registriosa sulgemine. Kinnistusraamatu kande muutmist reguleerib asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕS RakS) § 10 lg 5, mis sätestab: „Kui maa tagastamise aluseks olnud linna- või vallavalitsuse korraldus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab. Nõude rahuldamisel kantakse kinnistusraamatusse omanikuna riik.“
  41. aprilli
  42. a otsuses asjas nr. 3-2-1-26-03 selgitas Riigikohtu tsiviilkolleegium: „Kui omandaja oli pahauskne, siis on esmased eeldused AÕS RakS § 10 lg 5 kohaldamiseks täidetud“ (p 14). Kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 72 lg 2 sätestab: „Riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluva kinnisasja kohta avatud registriosa suletakse omaniku avalduse alusel, kui kinnisasja kinnistusraamatusse kandmine ei ole kohustuslik ja kinnisasi ei ole koormatud piiratud asjaõigusega.“ Viidatud lahendis täpsustas Riigikohus: „[V]aid siis, kui ei ole KRS § 72 lg-s 2 märgitud takistusi registriosa sulgemiseks ja on täidetud teised eeldused, on põhjendatud riigi 5 kandmine omanikuna kinnistusraamatusse AÕS RakS § 10 lg 5 järgi. Samas ei nõustu kolleegium kohtute seisukohaga, et viidatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse normi ei saa mingil juhul kohaldada, kui pärast esmakinnistamist on kinnistusraamatusse veel kandeid tehtud, sh kui kinnisasi on edasi võõrandatud või koormatud piiratud asjaõigustega. Selline kitsas tõlgendus ei tagaks normi eesmärgi saavutamist ega pakuks õigustatud isikule kaitset nende isikute vastu, kes on kinnisasja või piiratud asjaõiguse omandamisel olnud pahausksed. Kui kinnisasi on edasi võõrandatud või koormatud kolmanda isiku kasuks piiratud asjaõigustega, siis on isikul, kelle õigust ebaõige kandega rikuti, võimalus tõendada kinnisasja või piiratud asjaõiguse omandaja pahausksust ja nõuda kande kustutamist. Kui kinnisasja järgmine omandaja või piiratud asjaõiguse omaja on heauskne, siis jäävad nende õigused püsima. Viimasel juhul ei saa registriosa KRS § 72 lg 2 alusel sulgeda. Kui registriosa selle normi kohaselt sulgeda ei saa, siis ei ole võimalik hagejale rikkumiseelset olukorda ennistada“ (p-d 15-16).
  43. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas õigusvastaselt võõrandatud varaga on tehtud tehinguid, kas vara omandanud isikud on heausksed, kas vara on koormatud piiratud asjaõigustega kolmandate isikute kasuks ning kas võib eeldada, et piiratud asjaõiguste või vara omandajad on heausksed. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
  44. aprilli
  45. a otsuses asjas nr. 3-2-1-26-03 leidnud, et seda, et kinnisasja või piiratud asjaõiguse omandanud isik oli pahauskne – teadis või pidi teadma ebaõigest kandest -, peab tõendama hageja (p 14). Käesolevas haldusasjas tuleb eeldada haldusorgani uurimisprintsiibist tulenevat kohustust tuvastada enne vaidlustatud korralduse andmist asja omandanud isikute heausksust. Ühtlasi peab kohus käesolevas haldusasjas arvesse võtma ka ORAS § 2 lõikes 2 sätestatut, mille kohaselt omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. Olukorras, kus isikul oli vara tasu eest erastades mõistlik alus eeldada, et avalik võim tegutseb koordineeritult ja tagab isiku omandiõiguse kaitse, on Riigikohus aktsepteerinud vara erastanud isiku õiguspärast ootust, et tema omandiõigust varale enam kahtluse alla ei seata (Riigikohtu halduskolleegiumi
  46. detsembri
  47. a. otsus asjas nr. 3-3-1-52-04, p-d 14, 16).
  48. Käesolevas haldusasjas on asjassepuutuvaks varaks Telliskivi tn. 49, 51, 51a, 51b, 51c, 51d, 51e, 51f, 51g, 51h, 51i asuvad kinnistud. Kinnistusregistri väljavõtetest nähtub järgnev: Telliskivi tn. 49 (registriosa nr. 2187901) omanikuks on alates
  49. märtsist 2000 AS GMPP Disain (alates 14.06.2005 muudetud nimega OÜ GMPP Disain). Kinnistut koormab 25-aastase tähtajaga hoonestusõigus S. K. kasuks (registriosa nr. 19422901). Hoonestusõiguse suhtes on omakorda tehtud eelmärge hoonestusõiguse omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks OÜ-le Amelbah. Hoonestusõigust koormavad ka hüpoteek summas 1000 000 krooni AS Hansapank kasuks ning kohtulik hüpoteek summas 125 000 krooni OÜ Narva Ehitusprojekt kasuks. Ühtlasi on kohus seadnud keelumärke hoonestusõiguse käsutamiseks OÜ Amelbah kasuks. Kohus on seisukohal, et puudub alus eeldada piiratud asjaõiguste omanike pahausksust, mistõttu kaebuse esitajal ilmselt puudub võimalus rikkumiseelse olukorra ennistamiseks ning seega ka Tallinna Linnavalitsusel alus vara kaebuse esitajale tagastamiseks. Telliskivi tn. 51 (registriosa nr. 743301) omanikuks on alates 20.10.1998 AS Eesti Kaubanduslik Vahendusfirma „Universaal“, alates 08.06.2004 uue ärinimega OÜ Universaal. Kinnistut koormab hüpoteek AS Hansapank kasuks 3 250 000 krooni ulatuses. Kohus on seisukohal, et puudub alus eeldada piiratud asjaõiguse omaniku pahausksust, mistõttu kaebuse esitajal ilmselt puudub võimalus rikkumiseelse olukorra ennistamiseks ning seega ka Tallinna Linnavalitsusel alus vara kaebuse esitajale tagastamiseks. 6 Telliskivi tn. 51b (registriosa nr. 2322901) omanikuks on alates 08.05.2000 Kulmatex OÜ ning kinnistu kasutamist kitsendab 06.12.2010 Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel sisse kantud keelumärge Eesti Vabariigi kasuks. Kohtul puuduvad andmed, millele tuginedes võiks eeldada, et Kulmatex OÜ näol on tegemist pahauskse omanikuga, mistõttu kaebuse esitajal ilmselt puudub võimalus rikkumiseelse olukorra ennistamiseks ning seega ka Tallinna Linnavalitsusel alus vara kaebuse esitajale tagastamiseks. Telliskivi tn. 51d (registriosa nr. 2323101) omanikuks on alates 08.05.2000 AS Eesti Kaubanduslik Vahendusfirma „Universaal“ ning alates 28.01.2005 uue ärinimega OÜ Universaal. Kinnistut koormab hüpoteek summas 3 250 000 krooni AS Hansapank kasuks. Kohus on seisukohal, et puudub alus eeldada piiratud asjaõiguse omaniku pahausksust, mistõttu kaebuse esitajal ilmselt puudub võimalus rikkumiseelse olukorra ennistamiseks ning seega ka Tallinna Linnavalitsusel alus vara kaebuse esitajale tagastamiseks. Telliskivi tn. 51f (registriosa nr. 2323301) omanikuks on alates 08.05.2000 AS Eesti Kaubanduslik Vahendusfirma „Universaal“. 28.08.2000 on kinnistu uueks omanikuks saanud füüsiline isik T. O. Kinnistut koormab alates 28.03.2005 hüpoteek summas 359 000 krooni AS Hansapank kasuks. Kohus on seisukohal, et puudub alus eeldada piiratud asjaõiguse omaniku pahausksust, mistõttu kaebuse esitajal ilmselt puudub võimalus rikkumiseelse olukorra ennistamiseks ning seega ka Tallinna Linnavalitsusel alus vara kaebuse esitajale tagastamiseks. Telliskivi tn. 51h (registriosa nr. 2323501) omanikuks on alates 08.05.2000 AS Eesti Kaubanduslik Vahendusfirma „Universaal“, alates 28.01.2005 uue nimega OÜ Universaal. 17.03.2005 on kinnistu uueks omanikuks OÜ Hines Plastic. Ühtlasi koormab kinnistut alates 29.03.2005 hüpoteek summas 850 000 krooni AS Hansapank kasuks. Kohus on seisukohal, et puudub alus eeldada piiratud asjaõiguse omaniku pahausksust, mistõttu kaebuse esitajal ilmselt puudub võimalus rikkumiseelse olukorra ennistamiseks ning seega ka Tallinna Linnavalitsusel alus vara kaebuse esitajale tagastamiseks. Telliskivi tn. 51a (registriosa nr. 2322801), Telliskivi tn. 51c (registriosa nr. 2323001), Telliskivi tn. 51e (registriosa nr. 2323201), Telliskivi tn. 51g (registriosa nr. 2323401) ning Telliskivi tn. 51i (registriosa nr. 2323601) omanikuks on OÜ Universaal (endise ärinimega AS Eesti Kaubanduslik Vahendusfirma „Universaal“). Ühtlasi puuduvad kinnistutel piiratud asjaõigused, mis selgelt välistaksid kaebuse esitaja õiguste rikkumise eelse olukorra ennistamise. Eeltoodust tulenevalt on oluline, kas OÜ Universaal näol on tegemist pahauskse omanikuga.
  50. Tallinnas,
  51. septembril
  52. a. sõlmitud erastamise ostu-müügilepinguga (toimiku lk. 12-29) müüs Eesti Erastamisagentuur (EEA) RAS Universaal (Ettevõte) aktsiad Universaalkaubanduse AS-le (ostja). Lepingu p-ga 2.1 andis EEA Universaalkaubanduse AS-le üle ka Eesti Vabariigile kuuluvad varalised õigused Ettevõtte valduses, kasutuses ja käsutuses olevatele varadele, mis olid määratud lepingule lisatud Ettevõtte bilansis, sealhulgas Telliskivi tänaval asuvad hooned. Lepingu p. 13.1 kohaselt on ostja ja Ettevõte teadlikud ja nõustuvad, et Ettevõttele kuuluvad hooned Telliskivi 51, Tallinn, endisel kinnistul nr. 2485, 2849, 2977 ja 2978 on omandireformi objektiks olevad õigusvastaselt võõrandatud varad vastavalt ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsusele nr. 1308
  53. detsembrist
  54. a., mida võidakse tagastada omandireformi õigustatud subjektide(le), mistõttu Ettevõte kohustub hooneid hoidma ja valdama ning võtma tarvitusele hoonete säilitamiseks vajalikud abinõud. Kui hoone(d) tervikuna või osaliselt kuuluvad tagastamisele omandireformi õigustatud subjekti(de)le, on Ettevõte kohustatud hoone(d) osaliselt või tervikuna õigustatud subjekti(de)le tagastama vastavalt omandireformi aluste seadusele ja sellest tulenevatele õigusaktidele ning vastavale tagastamise otsusele. Kui 7 hoone(d) ei kuulu osaliselt või tervikuna tagastamisele omandireformi õigustatud subjekti(de)le vastavalt kehtivale seadusandlusele, kuuluvad hoone(d) Ettevõtte omandisse ja käesolevasse lepingusse vormistatakse vastav muudatus. Ostja ja Ettevõte nõustuvad eelpool sätestatuga ning ei esita ühelegi isikule, sealhulgas EEA-le, nimetatud hoonete hoidmisest ja/või tagastamisest ja/või käesoleva lepingu muutmisest tulenevalt mingeid nõudmisi, sealhulgas müügihinna alandamist, ostjal või Ettevõttel tekkinud kulutuste hüvitamist, lepingu lõpetamist või tühistamist, või kahjude hüvitamist. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et eeltoodud erastamise ostu-müügilepingust tulenevalt pidi RAS Universaal (praegune OÜ Universaal) olema teadlik sellest, et tehingu objektiks on õigusvastaselt võõrandatud vara, mis omakorda välistab OÜ Universaal heausksuse vara omandamisel. Kohus märgib, et analoogilises olukorras on juriidilise isiku heausksuse sisuliselt välistanud ka Tallinna Ringkonnakohus
  55. aprilli
  56. a jõustunud otsuses haldusasjas nr. 3-07-1194, leides: „Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus 08.05.1996 erastamislepingu ja selle lisa C hindamisel eksinud. Apellant sisuliselt nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et kõik isikud, kes olid seotud erastamislepinguga, olid teadlikud, et Raudtee 64 ehitis on omandireformi objekt“ (otsuse p 23). OÜ Universaal heausksust ei tõenda ka vastustaja poolt viidatud majandusministeeriumi 28.11.1994 kiri. Majandusministeeriumi 28.11.1994 kirjast (toimiku lk. 11), mis on koostatud veel enne vaidlusaluse vara üleandmist Universaalkaubanduse AS-le nähtub küll see, et RAS Universaal ehk ettevõte, kelle aktsiaid hilisema erastamise ostu-müügilepinguga Universaalkaubanduse AS-le müüdi, oli teostanud hoonetes teatud ümberehitusi, kuid kiri ei ütle midagi Universaalkaubanduse AS heausksuse kohta. Käesolevas vaidluses ei ole oluline RAS Universaal heausksus hoonetele ümberehituste tegemisel, nagu vastustaja seda ekslikult on arvanud, kuna vaidlustatud korralduses ei leita, et vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Seega on viide majandusministeeriumi 28.11.1994 kirjale asjakohatu ega lükka ümber Universaalkaubanduse AS, praeguse OÜ Universaal teadlikkust sellest, et vara näol oli tegemist omandireformi objektiga. Kuna ei ole ka selgelt välistatud rikkumiseelse olukorra taastamine ja vara tagastamine kaebuse esitajale, on vaidlustatud korralduse p 1 õigusvastane. Seega kuulub kaebus vaidlustatud korralduse p 1 tühistamise nõudes rahuldamisele.
  57. Kaebuse esitaja taotleb ka korralduse p 2 tühistamist. Kohus möönab, et vaidlustatud korralduse p 2, millega alustatakse õigusvastaselt võõrandatud ehitiste ja maa ¼ mõttelise osa kompenseerimise menetlust kaebuse esitajale, eraldiseisvalt kaebuse esitaja õigusi ei riku, kuid käesoleval juhul tuleb nimetatud korralduse punkti vaadelda koostoimes korralduse p-ga 1 ning ORAS § 17 lõikega 5, mille kohaselt ei ole omandireformi õigustatud subjektiks oleval isikul õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist selle vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseeritud. Seega võib kaebuse esitajale kompensatsiooni maksmine printsiibis välistada tema õiguse taotleda vara tagastamist. Kuna kaebuse esitaja sooviks on olnud aga vara tagastamine, tuleb vara tagastamata jätmise õigusvastasuse korral tühistada ka korralduse p 2 kompensatsiooni maksmise kohta. Seoses kaebuse esitaja taotlusega, kohustada Tallinna Linnavalitsust asja uueks läbivaatamiseks ja korralduse tegemiseks, märgib kohus, et uue tagastamist otsustava korralduse andmine on käesolevas haldusasjas võimalik pärast kohtuotsuse motiveerivas osas märgitud tagastamise eelduste täitmist ehk olukorras, kus on võimalik kaebaja rikkumiseelse olukorra taastamine. Seetõttu saab kohus teha Tallinna Linnavalitsusele vaid ettekirjutuse asja uueks läbivaatamiseks. 21.

§ 92lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas kaebuse esitaja taotluse korralduse p-de 1 ja 2 tühistamiseks, tuleb kaebuse esitaja menetluskulud vastustajalt välja mõista. Kaebuse esitaja taotleb, et kohus mõistaks Tallinna Linnavalitsuselt kaebuse esitaja kasuks välja õigusabikulu 2472,48 €. Vastustaja vaidleb taotlusele vastu leides, et kaebaja esitatud õigusabikulud on asja mahtu ja keerukust 8 arvestades ebamõistlikult suured. Arvestades kaebaja esindaja teadmisi ja professionaalsust, on tehtud tööde spetsifikatsioonist nähtuv erinevateks toiminguteks kulunud aeg ebamõistlikult pikk. Kohus nõustub vastustajaga. Arvestades kaebuse lühidust, haldusasja materjalide väikest mahtu ning seda, et haldusasjas toimus kirjalik menetlus, tuleb kaebuse esitaja õigusabikulusid vähendada 2/3 võrra. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Tallinna Linnavalitsuselt R.M. kasuks välja menetluskulud summas 824,16 €. Tiina Pappel kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.