Obsah (6)

§ 230§ 5§ 367§ 162§ 174§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-39416 Tsiviilasi CM OÜ hag

) § 403 lahendab kohus antud asja poolte taotlusel kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist. 16. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele . 17.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Kohus

1. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud suulised töövõtulepingud kostjale kokku kolme auto remontimiseks; BMW Alpina B8 juunis 2009, BMW L7 1 juulis 2009 ja BMW L7 2 detsembris
3. Tegemist ei ole tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 34 mõttes, kuna kostja tegutses autode remonti tellides oma majandustegevusega, mis seisnes avariiliste kasutatud autode ostmises, nende remontida laskmise ja sellele järgnevas müügis.
4. Võlaõigusseadus (VÕS) 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasuVaidlust ei ole selles, et sõiduki Alpina B8 remondi eest (varuosad, materjalid ja töö) tasu suurus oli 10 345 krooni. Kostja kinnitas kohtus, et oli kokkulepe Alpina B8 remondi eest tasuda ca 10 000 krooni, ning et ta tasus sellest töö (Alpina B8) vastuvõtmisel 5000 krooni. Seega on VÕS § 635 lg. 1 kohaselt põhjendatud hageja nõue Alpina B8 remondi eest tasumata jäänud 50345 krooni ehk 341,61 euro väljamõistmiseks..
5. Juulis 2009 tõi kostja hagejale remontida sõiduauto BMW L7 1 avariilises seisundis (treileriga). Hageja nõuab selle auto remondi teostamise eest kokku 37 045 krooni ehk 2367,61 eurot.
6. Detsembris tõi kostja hagejale remontide teise avariilise sõiduki BMW L7 2, mille remondi eest nõuab hageja tasu 34 665,61 krooni ehk 2215,50 eurot.
7. Kostja on nõus maksma nimetatud kahe sõiduki remondi eest kokku 15 000 krooni, kinnitades, et tal oli hageja seadusliku esindajaga kokkulepe, mille kohaselt tasu nende kahe sõiduki mootorite vahetuse eest (kusjuures kasutatakse ka tema poolt Inglismaalt hangitud mootorit), tasub ta 15 000 krooni.
8. Kohus leidis, et rahuldada tuleb ka hageja tasunõuded kahe BMW remontimise eest.
9. Kohus märgib, et tellimuse vastuvõtul ehk töövõtulepingu sõlmimisel nimetatud kahe sõiduki osas ei koostatud töö eelarvet, mis on ka mõistetav, sest tegemist ei olnud kostja poolt kasutatud sõidukitega, vaid avariiliselt kokku ostetud sõidukitega, mistõttu tööde tellimisel kostja (ja ka hageja) ei saanud teada täpset remondivajadust ja vahetatavate/vajaminevate osade ja töö maht saigi selguda töö käigus. 5
10. Hageja seadusliku esindaja VE vande all antud seletusega on tõendatud, et mõlemad BMW-d olid eksklusiivsed sõidukid, mis toodi remondiks treileril. Sõiduk BMW L7 1 toodi remonti juulis
11. Kostja mureks oli mootori ebaühtlane kehv töö, roolivõimendil olid lekked, lekkis mootoriõli ja mootoril puudusid jahutusvoolikud. Veaotsingu käigus sai tuvastatud, et probleemiks oli lisaõhk, mille põhjuseks olid karteri tuulutusklapid ja sisselaskekollektori tihendid. Teiseks probleemiks oli roolivõimendi õli leke. Vigased olid ka klapikambri kaaned, mis sai ära vahetatud. Vahetati ka süüteküünlad. Jahutussüsteemi korrastamiseks vahetati paisupaak ja paigaldati jahutusvedeliku lõdvikud. Tööde ja teenuste eest oli arvestatud 18 322 krooni, kui avastati, et „jahutussüsteem on koos mootoriõliga“, misjärel pooled arutasid koos mootorivahetuse võimalusi: kostja lubas tuua mootori Inglismaal (ja tõigi) ning pooled leppisid kokku mootori vahetuse tasu 5000 krooni. Inglismaalt pärit mootor ei olnud komplektne ja tuli ümber ehitada ning vahetada pisidetaile, sest antud mootor oli ehitatud paremapoolse rooliga autode jaoks ja ta oli ka erinevat modifikatsiooni, mis tingis mootori osalist ümberehitamist ja komplekteerimist.
12. Vahepeal remonti toodud sõidukil oli mootoril küljes auk ja purunenud keps ja kolb. Vastavalt kokkuleppega kostjaga komplekteeriti esimese sõiduki ja teise sõiduki mootoritest kokku mootor, mis paigaldati sõidukile BMW L7
14. Hageja esindaja kinnitas, et kõik tööd teostati ja varuosad telliti kooskõlastatult kostjaga.
15. Vastuses hagile palus kostja jätta hagi tervikuna rahuldamata, kuid järgnevalt väitis, et võlgneb ja on nõus tasuma Alpina B8 eest 5000 krooni ja sõidukite BMW L7 1 ja BMW L7 2 eest 15 000 krooni, kusjuures viimaste osas tugineb väidetavalt hageja esindajaga saavutatud kokkuleppele, mille kohaselt maksab ta sõiduki mootorite komplekteerimise eest kokku 15 000 krooni. Tõendina sellise kokkuleppe olemasolust on kostja esitanud enda vande alla antud seletuse ja tunnistaja FPi ütlused. Hageja sellist kokkulepet eitab.
16. Tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja väide kokkuleppest, mis väidetavalt sõlmiti siis, kui ilmnes täiendav probleem sõiduki BMW L7 1 mootoriga, mille kohaselt ta maksab kahe sõiduki mootorite komplekteerimise eest töövõtjale kokku 15 000 krooni, ei ole tõendatud.
17. Kostja tõlgenduses nõustus hageja esindaja sellise ettepanekuga, mis sisuliselt tähendaks kogu BMW-de remondimaksumuse tasuks 15 000 krooni, seetõttu, et pärast sõiduki BMW L7 1 remonti hageja töötajate süül kuumenes mootor üle, kuivõrd mootor käivitati ja lasti käia olukorras, mil mootoris puudus jahutusvedelik. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kutselised autotöölised unustaksid mootorisse jahutusvedeliku lisamast. Ülekuumenemine ei pea tähendama veel mootori kahjustust ja esialgsel remondil mootorit ei avatud. Hageja ei ole ka sellist põhjendust ehk oma töötajate süüd mootori täiendavalt avastatud rikkes, mis seisnes ja jahutusvedeliku sattumises õlitussüsteemi, omaks võtnud.
18. Kostja eitab kostja märgitud kokkuleppe olemasolu. Tunnistaja FP, kes oli kostjaga kaasas hageja töökojas, kui oli ilmnenud sõiduki BMW L7 1 mootori täiendav rike, ei kinnita, et ta kuulis pealt sellise kokkuleppe sõlmimist; tunnistaja üksnes väidab, et tema teada jõudsid pooled sellisele kokkuleppele. Sellise kokkuleppe puudumisele viitab kaudselt ka poolte käitumine, kus kostja töö valmimisel ei tasunud hagejale märgitud 15 000 krooni ja hageja kasutas sõiduki BMW L7 1 suhtes pandiõigus tagamiseks sõiduki kinnipidamist.
19. Vastuväidetes hagile on kostja väitnud, et hageja ei ole teostanud kokkulepitud tõid „kuni käesoleva ajani“ ning et kõik vajaminevad varuosad tõi hagejale kostja. Nimetatu on ümber lükatud hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusega, aga ka kostja enda vande all antud seletusega, kus viimane on väitnud, et „võib olla on Valdek pannud BMW-le L7 1 midagi juurde, ma ei oska sellele vastu vaielda. BMW L7 2 auto mootor käivitus, sellel oli mootorivahetus, 6 seepärast olen nõus tasuma… Esimese BMW L7 1 osas oli hageja enda otsustada vahetusosade vahetamine…“ (tlk 144).
20. Kostja vastuses esitatud väide, mille kohaselt kostja ütles 2010 aasta maikuus töövõtulepingud üles, ei ole tõendatud. Kostja esindaja oma seletuses seda ei kinnita. Kostja seletustes nähtub, et 2010 aasta kevadel teatati talle et teisena remonti toodud BMW L7 2 on valmis. Selle ta viis ära sama aasta maikuus. Alles paar kuud hiljem, sügisel, päris ta, mis on saanud esimesest sõidukist L7
21. Kui kostaja oleks 2010.a. mais töövõtulepingud üles öelnud, siis oleks olnud eeldatav kohe remonti jäänud sõiduki tagasi nõuda. Kohus märgib ka, et töövõtulepingu ülesütlemine ei vabasta pooli enne ülesütlemist tekkinud kohustuste täitmisest.
22. Kostja esindaja seletusega tõendatud kulutused ja töö vastavad hageja poolt kostjale 21.03.2011 esitaud spetsifikatsioonile ja 27.05.2011 esitatud arvele.
23. Eeltoodust lähtudes kokkuvõttes kohus leiab, et hagi tuleb tervikuna VÕS § 635 lg. 1 alusel rahuldada. Hageja esitatud viivisenõude arvestusele ei ole kostja arvestuslikke vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt välja nõuda arves näidatud maksetähtajast 27.05.2011 kuni hagi esitamiseni VÕS § 113 lg. 1 sätete kohaselt arvestatud viivis 94,83 eurot ning sealt edasi

§ 367järgi seadusjärgne viivis põhinõudelt (4971,25 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus 37.

§ 162

lg 1 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 38.

§ 122lg.

1 kohaselt antud tsiviilasja hagihind on 4 971,25 eurot. Taimi Kollom Kohtunik 7