) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
Seega tuleb tsiviilasjas nr 2-13-4943, xxxxxxxx OÜ hagiavaldus C. T. ja S. T. vastu eelmärke kustutamise nõusoleku andmiseks, menetlus lõpetada, kuna hageja on avaldusest loobunud.
järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2. Menetluskulude kindlaks määramine ja väljamõistmine
l lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab 2 kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb käesolevas asjas jätta kostjate kanda. Kohtu hinnangul andsid kostjad enda käitumisega põhjuse hagi esitamseks. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale 14.09.2012.a nõudekirja, milles palus kostjatel esitada kinnistusregistrile nõusolek omandiõiguse üleandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks. Kostjad eelnimetatud nõudekirjale ei vastanud ega esitanud nõusolekut. Hageja leppis kostjatega kokku ka notari aja 13.09.2012.a, et vormistada kostjatega nõusolek, kuid 13.09.2012 ütlesid kostjad eelnevalt kokkulepitud notari ajast ära. Seega kohtu hinnangul ei soovinud kostjad leida hagejaga kohtuvälist lahendust ning andsid hagejale piisava aluse hagi kohtusse esitamiseks. Hageja taotleb menetluskuludena kostjatelt välja mõista riigilõiv summas 225 eurot ja õigusabikulud summas 210 eurot (koos km-ga). Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, kust nähtub, et teenust osutati kokku 3 tundi, tunnihinnaga 70 eurot. Seega oli õigusabi kulu kokku 210 eurot. Kohtule nähtuvalt on hageja tasunud 12.11.2012 .a riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 450 eurot. Seega on hageja menetluskulud kokku 660 eurot, millest hageja soovib kostjatelt välja mõista 435 eurot. Kohus hinnates hagiavaldust ning käesoleva vaidluse sisu ja mahukust, leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlust on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Seega tuleb C. T. ´ilt ja S. T. ´ilt välja mõista xxxxxxxx OÜ kasuks menetluskulud summas 435 eurot. 3.
lg 2 p2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivus, kui hageja loobub hagist. Kohtule nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 450.00 eurot ning esitanud riigilõivu tagastamise taotluse. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool riigilõivust, so. 225 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.