) § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega isegi juhul, kui hageja oleks õigustatud eraldi menetluses menetluskulusid nõudma, tulnuks vastav taotlus esitada 30 päeva jooksul alates Harju Maakohtu 31.10.2012 tagaseljaotsuse jõustumisest, mida hageja aga teinud ei ole, samuti ei ole hageja taotlenud vastava tähtaja ennistamist. Samas leiab kohus, et hagejal ei ole õigust nõuda
lg 1 ettenähtud avalduse alusel eraldi menetluses menetluskulude kindlaksmääramist, sest menetluskulud tulnuks kindlaks määrata juba tagaseljaotsuses.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 4 sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist
lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Harju Maakohtu 31.10.2012 tagaseljaotsus on jõustunud ning tsiviilasja menetlust taastatud ei ole, mistõttu menetluskulud oleks tulnud kindlaks määrata tagaseljaotsuse tegemisel. Kuigi hageja taotles hagis menetluskulude väljamõistmist ja esitas ka menetluskulude nimekirja, ei ole kohus seda tagaseljaotsuses lahendanud. Hageja ei ole Harju Maakohtu 31.10.2012 tagaseljaotsust vaidlustanud ega taotlenud ka täiendava otsuse tegemist.
lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata mh juhul kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et analoogselt võib jätta menetlusse võtmata hagita menetluses esitatud avalduse, kui sellega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Arvestades eeltoodud kohtu põhjendusi, pole hagejal oma 19.04.2012 menetluskulude väljamõistmise taotluse alusel võimalik saavutada menetluskulude kostjalt väljamõistmist, mistõttu kohus keeldub taotluse menetlusse võtmisest. Kohus tagastab POÜ-le 19.04.2013 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks on võimalik taotleda
lg 1 punkt 1 alusel täiendava otsuse tegemist, kui esitatud taotlus on jäänud lahendamata. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib täiendava otsuse tegemise avalduse esitada otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul. See tähtaeg on ennistatav
sätestatud eelduste olemasolul.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
lg 2 kohaselt tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Hagejal on
lg 1 alusel õigus esitada Harju Maakohtu 31.10.2012 otsuse peale apellatsioonikaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2 Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtumääruse nr 3-2-1-34-12 punktis 11 ja 12 selgitanud, et
lg 2 kolmandas lauses määruskaebuse esitamiseks ettenähtud 5 kuuline tähtaeg on menetlustähtajana mõjuval põhjusel ennistatav tähtaeg (
). Kohus järeldab sellest, et analoogselt võib olla ennistatav ka kohtuotsusele, sh tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse esitamiseks
lg 1 alusel ettenähtud tähtaeg.
lg 1 kohaselt tähtaja ennistamise avaldus esitatakse samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming.
lg 2 kohaselt üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.