KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 03.05.2013, kell 16.00 Tsiviilasja number 2-12-8296 Tsiviilasi VHL hagi KS vas

§-le 154, mis käsitleb nõuete aegumist, mis ei ole välja mõistetud kohtuotsusega. Seega alates uue TsÜS § 157 lg 1 jõustumisest on sissenõutavaks muutunud otsuse kohaste elatise osamaksete aegumise tähtajaks 30 aastat alates iga osamakse sissenõutavaks muutumisest. Lisaks otsuse aegumise kohaldamise lubamatusele on hageja maksegraafiku sõlmimisega aegumise vastuväitest nii või teisiti loobunud. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt ei muuda aegumine nõuet kehtetuks, vaid võlgnikul tekib õigus esitada aegumise vastuväide, mida arvestatakse TsÜS § 143 kohaselt üksnes aegumisele tuginemise õiguse kasutamisel. Seega aegumisele tuginemata jätmisel mõistab kohus kohtuotsusega sisuliselt aegunud nõude välja. Ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 2 p-i 2 3 kohaselt võib aegunud nõude täita ning ei saa hiljem aegunud nõude katteks tasutut välja nõuda. Seega isegi kui maksegraafikut saaks lugeda deklaratiivseks võlatunnistuseks, mille kehtivus sõltuks selle aluseks oleva nõude olemasolust, on hageja maksegraafikuga tunnistanud otsusest tulenevaid kehtivaid nõudeid ning ühtlasi loobunud maksegraafikuga hõlmatud nõuete osas aegumise vastuväitest. Kostja leiab, et maksegraafiku sõlmimine täitemenetluses on sarnane olukorraga, kus hageja oleks tasunud täitemenetluse välistamiseks kogu nõude ning ei saaks VÕS § 1028 lg 2 p-i 2 kohaselt tasutut tagasi nõuda. Kostjale jääb arusaamatuks hageja kontseptsioon sellest, et osad kokkulepped ei olegi mõeldud täitmiseks. 28.06.2012 esitas kostja kohtule täiendava seisukoha. Kostja leiab jätkuvalt, et otsusest tulenevad nõuded ei ole aegunud ning igal juhul on hageja loobunud maksegraafiku sõlmimisega õigusest väidetavale nõuete aegumisele tugineda summa ulatuses (so 20 704,19 eurot), mille tasumises lepiti maksegraafiku järgi kokku. Kostja leiab, et TsÜS §

§ 154suhtes, sest Ts

ÜS § 157 reguleerib ammendavalt kohtuotsusega välja mõistetud korduvaid kohustusi ning puudub tõlgendamise vajadus TsÜS §-ga 154, mis reguleerib üldiselt korduvaid tulevikus sissenõutavaks muutuvaid nõudeid, mis on veel kohtuotsusega välja mõistmata. Kostja leiab, et enne 05.04.2011.a. kehtinud TsÜS-i regulatsiooni kohaselt puudus igasugune vajadus sätestada tulevikus tekkivatele korduvatele kohustustele lühem aegumistähtaeg (3 aastat) võrreldes kohtuotsusega konkreetselt kindlaks määratud nõuetega (30 aastat). Kostja on jätkuvalt seisukohal, et otsusest tulenevad elatise nõuded ei ole aegunud ja hageja hagi tuleks jätta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise osas rahuldamata. Kostja jääb juba kostja vastuses toodud seisukoha juurde, et maksegraafiku sõlmimisega loobus hageja aegumise vastuväitest ning maksegraafik on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Ka õiguskirjandus teotab kostja seisukohta, et pärast maksegraafiku sõlmimist ei saa hageja enam maksegraafikuga tunnustatud nõuete aegumisele tugineda. Täitemenetluses sõlmitud maksegraafikuga leppisid pooled kokku maksegraafikuga tunnustatud nõuete osas uued tasumise tähtajad. Järelikult ei saa hageja enam viidatud nõuete aegumisele tugineda. Lisaks on hageja asunud maksegraafikut ka osaliselt täitma tasudes kostjale 31.10.2011, 30.11.2011 ning 02.01.2012 50 eurot. Kuna aegumine ei muuda nõuet kehtetuks, vaid annab kohustatud isikule üksnes aegumise vastuväite esitamise õiguse, siis sarnaselt aegunud nõude tasumisega ei saa pärast aegunud nõude tunnustamist aegumise vastuväitele enam tugineda. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hagi tuleks jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et: • 31.08.1999 mõisteti kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/4/228-6545/98 hagejalt välja elatis: tütre kasuks 1 800 krooni kuni täisealiseks saamiseni 14.07.2009 ja poja kasuks 1 800 krooni kuni täisealiseks saamiseni 05.05.2006 (tl 7-8); •

1. aastal esitas kostja täitmisavalduse, mille alusel alustas kohtutäitur Kristjan Leppik täitemenetlust nr 018/2001/156 (tl 38); •
2. aastal esitas kostja täitmisavalduse, mille alusel alustas kohtutäitur Arvi Pink täitemenetluse nr 024/2003/
3. Kohtutäitur nõuab hagejalt 20 704,19 eurot (tl 9-10); • 14.07.2010 võttis hageja endale täitemenetluses nr 024/2003/335 kohustuse tasuda elatisvõlgnevus ositi (tl 11-12). Käesolevas tsiviilasjas on poolte vahel vaidlus selle üle, kas täitemenetluse läbiviimise aluseks olevast otsusest tulenevad nõuded on osaliselt aegunud ning 14.07.2010 poolte vahel täitemenetluses sõlmitud maksegraafik omab õiguslikku tähendust. 4 Hageja on palunud tunnistada tsiviilasjas nr. 2/4/228-6545/98 tehtud 31.08.
4. kohtuotsuse alusel täitemenetluses nr. 024/2003/335 Arvi Pink poolt läbiviidava sundtäitmise suuremas osas kui 3 358,75 eurot lubamatuks, sest täitemenetluse läbiviimise aluseks olevast otsusest tulenevad nõuded on osaliselt aegunud ning 14.07.2010 poolte vahel täitemenetluses sõlmitud maksegraafik ei oma õiguslikku tähendust. Kostja leiab, et otsusest tulenevad nõuded ei ole aegunud ning igal juhul on hageja loobunud maksegraafiku sõlmimisega õigusest väidetavale nõuete aegumisele tugineda summa ulatuses (so 20704,19 eurot), mille tasumises lepiti maksegraafiku järgi kokku. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (TsÜS RakS) § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne
5. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
6. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
7. juulit
8. Eeltoodust tulenevalt kohaldatakse aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS-i, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.
9. Pärast 01.07.2002 jõustunud TsÜS´i toimunud aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse 01.07.2002 jõustunud TsÜS-i. Enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 123 lg 1 kohaselt on kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Aegumistähtaja kulg algab kohtuotsuse jõustumisest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katkeb täitemenetluse algatamisel aegumistähtaja kulg. Täitemenetluse peatumisel sissenõudja süül algab aegumistähtaja kulg uuesti. Kuni aegumistähtaja katkemiseni möödunud aega aegumistähtaja hulka ei arvata. Pärast 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt katkeb ja algab aegumine uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Eeltoodust sätetest tulenevalt katkes ja algas aegumine uuesti pärast täitemenetluse algatamist. Kohtuotsus jõustus 17.01.
10. Järelikult algasid sellest kuupäevast alates kohtuotsusest tulenevad nõuded aeguma. Kuna enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS-i kohaselt oli kohtuotsuses tulenevate nõuete aegumistähtajaks 30 aastat, siis ei olnud kohtuotsusest tulenevad nõuded veel aegunud, kui kostja esitas
11. aastal täitmisavalduse kohtutäitur Kristjan Leppik´ule (täiteasi nr 018/2001/156). Seega katkes
12. aastal kohtuotsuses tulenevate nõuete aegumine ja algas uuesti. Kuna
13. aastal edastas kostja täitmisavalduse kohtutäitur Arvi Pink´ile (täiteasi nr 024/2003/335), siis saab käesoleval juhul lugeda nõuete aegumise alguseks
14. Kuna kohtuotsuse kohaselt muutusid osad nõuded sissenõutavaks enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS ajal, siis kohaldus neile vana TsÜS § 123 lg 1 kohane aegumistähtaeg 10 aastat ning pärast 01.07.2002 kehtinud TsÜS-i jõustumist sissenõutavaks muutunud nõuetele kohaldus 01.07.2002 kehtima hakanud TsÜS § 157 lg 1 kohane 30-aastane aegumistähtaeg. Seega aeguvad 5 kohtuotsusest tulenevad esimesed nõuded alles 2013, millest tulenevalt ei ole kohtuotsusest tulenevalt
15. aastal,
16. aastal ja
17. aastal sissnõutavaks muutnud nõuded aegunud. Hageja on leidnud, et pärast 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 154 kohaselt aegub elatise nõue kolme aasta möödumisel alates aasta lõpust, mil elatise nõue muutus sissenõutavaks. Viidatust sätestab erisuse TsÜS § 157, mis reguleerib kohtuotsusest tulenevate nõuete aegumist. Kohtuotsusest tuleneva viimase elatise nõude sissenõutavaks muutumise ajal (so 14.07.2009) kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt algab korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumistähtaeg iga üksiku nõude sissenõutavaks muutumisest.“ Kohus on seisukohal, et TsÜS §

§-le 154, mis käsitleb nõuete aegumist, mis ei ole välja mõistetud kohtuotsusega. Seega 14.07.2009 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on sissenõutavaks muutunud kohtuotsuse kohaste elatise osamaksete aegumise tähtajaks 30 aastat alates iga osamakse sissenõutavaks muutumisest. Kohus märgib täiendavalt, et käesoleval ajal kehtiv TsÜS RaKS § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne

1. aasta
2. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
3. aasta
4. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne
5. aasta
6. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget
7. Alates 05.04.2011 jõustunud TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Seega aeguvad 05.04.2011 kehtima hakanud TsÜS-i ajal sissenõutavaks muutunud elatise nõuded TsÜS RakS § 9 lg-ga 4 koostoimes 01.03.
8. Kohus märgib täiendavalt, et alates 05.04.2011 jõustunud TsÜS § 157 lg 4 kohaselt kohaldatakse korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumisele käesoleva seaduse §-s 154 sätestatut. Seega kohaldatakse tulevikus sissenõutavaks (ehk pärast 05.04.2011) muutuvale elatisenõuetele TsÜS §-is 154 sätestatut, kuid nimetatud regulatsioon ei kehti enne 05.04.2011 sissnõutavaks muutunud nõuete osas. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt ka enne 05.04.2011 kohaldus TsÜS §-i 157, mis reguleeris kohtuotsusega väljamõistetud nõuete aegumise erisusi. Vastupidisel tõlgendusel ei oleks olnud seadusandjal vajadust alates 05.04.2011 muuta TsÜS § 157 lg-t 4 ning täiendada seda viitega TsÜS §-ile
9. Kohus leiab, et TsÜS §

§ 154suhtes, kuna Ts

ÜS § 157 reguleerib ammendavalt kohtuotsusega välja mõistetud korduvate kohustuste aegumist, millest tulenevalt puudub tõlgendamise vajadus TsÜS §-iga 154, mis reguleerib üldiselt korduvaid tulevikus sissenõutavaks muutuvaid nõudeid, mis on veel kohtuotsusega välja mõistmata. Enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS-i regulatsiooni kohaselt puudus vajadus sätestada tulevikus tekkivatele korduvatele kohustustele lühem aegumistähtaeg (ehk 3 aastat) võrreldes kohtuotsusega konkreetselt kindlaks määratud nõuetega (ehk 30 aastat). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuotsusest tulenevad elatise nõuded ei ole aegunud. 6 Kohus peab vajalikuks käsitleda ka hageja poolt sõlmitud maksegraafikut. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-63-08 jõudnud seisukohale, et lisaks VÕS §-s 30 sätestatule on võimalik ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid millega võlgnik kinnitab olemasolevat kohustust ning loobub võimalikest vastuväidetest võlale. Deklaratiivne võlatunnistus, mille sisuks on olemasoleva nõude tunnustamine, on sõltuvuses võlatunnistuse aluseks olevast põhikohustusest ning ei lõpeta ega muuda olemasolevat võlasuhet. Sellest tulenevalt kohaldub deklaratiivsest võlatunnistusest tulenevale nõudele põhikohustusest tuleneva nõude aegumistähtaeg. Kuna kohus on eelpool juba leidnud, et kohtuotsusest tulenevad nõuded ei olnud aegunud, siis ei olnud aegunud ka maksegraafikust tulenevad nõuded aegunud. Kohus märgib täiendavalt, et nõude tunnustamine pärast aegumistähtaja möödumist ei tekita uut aegumist ega kõrvalda toimunud aegumist (vt ka RKTKo 3-2-1-122-02 p 11), kuid võib olla hinnatav aegumise vastuväitest loobumisena ja/või konstitutiivse võlatunnistusena või garantiina. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et maksegraafiku sõlmimisega loobus hageja aegumise vastuväitest ning maksegraafik on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Pärast maksegraafiku sõlmimist ei saa hageja enam maksegraafikuga tunnustatud nõuete aegumisele tugineda. Täitemenetluses sõlmitud maksegraafikuga leppisid pooled kokku maksegraafikuga tunnustatud nõuete osas uued tasumise tähtajad. Samuti on hageja asunud maksegraafikut ka osaliselt täitma tasudes kostjale 31.10.2011, 30.11.2011 ning 02.01.2012 50 eurot, millega hageja on kinnitanud maksegraafiku kehtivust. Ülalmärgitud põhjustel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 7