Obsah (4)

§ 6§ 116§ 18§ 19

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30.aprill 2013, Tallinn Tsiviilasja number

) § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kuivõrd 07.11.2011 kompromissi allkirjastas kostja seaduslik esindaja digitaalselt, hageja asus lepingut täitma ja kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks kokkuleppest taganenud, oli hagejal õigustatud ootus, et kokkuleppega võetud kohustuse täitmise korral ei esita kostja sundtäitmiseks 25.04.2012 määrust tsiviilasjas nr 2-10-46772.

§ 6

lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. 11.

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kokkuleppe p 4 järgi oli kostjal õigus taganeda maksegraafikust ja nõuda koheselt võlgnevuse jäägi tasumist, kui hageja viivitab igakuise makse tasumisega rohkem kui 20 päeva. Hageja esitatud maksekorraldustega on tõendatud, et kohtutäiturile täitmisavalduse esitamise ajal (06.05.2012) täitis hageja lepingut kohaselt ja puudus alus sellest taganemiseks. Seega ei olnud kohtutäiturile avalduse esitamine täitemenetluse algatamiseks õigustatud. Käesolevaks ajaks on hageja tasunud kostjale tsiviilasja nr 2-10-46772 raames kokku 4890,01 eurot. Swedbank AS konto väljavõtte kohaselt on kohtutäitur V K ametialasele kontole 06.06.2012 hageja kontolt debiteeritud 631,38 eurot. Seega tasus hageja kostjale kokku 5521,39 eurot, milline summa vastab kokkuleppes märgitule. Seega tuleb hageja nõue rahuldada ja sundtäitmine täiteasjas nr 007/2012/86020 tunnistada lubamatuks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud hageja kanda.
2. Sundtäitmiseks esitati nõue 06.05.2012, kuid hageja kirjutas kompromissile alla 24.05.
3. Kostja taganes pakkumusest 06.05.
4. See, et hageja lepingu 24.05.2012 allkirjastas, ei tähenda, et hageja tegi seda õigeaegselt ja kompromiss kehtiks.
5. Poolte läbirääkimised toimusid kolme asja osas ja lepiti kokku, et kui hageja hilineb 20 päeva, on kostjal õigus nõuded täitmisele pöörata. Hageja jättis nõuded täitmata. Kostja pidi oma nõuete kaitseks lähtuma kohtuotsusest ja poolte läbirääkimistest, mitte kompromissist, mida hageja ei allkirjastanud ja tagasi ei saatnud. 05.06.2012 jõustus otsus, mille alusel oli nõue sissenõutav. Kuna teine äriühing jättis oma 3 kohustused täitmata ja hageja ei saatnud kompromissi kostjale tagasi, oli nõue 06.05.2012 sundtäidetav.
6. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kui kohtutäitur võtab summa maha, siis laekub see 100% kostjale. Sellist järeldust ei saa teha, kuna täitur võtab ka oma tasu maha. Käesoleva ajani on nõue täies ulatuses täitmata.
7. Poolte vahel oli samast tsiviilasjast nr 2-10-46772 tuleneva nõude täitmise osas vaidlus tsiviilasjas nr 2-12-20365, kus ringkonnakohus leidis erinevalt käesolevast tsiviilasjast, et „kostja poolt ühepoolselt allkirjastatud ja teisele poolele saadetud kokkulepe kujutab endast ettepanekut sõlmida kirjalik leping hageja võlgnevuse tasumise ajatamiseks ehk kostja pakkumust.

§ 18

lg 2 kohaselt eemalviibijale nõustumuse andmise tähtaega määramata esitatud pakkumuse puhul kehtib pakkumus nõustumise kättesaamiseks tavaliselt vajaliku aja jooksul.

§ 19lg 1 kohaselt pakkumus lõpeb, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud.

Kuna hageja ei allkirjastanud kostja ettepanekut, so ei väljendanud oma nõustumust koheselt, siis kostja pakkumus lõppes, mistõttu puudub alus väita, et võlgnikul on sissenõudjaga kokkulepe võlgnevuse tasumise ajatamiseks. Seega puudub kirjalik kokkulepe võlgnevuse tasumise ajatamiseks, mistõttu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1 järgi puudub alus. Summa mida hageja või tema eest kolmas isik tasus võlgnevuse katteks otse kostja arvele, kuulub täitemenetluse käigus kohtutäituri poolt arvestamisele. Selline tasumine ei anna samuti alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.“

1. Kohus märkis valesti hagihinna 1595 eurot. Hagi hind peaks olema alla 1000 euro. Vastustaja seisukoht
2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja jaotab teisiti menetluskulud.
4. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lõike 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
5. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Harju Maakohtu 25.04.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-46772 mõisteti OÜ-lt Vao Söevabrik OÜ Taotlused kasuks välja menetluskulud 883,25 eurot. OÜ Taotlused 06.05.2012 täitmisavalduse alusel alustas kohtutäitur V K OÜ Vao Söevabrik suhtes täiteasja nr 007/2012/
6. Kostja allkirjastas digitaalselt kokkuleppe kompromissi kinnitamiseks 07.10.
7. Hageja allkirjastas selle alles 23.05.2012, so pärast kostja poolt võlgnevuse sundkorras sissenõudmise avalduse esitamist ja täitemenetluse alustamist kohtutäituri poolt.
8. Vaidlus on selle üle, kas 25.04.2012 kohtumäärusega hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude 883,25 euro tasumine on ajatatud või mitte.
9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ei omaks tähtsust asjaolu, millal hageja kompromissi allkirjastas, sest pooled saavutasid graafiku alusel tasumises (ajatamises) kokkuleppe ja hageja asus seda täitma.
10. Kostja poolt ühepoolselt allkirjastatud ja teisele poolele saadetud kokkulepe kujutab endast ettepanekut sõlmida kirjalik leping hageja võlgnevuse tasumise ajatamiseks ehk siis kostja pakkumust. 4 25.

§ 18

lg-s 2 sätestatu kohaselt eemalviibijale nõustumuse andmise tähtaega määramata esitatud pakkumuse puhul kehtib pakkumus nõustumise kättesaamiseks tavaliselt vajaliku aja jooksul.

§ 19lg 1 järgi pakkumus lõpeb, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud.

Kuna hageja ei allkirjastanud kostja ettepanekut, so ei väljendanud oma nõustumust õigeaegselt, siis kostja pakkumus lõppes, mistõttu puudub alus väita, et võlgnikul oli sissenõudjaga kokkulepe võlgnevuse tasumise ajatamiseks. Kuna puudub hageja viidatud kirjalik kokkulepe võlgnevuse tasumise ajatamiseks, ei kuulu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi aluseks olevate asjaolude alusel TMS § 221 lg 1 järgi rahuldamisele.

1. Hageja ei tuginenud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades asjaolule, et ta on kostja nõude rahuldanud. Seega ei olnud maakohtul õigust hagi ka sellel alusel rahuldada. Seda enam, et kostja väitel ei ole kohtumäärust senini täies ulatuses täidetud ja hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja väitel ei ole ta kohtutäitur V K ametialasele kontole hageja kontolt debiteeritud summat täies ulatuses kätte saanud, sest sellest summast on kinni peetud täitekulud. Summasid, mida hageja või tema eest kolmas isik on tasunud võlgnevuse katteks kostja arvele, arvestab kohtutäitur täitemenetluse läbiviimisel. Selline tasumine ei anna alust tunnistada sundtäitmine lubamatuks.
2. Samasugustel seisukohtadel on olnud Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-12-20365 tehtud otsustes, millega jäeti rahuldamata OÜ Vao Söevabrik hagi OÜ Taotlused vastu tsiviilasjas nr 2-10-46772 tehtud kohtuotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (täiteasi nr 007/2012/86232), mille täitmine on kajastatud samas, vaidlusaluses kompromissikokkuleppes. Riigikohus jättis 25.03.2013 määrusega OÜ Vao Söevabrik kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohtul ei ole alust teha käesolevas asjas teistsuguseid järeldusi, kui kohus tegi tsiviilasjas nr 2-12-
4. Maakohus määras tsiviilasja hinna õigesti. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 1595 eurot. Sama paragrahvi lg 5 järgi loetakse mittevaraliseks hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet.
5. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud hageja, kelle kahjuks otsus tehti.
6. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Tiit Kollom Ele Liiv Ande Tänav 5