← Eesti

3-11-1273/53

Obsah (7)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Ruth Plaks ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2013, Tallinn Haldusasja n

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-11-1273 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. H-M S esitas 16.10.1991 ja K G T 06.12.1991 avalduse XXXXXXX XX,XX XX XX asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks.
  2. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna linnakomisjoni 06.12.1993 otsusega nr 1308 loeti Tallinnas, XXXXXXX XX , endisel kinnistul nr XXXX, XXXX, XXXX, XXXX asuvad hooned ja krunt suurusega 17 076,62 m² omandireformi objektiks. Nimetatud vara suhtes tunnistati õigustatud subjektideks K-G T ¼ mõttelises osas ja H-M S ¼ mõttelises osas. Notar K P 02.04.2009 koostatud ja tõestatud maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutas H-M S nõudeõiguse Tallinnas, XXXXXXX XX asunud endiste kinnistute nr XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX tagastamisele või kompenseerimisele ¼ mõttelises osas R.M le.
  3. EEA 04.09.1995 sõlmitud erastamise ostu-müügilepinguga müüdi RAS Universaal aktsiad koos ettevõtte bilansis olevate varadega, s.h XXXXX tänaval asuvad ehitised, Universaalkaubanduse AS-le. Tallinna Linnavalitsuse 30.04.1998 korraldusega nr 2687-k määrati Põhja-Tallinna linnaosas ostueesõigusega erastamiseks XXXXXXX XX asuv krunt suurusega 12 XX8 m² AS-le Eesti Kaubanduslik Vahendusfirma „Universaal“. 20.10.1998 kanti Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXXXXXX XXXXX tänav XX asuva kinnistu omanikuna AS Eesti Kaubanduslik Vahendusfirma „Universaal“. 08.05.2000 on sellest kinnistust eraldatud kinnistud numbritega XXXXX-XXXXX, mille omanikeks on OÜ Universaal (kinnistud nr XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX), OÜ K (kinnistu nr XXXXXXX), T.O (kinnistu nr XXXXXXX) ning OÜ HP (kinnistu nr XXXXXXX).
  4. Tallinna Linnavalitsuse 14.03.2011 korralduse nr 363-k p-ga 1 jäeti rahuldamata R.M taotlus Tallinnas, XXXXXXX XX , endisel aadressil XXXXX tn XX, XX, 53, endiste kinnistute nr XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX ehitiste ja maa ¼ suuruse mõttelise osa tagastamiseks, kuna vara on heausksete isikute omandis ning eelviidatud korralduse p-ga 2 alustati nimetatud vara kompenseerimise menetlust R.M.
  5. R.Ms esitas 23.05.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3-5) Tallinna Linnavalitsuse 14.03.2011 korralduse nr 363-k p-de 1 ja 2 tühistamise ning Tallinna Linnavalitsust asja uueks läbivaatamiseks ja korralduse tegemiseks kohustamise nõudes. Alates õigusvastaselt võõrandatud vara subjektide poolt vara tagastamistaotluse esitamisest ei saanud kedagi enam lugeda heauskseks omanikuks. Majandusministeeriumi 28.11.1994 kirjast nr 5/2627 Tallinna Linnavaraametile nähtub, et kuna RAS-l Universaal polnud informatsiooni nimetatud hoonele esitatud tagastamistaotluse kohta, tegutses ta vastavalt Tallinna Linnavalitsuselt saadud lubadele. Viide umbmäärastele Tallinna Linnavalitsuselt saadud lubadele ei muuda RAS Universaal heauskseks omanikuks. Erastamisagentuur müüs Eesti Vabariigi nimel 04.09.1995 erastamislepinguga RAS Universaal aktsiad Universaalkaubanduse AS-le. Lepingu p-s 13.1 on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kohta märgitud, et nii RAS Universaal kui Universaalkaubanduse AS on teadlikud ja nõustuvad, et Tallinnas, XXXXXXX XX endisel kinnistul nr XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX asuvad hooned on 2

(9)3-11-1273 omandireformi objektiks olevad õigusvastaselt võõrandatud varad, mida võidakse tagastada omandireformi õigustatud subjektidele. Lepingu p 1.5 kohaselt on ostja sellest riskist teadlik ja nõustub sellega. Seega on ebaõige vaidlustatud korralduses toodud seisukoht nagu oleks vara heausksete isikute omandis. Korralduse p 2 rikub kaebaja õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud ja tänaseni säilinud vara. Vaidlusaluses korralduses on viidatud omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 12 lg-le 3, mis käsitleb vara olemist füüsilise isiku heauskses omandis. Selline viide on vastuolus vastustaja enda seisukohtadega, kuna vastustaja on loetlenud arvukalt juriidilisi isikuid kui vaidlusaluse vara omanikke. Vastustaja väited, et OÜ-l Universaal (endine Universaalkaubanduse AS) tekkis vara omandiõiguse suhtes õiguspärane ootus, kuna vahepealse pika ajaperioodi jooksul võis ta teha märkimisväärselt parendusi, on asjakohatud, kuna vastustaja ei ole vara seisundile ekspertiisi teinud, kuigi oli selleks kohustatud. Ka ei ole kaebuse esitaja süü, et vastustaja korralduse tegemisega nii kaua venitas. Tallinna Linnavalitsus ei tea ka täna, kas vara on säilinud endisel kujul ning kas ja kui palju on seda parendatud. Need asjaolud on jäänud omandireformimenetluse käigus ja vaidlusaluse korralduse ettevalmistamisel lahendamata. 6. Tallinna Linnavalitsus palus jätta kaebus rahuldamata. Vaidlusaluse korraldusega jäeti õiguspäraselt rahuldamata kaebaja taotlus XXXXXXX XX asuva õigusvastaselt võõrandatud ¼ mõttelise osa ehitiste ja maa tagastamiseks, kuna kinnistu omanikud on heausksed. Praeguseks hetkeks on XXXXXXX XX kinnistust eraldatud kinnistud numbritega XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kinnistute nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX omanik on OÜ Univeraal ning kinnistud nr XXXXX, XXXXX ja XXXXX on võõrandatud edasi kolmandatele isikutele. Kinnistu nr XXXXX omanikuna on 08.05.2000 kinnistusraamatusse kantud OÜ K; kinnistu nr XXXXX omanikuna on 28.08.2000 kinnistusraamatusse kantud T.O ning kinnistu nr XXXXX omanikuna on 29.03.2005 kinnistusraamatusse kantud OÜ HP. Kuna OÜ Universaal on kinnistud nr XXXXX, XXXXX ja XXXXX võõrandanud edasi kolmandatele isikutele, siis nimetatud kinnistute omanikud on omandanud kinnisasjad asjaõigusseaduse (AÕS) § 95 lg 1 mõttes heauskselt. Kaebaja seisukoht, mille kohaselt vara omaniku heausksuse välistab 04.09.1995 erastamislepingus sisalduv p 1.5, mille kohaselt nii RAS Universaal kui ka Universaalkaubanduse AS on teadlikud ja nõustuvad, et Tallinnas, XXXXXXX XX endisel kinnistul nr XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX asuvad hooned on omandireformi objektiks olevad õigusvastaselt võõrandatud varad, mida võidakse tagastada omandireformi õigustatud subjektidele, on ebaõige. OÜ Universaal on heauskne omanik. Majandusministeeriumi 28.11.1994 kirjast nr 5/2627 selgub, et RAS Universaal ei olnud teadlik tagastamistaotlusest. Lisaks märkis Majandusministeerium nimetatud kirjas, et nad ei pea võimalikuks XXXXXXX XX kontorihoone tagastamist, kuna see ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Majandusministeerium täiendas oma seisukohta 20.01.1995 kirjas nr 5-13-7/170, märkides, et lisaks XXXXXXX XX asuvale kontorihoonele ei ole võimalik tagastada ka XXXXXXX XX asuvat laohoonet. Vaidlusaluse vara õigustatud subjektid ei ole siiani nõudnud EEA, RAS Universaal ja Universaalkaubanduse AS 04.09.1995 erastamise ostu-müügilepingu tühisuse tuvastamist. Vahepealse aja jooksul on varale suure tõenäosusega tehtud märkimisväärseid parendusi, mis tähendab, et OÜ-l Universaal on vaidlusaluse vara omandiõiguse suhtes tekkinud õiguspärane ootus, et tema omandiõigust ei seata enam kahtluse alla. 3
(9)3-11-1273 ORAS § 12 lg 3, mis sätestab juhud, mil omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele ei kuulu, ei näe tõepoolest ette vara tagastamata jätmise alusena olukorda, kui vara on juriidilise isiku heauskses omandis. Samas ei ole võimalik olukorras, kus vara on erastatud juriidilisele isikule, seda vara tagastada õigustatud isikule. Sellele seisukohale asus Riigikohus 06.12.2004 lahendis nr 3-3-1-52-04, leides, et vara tagastamine õigustatud isikule olukorras, kus vara on heauskse juriidilise isiku omandis, on õigusvastane. Pelgalt oma korraldusega ei saa Tallinna Linnavalitsus nõuda eraõiguslikult juriidiliselt isikult talle kuuluva vara tagastamist õigustatud subjektile. Kaebajal puudub kaebeõigus korralduse p 2 tühistamiseks, kuna kompenseerimise menetluse alustamine kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku.
  1. Tallinna Halduskohus tühistas 07.10.2011 kohtuotsusega (tl 101-105) Tallinna Linnavalitsuse 14.03.2011 korralduse nr 363-k p-d 1 ja 2 ning tegi Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse R.M taotluse taas läbivaatamiseks (resolutsiooni p 1). Ühtlasi mõistis halduskohus R.M kasuks välja menetluskulud summas 824,16 eurot (resolutsiooni p 2). Vaidlustatud korralduse ajal kehtiva ORAS § 12 lg 3 p 3 kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui vara on füüsilise isiku heauskses omandis; eelkõige ei saa heauskseks omandajaks olla isik, kes on osa võtnud vara omaniku kohtuvälisest represseerimisest või tema vara õigusvastasest võõrandamisest. ORAS § 12 lg 3 p 3 järgi on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmise aluseks vaid füüsilise isiku, mitte juriidilise isiku heauskne omand asjale. Nimetatud põhimõte tuleneb ORAS § 12 lg-st
  2. Seega tuleb eeldada, et juriidilise isiku omandis olev õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub reeglina (Riigikohus on siiski teinud vastavas osas ka erandeid – vt Riigikohtu 06.12.2004 otsus haldusasjas nr 3-3-1-52-04) õigustatud subjektile tagastamisele. Vaidlus puudub selles, et vaidlusalune vara on erastamislepinguga üle antud AS Eesti Kaubandusliku Vahendusfirma „Universaal“ omandisse pärast ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsusega vara omandireformi objektiks lugemist. ORAS § 18 lg 1 kohaselt on kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni (sh kohtueelse või kohtuliku vaidluse lõppemiseni) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara võõrandada või asjaõigusega koormata, kui seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised. Nimetatud vara võib võõrandada riigile või kohalikule omavalitsusüksusele või õigustatud subjektide notariaalselt kinnitatud nõusolekul teistele isikutele (vt Riigikohtu 24.04.2003 otsus asjas nr 3-2-1-44-03, p 9). Samas olukorras, kus eeltoodud keelust hoolimata on vara üle läinud juriidilisele isikule, tuleks enne vara tagastamist õigustatud subjektile juriidilise isiku omand varale lõpetada (vt Riigikohtu 11.06.2001 otsuse nr 3-3-1-32-01, p 2). Seejuures tuleb registreerimisele kuuluva vara tagastamise otsustamisel omandiõiguslikud vaidlused lahendada hagimenetluse korras. Hoonete tagastamise korraldused juriidilise isiku omandiõigust ei lõpeta (vt Riigikohtu 06.12.2004 otsus asjas nr 3-3-1-52-04, p 17). Seega ei ole kinnistusraamatusse kantud vara puhul vastustajal võimalik kohustada juriidilist isikut vara haldusaktiga kaebuse esitajale loovutama, vaid tuleb pöörduda vaidlusaluste erastamislepingute tühiseks tunnistamiseks hagimenetluse korras kohtusse. Selleks võib käesoleval juhul anda aluse ORAS § 18 lg
  3. Kohtupraktikas on kohtud aktsepteerinud õigustatud subjekti õigust nõuda hagimenetluse korras ORAS § 18 lg-st 1 tulenevat keeldu rikkuvate tehingute tühisuse tunnustamist (vt Riigikohtu 06.12.2004 otsus nr 3-3-1-52-04, p 16; Riigikohtu 24.04.2003 otsus nr 3-2-1-44-03). Kuigi vaidlus puudub selle üle, et kaebaja ei ole eeltoodud õigust kasutanud, puuduvad ka tõendid, mis kinnitaksid, et vastustaja on teda vastava õiguse kasutamise 4
(9)3-11-1273 võimalusest informeerinud. Ainuüksi fakt, et kaebuse esitaja siiamaani kohtusse ei pöördunud, ei saa talle kaasa tuua õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmist. Lisaks eeltoodule tuleb maakohtus saavutada ka kinnistusraamatu kande muutmine, mille eeldusteks on riigi kandmine kinnistusraamatusse uue omanikuna ning seejärel riigile kuuluva kinnisasja kohta avatud registriosa sulgemine. Kinnistusraamatu kande muutmist reguleerib asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRakS) § 10 lg
  1. 14.04.2003 otsuses asjas nr 3-2-1-26-03 selgitas Riigikohtus: „Kui omandaja oli pahauskne, siis on esmased eeldused AÕS RakS § 10 lg 5 kohaldamiseks täidetud“ (p 14). Kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 72 lg 2 kohaselt riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluva kinnisasja kohta avatud registriosa suletakse omaniku avalduse alusel, kui kinnisasja kinnistusraamatusse kandmine ei ole kohustuslik ja kinnisasi ei ole koormatud piiratud asjaõigusega. Halduskohus viitab eelnimetatud Riigikohtu lahendi p-dele 15-
  2. Käesolevas haldusasjas tuleb eeldada haldusorgani uurimisprintsiibist tulenevat kohustust tuvastada enne vaidlustatud korralduse andmist asja omandanud isikute heausksus. Ühtlasi peab kohus arvesse võtma ka ORAS § 2 lg-s 2 sätestatut. Olukorras, kus isikul oli vara tasu eest erastades mõistlik alus eeldada, et avalik võim tegutseb koordineeritult ja tagab isiku omandiõiguse kaitse, on Riigikohus aktsepteerinud vara erastanud isiku õiguspärast ootust, et tema omandiõigust varale enam kahtluse alla ei seata (Riigikohtu 06.12.2004 otsus nr 3-3-152-04, p-d 14, 16). Käesolevas haldusasjas on asjassepuutuvaks varaks XXXXX tn XX, XX, XXa, XXb, XXc, XXd, XXe, XXf, XXg, XXh, XXi asuvad kinnistud. Kinnistusregistri väljavõtetest nähtub, et XXXXX tn XX (registriosa nr XXxxxxx) omanikuks on alates 23.03.2000 AS G D (alates 14.06.2005 muudetud nimega OÜ G D). Kinnistut koormab 25-aastase tähtajaga hoonestusõigus S.K kasuks (registriosa nr XXXXXXXX). Hoonestusõiguse suhtes on omakorda tehtud eelmärge hoonestusõiguse omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks OÜ-le A. Hoonestusõigust koormavad ka hüpoteek summas 1 000 000 krooni AS Hansapank kasuks ning kohtulik hüpoteek summas 125 000 krooni OÜ N E kasuks. Ühtlasi on kohus seadnud keelumärke hoonestusõiguse käsutamiseks OÜ A kasuks. Puudub alus eeldada piiratud asjaõiguste omanike pahausksust, mistõttu kaebajal ilmselt puudub võimalus rikkumiseelse olukorra ennistamiseks ning seega ka Tallinna Linnavalitsusel alus vara kaebuse esitajale tagastamiseks. XXXXXXX XX (registriosa nr. 743301) omanikuks on alates 20.10.1998 AS Eesti Kaubanduslik Vahendusfirma „Universaal“, alates 08.06.2004 uue ärinimega OÜ Universaal. Kinnistut koormab hüpoteek AS Hansapank kasuks 3 250 000 krooni ulatuses. Puudub alus eeldada piiratud asjaõiguse omaniku pahausksust, mistõttu kaebajal ilmselt puudub võimalus rikkumiseelse olukorra ennistamiseks ning seega ka Tallinna Linnavalitsusel alus vara kaebuse esitajale tagastamiseks. XXXXXXX XX b (registriosa nr. XXXXXXX) omanikuks on alates 08.05.2000 OÜ K ning kinnistu kasutamist kitsendab 06.12.2010 Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel sisse kantud keelumärge Eesti Vabariigi kasuks. Kohtul puuduvad andmed, millele tuginedes võiks eeldada, et OÜ K näol on tegemist pahauskse omanikuga, mistõttu kaebajal ilmselt puudub võimalus rikkumiseelse olukorra ennistamiseks ning seega ka Tallinna Linnavalitsusel alus vara kaebuse esitajale tagastamiseks. XXXXXXX XX d (registriosa nr. XXXXXXX) omanikuks on alates 08.05.2000 AS Eesti Kaubanduslik Vahendusfirma „Universaal“ ning alates 28.01.2005 uue ärinimega OÜ Universaal. Kinnistut koormab hüpoteek summas 3 250 000 krooni AS Hansapank kasuks. Puudub alus eeldada piiratud asjaõiguse omaniku pahausksust, mistõttu kaebajal ilmselt puudub või- 5
(9)3-11-1273 malus rikkumiseelse olukorra ennistamiseks ning seega ka Tallinna Linnavalitsusel alus vara kaebuse esitajale tagastamiseks. XXXXXXX XX f (registriosa nr. XXXXXXX) omanikuks on alates 08.05.2000 AS Eesti Kaubanduslik Vahendusfirma „Universaal“. 28.08.2000 on kinnistu uueks omanikuks saanud füüsiline isik T.O. Kinnistut koormab alates 28.03.2005 hüpoteek summas 359 000 krooni AS Hansapank kasuks. Puudub alus eeldada piiratud asjaõiguse omaniku pahausksust, mistõttu kaebajal ilmselt puudub võimalus rikkumiseelse olukorra ennistamiseks ning seega ka Tallinna Linnavalitsusel alus vara kaebuse esitajale tagastamiseks. XXXXXXX XX h (registriosa nr. XXXXXXX) omanikuks on alates 08.05.2000 AS Eesti Kaubanduslik Vahendusfirma „Universaal“, alates 28.01.2005 uue nimega OÜ Universaal. 17.03.2005 on kinnistu uueks omanikuks OÜ HP. Ühtlasi koormab kinnistut alates 29.03.2005 hüpoteek summas 850 000 krooni AS Hansapank kasuks. Puudub alus eeldada piiratud asjaõiguse omaniku pahausksust, mistõttu kaebajal ilmselt puudub võimalus rikkumiseelse olukorra ennistamiseks ning seega ka Tallinna Linnavalitsusel alus vara kaebuse esitajale tagastamiseks. XXXXXXX XX a (registriosa nr. XXXXXXX), XXXXXXX XX c (registriosa nr. XXXXXXX), XXXXXXX XX e (registriosa nr. XXXXXXX), XXXXXXX XX g (registriosa nr. XXXXXXX) ning XXXXXXX XX i (registriosa nr. XXXXXXX) omanikuks on OÜ Universaal (endise ärinimega AS Eesti Kaubanduslik Vahendusfirma „Universaal“). Ühtlasi puuduvad kinnistutel piiratud asjaõigused, mis selgelt välistaksid kaebuse esitaja õiguste rikkumise eelse olukorra ennistamise. Eeltoodust tulenevalt on oluline, kas OÜ Universaal näol on tegemist pahauskse omanikuga. EEA müüs 04.09.1995 sõlmitud erastamise ostu-müügilepinguga (tl 12-29) RAS Universaal aktsiad Universaalkaubanduse AS-le. Kohus nõustub kaebajaga selles, et eeltoodud erastamise ostu-müügilepingust tulenevalt pidi RAS Universaal (praegune OÜ Universaal) olema teadlik sellest, et tehingu objektiks on õigusvastaselt võõrandatud vara, mis omakorda välistab OÜ Universaal heausksuse vara omandamisel. Analoogilises olukorras on juriidilise isiku heausksuse sisuliselt välistanud ka Tallinna Ringkonnakohus 15.04.2011 jõustunud otsuses haldusasjas nr 3-07-1194 (p 23). OÜ Universaal heausksust ei tõenda ka vastustaja poolt viidatud Majandusministeeriumi 28.11.1994 kiri. Majandusministeeriumi 28.11.1994 kirjast, mis on koostatud veel enne vaidlusaluse vara üleandmist Universaalkaubanduse AS-le nähtub küll see, et RAS Universaal oli teostanud hoonetes teatud ümberehitusi, kuid kiri ei ütle midagi Universaalkaubanduse AS heausksuse kohta. Käesolevas vaidluses ei ole oluline RAS Universaal heausksus hoonetele ümberehituste tegemisel, nagu vastustaja seda ekslikult on arvanud, kuna vaidlustatud korralduses ei leita, et vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Kuna ei ole ka selgelt välistatud rikkumiseelse olukorra taastamine ja vara tagastamine kaebajale, on vaidlustatud korralduse p 1 õigusvastane ning kaebus kuulub vaidlustatud korralduse p 1 tühistamise nõudes rahuldamisele. Vaidlustatud korralduse p 2, millega alustatakse õigusvastaselt võõrandatud ehitiste ja maa ¼ mõttelise osa kompenseerimise menetlust kaebajale, eraldiseisvalt kaebaja õigusi ei riku, kuid käesoleval juhul tuleb nimetatud korralduse punkti vaadelda koostoimes korralduse p-ga 1 ning ORAS § 17 lg-ga 5. Seega võib kaebajale kompensatsiooni maksmine printsiibis välistada tema õiguse taotleda vara tagastamist. Kuna kaebaja sooviks on olnud aga vara tagastamine, tuleb vara tagastamata jätmise õigusvastasuse korral tühistada ka korralduse p 2 kompensatsiooni maksmise kohta. Uue tagastamist otsustava korralduse andmine on käesolevas haldusasjas võimalik pärast kohtuotsuse motiveerivas osas märgitud tagastamise eelduste täit- 6
(9)3-11-1273 mist ehk olukorras, kus on võimalik kaebaja rikkumiseelse olukorra taastamine. Seetõttu saab kohus teha Tallinna Linnavalitsusele vaid ettekirjutuse asja uueks läbivaatamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Tallinna Linnavalitsus palub 07.11.2011 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ning uue otsusega jätta R.M kaebus rahuldamata. Halduskohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja ebaõigelt hinnanud tõendeid, mis on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Halduskohtu otsuse p-s 14 toodud seisukoht on vastuoluline. ORAS § 12 lg-s 3 sätestatud juhud ei näe tõesti ette vara tagastamata jätmise alusena olukorda, kus vara on juriidilise isiku heauskses omandis. Samas ei ole võimalik olukorras, kus vara on erastatud juriidilisele isikule, seda vara tagastada õigustatud isikule (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-52-04 p 17). Riigikohus on asunud seisukohale, et kuigi ORAS § 12 lg 3 kohaselt tuleks vara tagastada (s.t ORAS § 12 lg 3 ei näe ette vara tagastamata jätmise alusena olukorda, kus vara on juriidilise isiku heauskses omandis), on sellisel juhul vara tagastamine õigustatud isikule õigusvastane. Apellandi arvates on ka halduskohus seda nentinud, märkides otsuse p 14 lõpus, et juriidilise isiku omandis olev õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub reeglina õigustatud subjektile tagastamisele, tuues seejuures erandina nt Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-52-
  2. Seega ei ole ORAS § 12 lg 3 p-ga 3 välistatud juriidilise isiku heauskne omand õigusvastaselt võõrandatud varale. Tallinna Linnavalitsusel ei olnud kohustust informeerida kaebajat õigusest nõuda EEA, RAS Universaal ja Universaalkaubanduse AS 04.09.1995 sõlmitud erastamise ostu-müügilepingu tühisuse tuvastamisest. Arusaamatuks jääb, millele on halduskohus sellise järelduse tegemisel tuginenud. Tähtsust omab see, et kaebaja ei ole siiani nõudnud 04.09.1995 sõlmitud erastamise ostu-müügilepingu tühisuse tuvastamist. Tallinna Linnavalitsus viitab Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-52-04 p-le
  3. Käesoleval juhul on erastamise ostu-müügilepingust möödunud juba 15 aastat, mistõttu on alus arvata, et OÜ Universaal (endine Universaalkaubanduse AS) on teinud varale märkimisväärseid parendusi ning tal on tekkinud vaidlusaluse vara omandiõiguse suhtes õiguspärane ootus, et tema omandiõigust ei seata enam kahtluse alla. Tallinna Linnavalitsus nõustub küll halduskohtu otsuse p-s 18 toodud seisukohaga, et XXXXX tn XX, XX, XXb, XXd, XX f ja XXh omanike näol on tegemist heausksete omanikega, kuid ei nõustu halduskohtu järeldusega, et XXXXXXX XX a, XXc, XXe, XXg ja XXi omaniku OÜ Universaal näol on tegemist pahauskse omanikuga. Olenemata asjaolust, et vaidlusaluses korralduses ei leita, et vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul, omab Majandusministeeriumi 28.11.1994 kiri nr 5/2627 RAS Universaal heausksuse hindamisel tähtsust, kuivõrd vara, mis ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul, ei tagastata. Seega oli RAS Universaal küll erastamise ostu-müügilepingu p 13.1 kohaselt teadlik, et tegemist on õigusvastaselt võõrandatud varaga, kuid oli samas ka teadlik, et vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul, mistõttu vara ei kuulu tagastamisele. Seetõttu on RAS Universaal näol tegemist heauskse omanikuga. Halduskohus jättis vääralt OÜ Universaal kolmanda isikuna menetlusse kaasamata. Halduskohus kontrollis oma otsuses õigusvastaselt võõrandatud vara omandanud isikute heausksust ning leidis, et OÜ Universaal näol on tegemist pahauskse omandajaga. Sellega otsustas halduskohus OÜ Universaal seadustega kaitstud õiguste ja kohustuste üle.
  4. R.M palub kirjalikus vastuses apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. 7
(9)3-11-1273 Kaebaja nõustub kohtu viitega ORAS § 12 lg 3 p-le 3, mille kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui vara on füüsilise isiku heauskses omandis. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmise aluseks on vaid füüsilise isiku, mitte juriidilise isiku heauskne omand asjale. Kohus on otsuses õigesti eeldanud, et juriidilise isiku omandis olev õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub reeglina õigustatud subjektile tagastamisele. Kaebaja ei nõustu Tallinna Linnavalitsuse seisukohaga, et OÜ Universaal on heauskne omanik. Alates õigusvastaselt võõrandatud vara subjektide poolt vara tagastamistaotluse tegemisest ei saanud kedagi enam lugeda heauskseks omanikuks. Toimikus oleva erastamise ostumüügilepingu p-s 13.1 on märgitud, et nii RAS Universaal kui Universaalkaubanduse AS on teadlikud ja nõustuvad, et Tallinnas, XXXXXXX XX endisel kinnistul nr XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX asuvad hooned on omandireformi objektiks olevad õigusvastaselt võõrandatud varad, mida võidakse tagastada omandireformi õigustatud subjektidele. Lepingu p 1.5 kohaselt on ostja sellest riskist teadlik ja nõustub sellega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Tallinna Linnavalitsuse 14.03.2011 korraldusega nr 363-k jäeti kaebaja taotlus XXXXXXX XX asunud ehitiste ja maa tagastamiseks rahuldamata seoses asjaoluga, et vara on heausksete isikute omandis. Seejuures lähtus vastustaja asjaolust, et Tallinna Linnavalitsuse 30.04.1998 korraldusega nr 2687-k määrati XXXXXXX XX krunt ostueesõigusega erastamiseks AS-le Eesti Kaubanduslik Vahendusfirma „Universaal“, mis on 20.10.1998 kantud kinnistusraamatusse XXXXXXX XX kinnistu omanikuna. Eeltoodust nähtuvalt on asjakohatu vastustaja poolt apellatsioonkaebuses toodud väited, et vara tuleks tagastamata jätta ka põhjusel, et see ei ole endisel individualiseeritaval kujul säilinud. Vastustaja ei ole selle vara endisel individualiseeritaval kujul säilimist nõuetekohaselt kontrollinud. Vara säilimist või mittesäilimist ei saa tõendada Majandusministeeriumi 28.11.1994 kiri. Järelikult ei saanud vastav hinnang tekitada ka RAS-l Universaal õiguskindlust, et kuigi erastamise ostu-müügilepingu p 13.1 sätestas, et XXXXX XX hooned on omandireformi objektiks ja võidakse tagastada, siis vara mittesäilivuse tõttu tagastamist kindlasti ei toimu. Vastustaja ei ole OÜ Universaal heausksust 14.03.2011 korralduses sisuliselt hinnanud, vaid on lähtunud üksnes vara omandamise faktist, jättes erastamise ostu-müügilepingu p 13.1 mõju OÜ Universaal heausksusele hindamata.
  2. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse etteheide, et halduskohus jättis OÜ Universaal põhjendamatult kohtumenetlusse kaasamata. Ringkonnakohus märgib esmalt, et halduskohus otsustas OÜ Universaal kaasamata jätmise 06.09.2011 määrusega. Vastustaja seda kohtu määrust ei vaidlustanud. Kuna kolmanda isiku kaasamine on kohtu kohustus menetlusosaliste vastavasisulistest taotlustest sõltumata, selgitab ringkonnakohus, et nõustub halduskohtuga OÜ Universaal kaasamise mittevajalikkuses. 14.03.2011 korraldus loob vahetuid õiguslikke tagajärgi üksnes kaebuse esitajale. Kui vara mittetagastamine osutub vääraks ning vastustaja peab asuma OÜ Universaal heausksust uuesti hindama, saab OÜ Universaal kaasata haldusmenetlusse. Seeläbi on OÜ Universaal õigused piisavalt kaitstud.
  3. Halduskohus leidis, et XXXXX tn XX, XX, XXb, XXd, XX f ja XXh omanike näol on tegemist heausksete omanikega. Samas tühistas halduskohus 14.03.2011 korralduse tervikuna, ka eelnimetatud kinnistute osas. Ringkonnakohus mõistab halduskohtu otsust sedasi, et halduskohus andis nende kinnistute omanike heausksusele esialgse hinnangu, mis põhines kinnis8
(9)3-11-1273 tusraamatu väljavõtetel. Kuna vastustaja ei olnud isikute heausksust sisuliselt hinnanud ning ka kohtul puudusid muud andmed, mis võiksid heausksust välistada (nt vara uute omanike seotus OÜ-ga Universaal), siis ei saa halduskohtu vastavat analüüsi vaadelda poolte jaoks siduvana. Vastustaja peab ka XXXXX tn XX, XX, XXb, XXd, XX f ja XXh kinnistute omanike heausksust uue haldusmenetluse läbiviimisel kontrollima haldusakti andmise aja seisuga. 13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega, et OÜ Universaal heausksus vara omandamisel on pigem välistatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ka muus osas ning tuginedes

§ 201lg-le 4 ei korda neid.

Esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

§ 108lg 1 alusel tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud.

Kaebaja taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 501,84 eurot. Kulude suurus on põhjendatud ning nende kandmine tõendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.