← Eesti

3-11-2798/46

Obsah (12)§ 212§ 213§ 223§ 116§ 215§ 157§ 51§ 162§ 198§ 158§ 201§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Lauri Madise ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-2798

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu- 3-11-2798 se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AS Rootsi Mööbel esitas 27.06.2011 Saku Vallavalitsusele detailplaneeringu (DP) algatamise avalduse nr 7-1.1/2792 Jälgimäe külas asuvatel XXXXXXXXX ja XXXX kinnistutel. Avalduses tehti ettepanek jaotada XXXXXXXXX kinnistu viieks äri- ja/või tootmismaa krundiks ja üheks elamumaa krundiks ning muuta XXXX kinnistu tootmismaa sihtotstarve äri- ja/või tootmismaa sihtotstarbeks. AS Rootsi Mööbel soovis XXXXXXXXX kinnistust moodustatavatele kruntidele ehitusõigust 3-korruseliste äri- ja/või tootmishoonete ja kuni 2korruselise üksikelamu ehitamiseks ning XXXX kinnistule ehitusõigust kuni 3-korruseliste äri- ja/või tootmishoonete ehitamiseks.
  2. Saku Vallavolikogu võttis 13.10.2011 vastu protokollilise otsuse nr 10, millega keeldus taotletud DP menetlemise algatamisest, leides, et avalik huvi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamiseks puudub.
  3. AS Rootsi Mööbel esitas 30.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku Vallavolikogu 13.10.2011 otsuse tühistamiseks ja Saku Vallavolikogu kohustamiseks AS Rootsi Mööbel DP algatamise avalduse läbivaatamiseks. Vastuses 16.02.2012 kohtunõudele täpsustas kaebaja kaebust, paludes tühistada Saku Vallavolikogu 13.10.2011 istungi protokolli nr 10 p-s 5 toodud otsus ja kohustada Saku Vallavolikogu läbi vaatama AS Rootsi Mööbel poolt esitatud DP algatamise avaldus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Vaidlustatava otsusega piiratakse kaebaja põhiseadusest (PS) tulenevaid õigusi vabale eneseteostusele (§ 19), ettevõtlusvabadusele (§ 31) ja omandi puutumatusele (§ 32), kuna otsus piirab oluliselt kaebaja võimalusi kasutada temale kuuluvat XXXXXXXXX kinnistut oma majandustegevuses. Planeerimismenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seadusega (HMS) sätestatud menetluskorda ja põhimõtteid. Planeeringumenetluse raames tuleb kaasata puudutatud isikud, samuti peab haldusorgan menetluse raames täitma selgitamiskohustust. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-79-09 ja leiab, et DP algatamise lahendamise küsimus on kohaliku omavalitsuse lahendada ja selle pädevuse realiseerimisel on kohalikul omavalitsusel laialdane kaalumis- ja põhjendamiskohustus. Kaebaja õigusi rikub haldusakt juba põhjusel, et see ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Haldusorgan ei ole kaalutlusõigust kohaselt teostanud. Planeerimisseadus (PlanS) § 10 lg 1 sätestab, et iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku, kuid planeeringu koostamise algatamise otsustamisel võib põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda. Vaidlustatud otsuses ei ole keeldumise põhjuseid nimetatud, puuduvad kaalukad asjaolud planeeringu koostamise algatamisest 2

(18)3-11-2798 keeldumiseks, kaalumata jäeti kaebaja õigused ja huvid. Küsitav on kaebaja taotluse vastuolu avalike huvidega - väär on vastu võtta selline seisukoht DP algatamise avalduse otsustamisel. DP menetluse algatamata jätmiseks puuduvad alused. DP menetluses ei ole kellelegi tagatud, et algatatud detailplaneeringuna kehtestatakse. Samas vastustaja peab tulenevalt PlanS § 1 lgst 2 ja § 4 lg 2 p-st 2 tagama võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Arvestades ka Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-1501 (p 32) selgitatut, et lõplik planeering valmib koostöös kohaliku kogukonnaga, tuleb esmalt vastustajal planeering algatada. Haldusorgan on otsuse tegemisel lähtunud valedest andmetest. Vaidlustatava otsuse kohaselt on haldusorgan leidnud, et Saku vallas on töötuse protsent kaks, mis ei vasta tõele ei kaebuse esitamise aja seisuga ega ka otsuse vastuvõtmise seisuga. Vastavalt Töötukassa poolt avaldatud statistikale oli Saku vallas 204 töötut (seisuga 31.10.2011). Saku vallas on vastavalt valla kodulehe andmetele 8 865 elanikku, seega moodustab töötute osakaal kindlasti enam kui 2%, kuivõrd töötuse määra arvestamisel lähtutakse tööealise elanikkonna arvust. Vald on avaliku huvi puudumist üritanud tõendada ebaõigete ja kontrollimatute andmetega. Vastustaja ei ole järginud haldusmenetluse põhimõtteid. Rikuti kaebaja õigust olla menetluses ära kuulatud ning ei täidetud selgitamiskohustust. Ärakuulamiskohustuse rikkumine on viinud sisult ebaõige ja õigusvastase haldusakti kehtestamiseni vastustaja poolt. HMS § 40 lg-s 1 sätestatud võimalust enda õiguste kaitseks vastustaja ei andnud, jättes kaebajale eksliku mulje, et tema taotlus rahuldatakse. Selliselt rikuti kaebaja õigust heale haldusele. Kaebajale ei antud kohast võimalust avalduse selgitamiseks ning avalduses ja muudes menetluse faasides esitatud väidete põhistamiseks või vastuväidete esitamiseks. Menetluse raames jäi tuvastamata nii kaebaja kui ka muude puudutatud isikute positsioon ja neid põhjendavad argumendid. Vastustaja ei täitnud HMS §-st 6 tulenevat uurimiskohustust ja on asunud asjaolusid iseseisvalt eeldama ning jätnud need tegelikult tuvastamata. Haldusaktis on esitatud rida väiteid, mida tegelikult tuvastatud ega uuritud ei ole. Kohalike elanike seisukohtadele on küll viidatud, kuid millisel moel ja millisele informatsioonile põhinevalt need saadi, jääb ebaselgeks. Kaebajal on alust arvata, et kohalike elanike seisukohtade küsimine ei toiminud õiglasel ja kohasel viisil. Kanama küla, mille külavanemalt seisukohta paluti, asub kavandatavast DP alast enam kui 500 m kaugusel, teisel pool maanteed – seega on küla puutumus DP alaga küsitav ka eeldusel, et seisukoht võeti nõuetekohaselt. Selgitamiskohustuse nõuded seab HMS § 36. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-12-07 rõhutanud, et DP-ga üldplaneeringu muutmine on võimalik ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral. Vastustajal tuli selgitada kaebajale mh seda, et taotluse rahuldamisel omab olulist tähtsust erahuvi põhjendamine. DP algatamise avalduses pööras kaebaja erilist tähelepanu eelkõige DP suhtes olemasoleva avaliku huvi argumentide esitamisele. Haldusorgan oleks pidanud menetlusosalisele andma vastavaid selgitusi ning juhtima menetlusosalise tähelepanu puudustele esitatud taotluses (mh ka HMS § 15 tulenev kohustus), sh erahuvi senisest enamale selgitamisele. Õigus vabale eneseteostusele laieneb juriidilistele isikutele PS § 9 lg 2 alusel. Vaba eneseteostuse õigus ei ole mistahes moel vastuolus juriidilise isiku olemuse ega eesmärkidega. Vaidlustatud otsus rikub kaebaja õigust vabale eneseteostusele eelkõige läbi kahe asjaolu: otsus piirab kaebaja õigust oma ettevõtluse arendamiseks sellises suunas nagu ta ise parimaks peab ning piirab kaebaja õigust seoses kohase menetluse algatamata jätmisega, mida seadus ette näeb. Ettevõtlusvabadus hõlmab ettevõtja õigust kasutada tema käsutuses olevaid ressursse parimal 3
(18)3-11-2798 ja efektiivseimal moel ning piirab otseselt kaebaja tulu teenimise viiside valikut ja seega lõppastmes ka võimalust tulu teenimise vahendeid valida ja tulu maksimeerida. Seega piirati ettevõtlusvabadust. Vaidlustatav otsus piirab oluliselt omaniku õigust temale kuuluva kinnistu kasutamisel, sh kinnistu suhtes kehtiva sihtotstarbe muutmisel. Avaldus planeeringu muutmiseks ei ole perspektiivitu, ei saa nõustuda, et vaidlustatav otsus aitab kaebajat säästa ebaotstarbekatest kuludest. Maakasutusotstarbe muutmiseks on ette nähtud kohane menetlus PlanS-s, kaebaja arvates tuleks otsus teha just selle menetluse raames. 4. Saku Vallavolikogu palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja täitis uurimiskohustust, tuvastas olulised asjaolud, hindas taotluse perspektiivikust, avalikku huvi ja kaebaja erahuvi ning ei jätnud kaebajat menetlusse kaasamata ega ära kuulamata. Vastustaja lahendas kaebaja taotlust, millest kõrvale ei ole kaldutud, ning kaalus era- ja avalikku huvi. Haldusakt ei ole motiveerimata, seal esitati asjakohaselt oluline, kaebajale on haldusakt olnud kontrollitav ja selle põhistused arusaadavad, mida kinnitab ka esitatud kaebus, milles kaebaja analüüsib otsuse põhjendusi. Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22 kehtestatud Saku valla üldplaneeringu maaalade juhtfunktsioonide kohaselt asub XXXXXXXXX kinnistu suuremas osas lagedal alal (kultuurmaastik, põld, heinamaa, karjamaa jm) ning väheses osas looduslikul alal (mets, looduslik rohumaa) ning pere- ja ridaelamu maal. Üldplaneeringu kohaselt ei ole XXXXXXXXX kinnistule kavandatud äri- või tootmismaa juhtotstarvet. Kinnistu asub hajaasustusega alal. XXXX kinnistu asub üldplaneeringu kohaselt pere- ja ridaelamu maa juhtfunktsiooniga maaalal hajaasustusalas. Kaevatavas protokollilises otsuses on vastustaja selgitanud XXXXXXXXX ja XXXX kinnistute üldplaneeringujärgse kasutamise võimalikkust. Üldplaneeringu kohaselt on ilma DP-d koostamata võimalik XXXXXXXXX kinnistu jagada nii, et moodustatavate uute katastriüksuste suurus on vähemalt 2 ha, laius vähemalt 40 m, katastriüksusele peab olema tagatud juurdepääs, katastriüksustele on lubatud ehitada üksikelamu koos abihoonetega. Üldplaneeringu kohaselt on XXXX kinnistul DP-d koostamata võimalik ehitada üksikelamu koos kõrvalhoonetega või olemasolevat tootmishoonet rekonstrueerida ja laiendada kuni 33% maapealsest kubatuurist. Kaebaja soovib senisest kasumlikumalt kasutada XXXXXXXXX kinnistut äri- ja tootmishoonete rajamiseks. Üldplaneeringuga on aga Jälgimäe külas äri- ja tootmismaad kavandatud peamiselt Tallinn-Saku-Laagri maantee piirkonda ning seal on võimalik algatada täiendavalt DP-d äri- ja tootmismaade kavandamise eesmärgil. Saku vallas puudub vajadus uute tiheasustusalade moodustamiseks äri- ja tootmismaade kavandamise eesmärgil. XXXXXXXXX kinnistu asub elamualade ning äri- ja tootmisalade vahel, mis üldplaneeringu mõistes on planeeritud puhveralaks. Vald ei näinud, et oleks kaalukam kaebaja erahuvidest lähtuvalt elamualale planeerida tööstushooneid ja selliselt luua töökohti. Saku Vallavolikogu arendus- ja ettevõtluskomisjon analüüsis põhjalikult tausta ja olemasolevat olukorda, komisjoni liikmed käisid kohapeal olukorraga tutvumas ja leidsid, et sealset elamupiirkonda ei sobi tööstushoonetega hakkida. Otsuse põhjendustes on vastustaja lähtunud ka üldplaneeringu seletuskirja p-st 2.16, mis sätestab, et üldplaneeringut muutva DP koostamise eelduseks on piisava avaliku huvi olemasolu. Avaliku huvi määratlemisel lähtutakse eelkõige vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestatakse valla arengu iseärasusi, need on sätestatud üldplaneeringus. Vastustajal on seega mõjuv põhjus mitte algatada erahuvides kehtivat üldplaneeringut muutvat DP-d, kuna avalikuks huviks on ka tegutsemine vallaelanike elukeskkonna üldplaneeringu kohasest arengust lähtudes. Seda ka siis, kui kaebaja saaks kasutada erahuvides maad teistmoodi või tekiks töökohti. Vastustaja ei nõustu, et antud juhul on erahuvi (kaebuse esitaja huvi) üldplaneeringu muutmiseks kaalukam, kui Saku 4
(18)3-11-2798 valla arengust huvitatud isikute ühine avalik huvi kehtiva ruumilise planeeringuga kavandatu vastu. Kaebaja PS §-dest 19, 31 ja 32 tulenevaid õigusi ei piirata olukorras, kus kaebajal on võimalik omandit jätkuvalt kasutada ja senisele lisaks ei seata mingeid täiendavaid piiranguid. Kaebaja kinnistut ei kavatseta võõrandada. Kui kaebaja soovib oma kinnisasja kasutada muul otstarbel, kui seda näeb ette kinnisasja praegune sihtotstarve või üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtfunktsioon, on võimalik kaebaja õiguste riive üldplaneeringuga (ÜP). Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-79-09 (p 14) asunud seisukohale, et DP algatamisest keeldumine võib riivata PS §-des 31 ja 32 nimetatud õigusi ja vabadusi, kui selline riive tugineb õiguslikule alusele. Riigikohus leidis lahendis nr 3-3-1-37-04 (p 14), et üldjuhul koostatakse DP siiski selleks, et saavutada ÜP-ga kavandatu elluviimist, ning lahendis 3-3-1-12-07 (p 11), et kuivõrd DP koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks DP-ga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks. Viitamine PS §-le 19 ei ole asjakohane, kuna nimetatud paragrahvi sisu on suunatud füüsilistele isikutele. Kaebuses ei ole selgitatud, milles konkreetselt seisneb kaebaja ettevõtlusvabaduse piiramine. PS § 31 teine lause lubab seadusega kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele. Kaebaja omandi kasutamist ei kitsendata ega ohustata PS § 32 mõttes. Kinnistute sihtotstarvetest, üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioonidest ning planeeringute hierarhiast ja vastastikustest seostest peavad oma tegevuses lähtuma nii kohalik omavalitsusüksus kui ka kaebaja (arendaja). Registriosa nr 8896502 detailvaate kohaselt kanti kaebaja XXXXXXXXX kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 09.10.
  1. XXXXXXXXX kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa alates esmakande tegemisest 22.04.
  2. Kinnistu omandamisel pidi kaebaja pöörama tähelepanu omandatava kinnistu sihtotstarbele ja mõtlema riskidele, kui ta ei kavatse kasutada kinnistut vastavalt sihtotstarbele. Ei ole mõistlik omandada maatulundusmaa kinnistut arvamusega, et kohalik omavalitsusüksus muudab selle sihtotstarbe vastavalt kinnistu omandaja soovile. Kaebaja saab kinnistut kasutada vastavalt selle sihtotstarbele ehk maatulundusmaana, nagu ta kinnistu omandas, või vastavalt ÜP-ga määratud maakasutuse juhtfunktsioonile. Maaomanik või arendaja peab maakasutust kavandades arvestama üldplaneeringuga. Seda seisukohta toetab Riigikohtu lahend nr 3-3-1-87-08 (p 22), kus leiti, et ka eraõiguslikust isikust maaomanik või arendaja peab maa kasutamist kavandades arvestama kehtestatud üldplaneeringuga ning sellega, et üldplaneeringut mõjuva põhjuseta muuta ei saa. Sama otsuse p-s 21 on leitud, et planeerimisdiskretsiooni teostamisel ei ole kohustuslik kaaluda alternatiivseid asukohti kavandatava tegevuse läbiviimiseks väljaspool planeeritavat ala ehk kohalikul omavalitsusel puudub kohustus välja selgitada, kas kavandatava tegevuse läbiviimiseks esineb alternatiivseid kohti. Kehtestatud üldplaneering on Saku valla elanike ja Saku vallas asuvate juriidiliste isikute ning teiste Saku valla arengust huvitatud isikute kokkulepe Saku valla ruumilise planeerimise osas. Antud juhul on kaebaja erahuvi vastuolus avaliku huviga, mille väljenduseks on üldplaneering. Saku valla elanike ja Saku vallas asuvate juriidiliste isikute ning teiste Saku valla arengust huvitatud isikute ühine avalik huvi, mis väljendub üldplaneeringu lahenduses, kaalub üle ühe isiku erahuvi. Antud asjas on ületähtsustatud töökohtade ja töötuse probleem. Vaidlustatavas protokollilises otsuses puudutati töötute teemat eelkõige vastusena kaebaja DP algatamise avaldusele lisatud selgituses sisalduvale põhjendusele. DP ülesanded on sätestatud PlanS § 9 lg-s
  3. Piirkonnad 5
(18)3-11-2798 tootmis- ja ärihoonete rajamiseks on määratud üldplaneeringuga ja töökohtade loomine väljaspool neid ei ole piisav põhjendus algatamaks üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut. Kanama küla külavanema Ü.P 09.05.2011 e-kirjas on selgelt väljendatud külaelanike seisukoht, et ei pooldata XXXXXXXXX ja XXXX kinnistute DP algatamist ega nende kinnistute sihtotstarbe muutmist äri- ja/või tootmismaaks. Kuna vastustajal oli külavanema kaudu teada külaelanike seisukoht, pidas vastustaja siiski enne otsustamist õigeks küsida külavanemalt veelkord informatsiooni külaelanike küsitluse kohta. DP mittealgatamise peamiseks põhjuseks oli ikkagi asjaolu, et ÜP kohase kokkuleppe muutmiseks ei olnud ülekaalukat huvi ja külaelanike seisukoht oli täiendavaks asjaoluks, millega otsuse tegemisel arvestati. 2006. aastal XXXXXXXXX kinnistut omandades oli kaebaja teadlik, et ta omandab maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu. Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määruse nr 36 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused” (kehtis kinnistute omandamise ajal) kohaselt on maatulundusmaa põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õueaiamaa ja muu maa vastavalt eksplikatsioonile. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” § 6 p 9 sätestab, et maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Seega on kaebaja kinnistu maakasutuse sihtotstarve endiselt põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa. Kui kinnistu omanik soovib muuta kinnistu sihtotstarvet, siis tuleb tal arvestada kõigi kehtivate piirangutega. Kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine üldplaneeringut muutva DP-ga ei ole mitte seadusega tagatud omandiõigus, vaid võimaldatav omandiõigus, mille rakendamise juures peab kinnisasja omanik arvestama kohaliku omavalitsuse seisukohtadega ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise ning avalike huvidega. Vastustaja ei ole teinud ja ei tee kaebajale takistusi tema kinnistu kasutamisel maatulundusmaana. Asjaolu, et kaebaja omandas maatulundusmaa kinnistu eesmärgiga selle sihtotstarvet muuta, on tema äririsk. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vastustajal puudub alus DP menetluse algatamata jätmiseks. PlanS § 10 lg 1 teine lause annab vastustajale õigusliku aluse põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keeldumiseks. Protokolliline otsus on piisavalt ja selgelt põhjendatud, kaebaja on seda mõistnud ja ise otsuse põhjendusi analüüsinud ning teinud nendest järeldused. Kaebuse p-s 3.1 väidab kaebaja, et ei ole välistatud, et lõppastmes on DP algatamise avalduse kohase DP kehtestamine lubamatu. Seega saab kaebaja aru, et antud avalduse kohase DP kehtestamine ei ole võimalik. Vastustaja, kellele KOKS § 6 lg 1 pandud ülesannete hulka kuulub ka vallas ruumilise planeerimise korraldamine, on protokollilise seisukoha kujundamisel lähtunud kaebaja avaldusest ja sellele lisatud kavandatava DP lahendusskeemist, analüüsinud neid koosmõjus üldplaneeringuga, arvestanud avalikku huvi ning jõudnud järeldusele, et avalduse kohase DP kehtestamine ei ole võimalik. Vastustaja ei pea õigeks anda DP algatamisega kaebajale ootust, et DP võidakse kehtestada, kui juba avalduse ja lahenduskeemi läbivaatamisel on ilmselge, et avalduse kohane DP kehtestamisele ei jõua ning kaebuse esitajal ei ole mõtet teha asjatuid kulutusi DP menetlemiseks. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja on oma tegevusega jätnud kaebajale eksliku mulje, et tema taotlus rahuldatakse. Vallavalitsuse 16.12.2008 kirjas nr 7-1.1/4078.2 selgitati kaebajale, et esitatud taotlus DP algatamiseks ei ole kooskõlas kehtiva Saku valla ÜP-ga, samuti ei ole see kooskõlas 14.06.2007 Saku Vallavolikogu poolt vastuvõetud ÜP-ga. Esitatud DP algatamise taotlus muudab kehtivat ÜP-d. Vallavalitsuse 27.05.2010 vastuses nr 71.1/1255.2 kaebaja 28.04.2010 pöördumisele selgiti kaebajale, et vallavalitsusel ei ole võimalik DP-d algatada, ning samas selgitati ka XXXXXXXXX kinnistu ÜP kohaseid kasutamisvõimalusi. Kuna kinnistu asub hajaasustusalal, siis on lubatud ilma DP-d koostamata ehitada 6
(18)3-11-2798 üksikelamu ja abihooned. Ehitusõiguse saamiseks hajaasustusega alal peab moodustatava uue katastriüksuse suuruses vähemalt 2 ha, laiuses vähemalt 40 m ning katastriüksusele peab olema tagatud juurdepääs. Väär on väide, et vastustaja ei ole järginud haldusmenetluse põhimõtteid, kuna neid selgitusi anti juba
  1. aastast. AS Rootsi Mööbel esindajad, sh juhatuse liige L.T ja K-Projekt AS detailplaneeringute projektijuht H.J käisid 30.03.2011 ja 01.06.2011 vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juhi M.L vastuvõtul arutamas kavandatava DP võimalikkust. Nimetatud fakti tõendab e-kirjavahetus. Viimasel kohtumisel andis M.L AS Rootsi Mööbel esindajatele selgitusi edasiseks tegutsemiseks. Ta palus taotlust täiendada ja tuua välja põhjused, miks on nende arvates vajalik üldplaneeringut muutva DP algatamine. Kuna üldplaneeringut muutva DP algatamise otsustamine on volikogu pädevuses, siis DP algatamise avaldust arutatakse ja kaalutakse laiapõhjaliselt, mis omakorda nõuab avalduse põhjendatust. Ajavahemikul 2008 kuni 2011 oli vastustajale kogunenud piisavalt kaebaja seisukohti, selgitusi, uuritud oli Kanama küla elanike seisukohti, esitatud oli ka DP lahendusskeem ning analüüsitud DP-ga kavandatava vastavust üldplaneeringule. Saku Vallavolikogu arendus- ja ettevõtluskomisjon analüüsis põhjalikult tausta ja olemasolevat olukorda, komisjoni liikmed käisid kohapeal olukorraga tutvumas ja leidsid, et sealset elamupiirkoda ei sobi tööstushoonetega hakkida. Vastustaja ei kaldunud kaebaja avalduse lahendamisel avalduses, selgituses ja lahendiskeemis esitatud andmetest kõrvale ning arvestades aastate jooksul kogutud dokumente ja informatsiooni, puudus vajadus lisaandmete saamiseks. Seetõttu ei pidanud vastustaja otstarbekaks enne otsustamist kaebaja arvamust ja väiteid veelkord ära kuulata. Vastustaja on seisukohal, et tema tegevus on kooskõlas HMS § 40 lg 3 p-ga
  3. Tallinna Halduskohus jättis 14.05.2012 kohtuotsusega AS Rootsi Mööbel kaebuse rahuldamata. Vastustaja on selgitanud, milline on vallas oluline avalik huvi, kuidas see väljendub läbi ÜP mõistete ja selles seatud eesmärkide ning et ÜP seab ka vallaelanikele ootuse, et edasises ruumilises planeerimises üksikute DP-de kaudu ei saabuks senisest oluliselt erinevat olukorda. Vastustaja on esile toonud, et XXXXXXXXX kinnistu asub elamualade ning äri- ja tootmisalade vahel, mis ÜP mõistes on planeeritud puhveralaks. Vald ei näinud, et oleks kaalukam kaebaja erahuvidest lähtuvalt elamualale planeerida tööstushooneid ja selliselt luua töökohti. Kaebaja ei ole ise selles osas vastuväiteid esitanud ja kohtule ei nähtu, miks see põhjus ei olnud äratuntav ja et tegemist poleks kaaluka põhjusega. Vastustaja ei ole jätnud kaalumata kaebaja erahuvi. Vastustaja ei ole välistanud, et võib esineda olukordi, mil DP-ga võib põhjendatud vajaduse korral ÜP-d muuta, kui on ülekaalukas erahuvi. Asjas ei tuvastatud erandlikku olukorda, kaebaja taotlus oli selge ja ei nähtu, et oleks pidanud tekkima kahtlusi ja vajadust eraldi selgitada, et kaebaja taotles senisest teistsugust maakasutust kasumlikumal eesmärgil, see on tema erahuvi. Kaebaja ei ole senimaani ise nimetanud, et tema erahuvi oleks teistsugune. Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku ja omavalitsusel on kohustus esitatud taotlus lahendada, kuid PlanS § 10 lg 1 kohaselt võis vastustaja planeeringu koostamise algatamisest ka keelduda. Piirkonnad tootmis- ja ärihoonete rajamiseks on antud juhul määratud üldplaneeringuga ning töökohtade loomine ei ole takistatud. Vaidlust ei ole selles, et DP koostamise algatamisest keeldumise aluseid ei ole õigusnormides ammendavalt sätestatud ja kohalik omavalitsus kujundab valla ruumilise arengu põhimõtted ja arengu tingimused ÜP-s, mis väljendab juba arvestatud ja kaalutletud avalikke huve. Kui ei esine ülekaalukat erahuvi, siis võib jätta DP ka algatamata ja isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema taotluse rahuldamist planeeringu algatamiseks, kuid tal on õigus nõuda oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-3-62-02 ja 3-3-1-79-09). Vastustaja 7
(18)3-11-2798 on õigesti märkinud, missugustel õiguslikel põhjustel ta DP algatamisest keeldus ja kohtule ei nähtu, et esineb oluline erahuvi, mis kaalub üles avaliku huvi. DP-st võib keelduda, kui algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa ÜP-ga ja esineb avalik huvi, mida kaitsta. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vald ei ole kaebaja taotlust lahendades asjaolusid uurinud ja andmeid kogunud. Saku Vallavolikogu arendus- ja ettevõtluskomisjon analüüsis taustaandmeid ja olemasolevat olukorda, komisjoni liikmed käisid kohapeal olukorraga tutvumas ja leidsid, et sealset elamupiirkoda ei sobi tööstushoonetega hakkida. ÜP seletuskirja p 2.16 sätestab, et üldplaneeringut muutva DP koostamise eelduseks on piisava avaliku huvi olemasolu. Vald on kaebajale selgitanud, et ta on avaliku huvi määratlemisel lähtunud eelkõige vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestanud valla arengu iseärasustega, mis on sätestatud ÜP-s. Vallaelanike elukeskkonna ÜP kohase arengu tagamise eesmärgist lähtudes saab tegutseda ka siis, kui see on vastuolus kaebaja arendustegevusega, st kui kaebaja ei saaks kasutada erahuvides maad senisest teistmoodi, või isegi siis, kui kaebaja soovitud tegevusest tekiks töökohti. Kaebaja ei ole selgitanud, et vastustaja oleks eksinud, kui tuvastas ja tegi kindlaks, et Saku vallas puudub vajadus uute tiheasustusalade moodustamiseks äri- ja tootmismaade kavandamise eesmärgil, kuna selleks on ÜP-s planeeritud muud kinnistud. Kaebaja ei ole vastu vaielnud, et XXXXXXXXX kinnistu asub elamualade ning äri- ja tootmisalade vahel, mis ÜP mõistes on planeeritud puhveralaks, ning vald ei ole ÜP-s ette näinud, et elamualale saaks planeerida tööstushooneid ja selliselt luua töökohti. Kaebajal ei ole valla ees kohustusi rajada sinna ettevõtluse arendamisega töökohti, isegi kui see oleks vallale kasulik. Seega ei ole kaebajal esitada argumente, mis kinnitaks, et ÜP kohaselt tootmiseks mitteettenähtud maa-aladel saaks ja tuleks arendada tootmist ja rajada tööstusettevõtteid. Saku Vallavalitsusele saadetud kaebaja 21.06.2011 kirjast nähtub, et kaebaja oli kinnistu omandamisel teadlik, et kinnistu soetamise ajal kehtinud ÜP ei võimalda sinna ÜP-d muutmata rajada tootmiskompleksi. Seega ei saa olla määravat tähtsust asjaolul, et kaebaja kinnistu soetamise eesmärgiks oli arendada seal ettevõtlust tema soovitud viisil. Antud juhul ei ole enne kinnistu soetamist kaebajale antud õigustatud ootust, et esitatud taotluse alusel DP algatatakse. Kaebaja põhiõiguste (ettevõtlusvabaduse, omandiõiguse, vaba eneseteostuse) piiramine on keelatud, v.a kui see tugineb õiguslikule alusele. Vastustaja teostas diskretsiooni õigesti ja ei eksinud oluliste asjaolude hindamisel. Kohtule ei nähtu, et vastustaja selgitused, et nendes tingimustes oleks edasine taotluse menetlemine haldusmenetluse eesmärgipärasuse mõttes ebaotstarbekas, rikuks eraldiseisvalt kaebaja õigusi. Protokollilises otsuses on ära näidatud asjassepuutuvad faktilised ja õiguslikud asjaolud ning on viidatud ka ÜP sätetele, mis aitavad kaebajal mõista selle lahendusi ja põhimõtteid. Kohus ei nõustu kaebajaga, et ta pole põhjendustest aru saanud ning et esitatu kogumis ei võimalda otsust kontrollida. Kaebaja on jätnud tähelepanuta vastustaja poolt oluliseks peetud ja esiletoodud põhjused. Kaebaja on aru saanud, et ÜP-ga on tema kinnistu asukohas ala kasutamise üldine eesmärk kindlaks määratud. Vastustaja on õigustatult viidanud, et antud tingimustes oli isiku risk kinnisasja omandamisel, et kinnistuid ei saa kasutada muul otstarbel kui ÜP-s ettenähtud juhtfunktsioonil ja seda nii kinnistu soetamise aja ÜP järgi kui ka hiljem kehtestatud ÜP alusel. Antud juhul ei esinenud asjaolusid, et DP algatamise avalduse esitamise eelselt oleks kaebaja saavutanud kooskõlastusi/siduvaid kokkuleppeid, et tal tekkinuks usalduskaitse. Kaebajal ei saa tekkida kaitstavat usaldust ega lootust kindlaks lõpptulemuseks ka juhul, kui need oleks antud DP menetluse käigus. Vallavolikogu on õigustatult leidnud, et ta ei ole kohustatud muutma kinnisasja maakasutust ja ehitusõigust. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kaevatav haldusakt ei sisalda motivatsiooni ja et asjassepuutuvatena ei saaks uurida alusmaterjale, mis vald esitas. Vaidlusalune haldusakt on kontrollitav ka alusmaterjalita, kuid kohus nõustub vastustajaga, et tema esitatud kirjavahetus tõendab haldusmenetluse läbiviimist ja selle toiminguid. Haldusmenetlus viidi läbi, teostades vajalikud uurimis- ja ärakuulamistoi8
(18)3-11-2798 mingud. Kuna vastustaja toetus taotluse rahuldamata jätmisel õigesti planeerimisnormidele ja ega ole jätnud õigusvastaselt läbi viimata menetlustoiminguid, siis ei ole täidetud ka kohustamisnõude rahuldamise eeldus. Vastustaja on põhistanud, miks ta ei saa algatada DP-d. Vastustaja seisukohast nähtub, et ta tunnustab ka juriidilise isiku eneseteostuse õigust. Kohus märgitud etteheitel rohkem ei peatu, kuna haldusakti mõju ja õiguspärasust see ei saanud mõjutada. Puuduvad kaalutlusvead, mis tooksid kaasa haldusakti tühistamise, tehtud otsus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kaebaja saadetud 21.06.2011 kirjast vastustajale nähtub, justkui oleks kinnistu endine omanik pidanud kirjavahetust ja läbirääkimisi Saku Vallavalitsuse või endise vallavanemaga tootmishoonete kavandamise osas, kuid kaebaja ei ole kohtule ega vastustajale esitanud sellist kirjavahetust, millest ka tegelikult nähtuks, et ta saavutas siduvaid kokkuleppeid. Seega ei saa kaebaja ka väita, et ta oli saavutanud mingeid siduvaid kokkuleppeid ja tal oli alust loota, et ÜP menetluses tehakse muutusi teda huvitava kinnistu suhtes. Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte rakendumine eeldab, et oleks antud siduvaid lubadusi DP algatamiseks. Õiguspärane ootus saanuks tugineda selgel lubadusel, mille puhul oli alust arvata, et seda ei muudeta (vt nt RK lahend nr 3-3-1-79-09 p 15). Antud juhul oli kaebajale teada, millisena oli ette nähtud ÜP-s maakasutus. Kaebajat ei ole jäetud ära kuulamata, ta on saanud esitada kirjalikke ja suulisi selgitusi, lisaks annab e-kirjavahetus ülevaate, et ta sai täpsustada oma positsioone. Ei ole selliseid küsimusi, mis oleks jäänud läbi arutamata ega kajastuks vastuvõetud volikogu otsuses. Kaebaja on juba
  1. a esitanud seletusi seoses XXXXXXXXX kinnistuga, nt 14.11.2008 (tl 41), kuid see kõneleb DP esitamise soovist logistikakeskuse rajamiseks. 14.11.2008 pöördumisele on kaebaja saanud Saku Vallavalitsuselt 16.12.2008 vastuse nr 7-1-1/4078 (tl 42). 27.05.2010 on vallavalitsus vastanud kaebaja 28.04.2010 pöördumisele (tl 43 pöördel), selgitades, et juba varem on kaebaja taotlenud kinnistu sihtotstarbe muutmist tootmismaaks ja vallavalitsus on vastanud 07.09.2007 ja 16.12.
  2. Vastuses rõhutatakse, et valla ÜP kohaselt ei ole XXXXXXXXX kinnistule kavandatud äri- ja tootmismaa juhtotstarvet; selgitatakse, mida saab sinna ÜP seletuskirja p 2.3.4 alusel rajada ning et p 2.17 alusel saab kasutada katastriüksust edasi senise kasutusotstarbe järgi. Seega nähtub, et kaebaja on juba pikema perioodi jooksul saanud selgitusi, mistõttu ei ole usutav, et kaebaja ei ole senimaani mõistnud, missugused takistused on esinenud ja mida vastustaja vaidlustatud otsuses silmas peab. Vallavalitsus sai uurida kaebaja esitatud vormikohast DP algatamise taotlust ja sellele lisatud täiendavat selgitust 21.06.2011 (tl 35-39). Erinevalt kaebajast leiab kohus, et vastustaja tegi kindlaks, et esinevad olulised planeeringu vastuvõtmist takistavad põhjused ja ta uuris kaebaja esitatud taotlusi. Vastustaja ei nõustunud kaebaja erahuvides ÜP kohasest maakasutusest kõrvale kalduma, samas andis omapoolsed soovitused ja seletused, kuidas oleks võimalik kaebajal senisest erinevalt kinnistut kasutada. Kohtu arvates ei saa asja otsustamise lõpptulemust muuta asjaolu, et vald on menetluses vastanud ja kuulanud ära külavanema poolt esitatud seisukoha. Veel on erinevat kirjavahetust (tl 49-51), mis kinnitab kohtule, et kaebajale oli tagatud suuline ärakuulamine. Kirjade vahetamine ja koopiate saatmine kinnitab, et elanikud arutasid ka küsimust, kuidas kulgeks liiklus, ja kaebaja ettepanek lahendusena ei sobinud (tl 50). Kaebaja ei ole kohtule märkinud, mis võis jääda külaelanikele teatamata või tulnuks teatada. Arendaja ja valla ÜP-ga seatud eesmärgid ja huvid ei kattu. Kaebaja huvi on suunatud tema jaoks väidetult senisest kasumlikumale maakasutusele, kuid see erahuvi ei kattu avaliku huviga ja seda ka siis, kui kaebaja viitab nn avalikes huvides töökohtade tekkimisele. Kohtule ei nähtu, et vastustaja poleks saanud aru, mida kaebaja kavandab ning et vastustaja oleks pidanud veel eraldi ära märkima, missugused tagajärjed keeldumine DP algatamisest kaasa toob. Vastustaja on arvestanud, et kaebaja kinnistu senisele kasutamisele täiendavaid piiranguid 9
(18)3-11-2798 tema keelduv otsus kaasa ei too, kuivõrd kinnistut saab kasutada selle senisel sihtotstarbel. Kui valla selgitus võimaluste kohta maa kasutamisel kaebajale ei sobi, tuleb kaebajal endal otsustada, kuidas ta kinnistuga edasi talitab. Neid otsuseid ei saa vastu võtta kaebaja eest vastustaja. Töökohtade loomise võimalus ei ole asjaoluks, mis peaks vältimatult kaasa tooma DP algatamise. Planeeringu algatamise seisukohalt oli see valla jaoks kõrvaline teema, mille oli püstitanud kaebaja ning mille suhtes vastustaja esitas oma seisukoha. See ei muuda otsust kontrollimatuks või ebaõigeks, kuna esineb mõjuv avalik huvi mitte ehitada tootmishooneid sinna, kuhu nad ÜP-ga pole ette nähtud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vald lähtus oma otsuse tegemisel valeandmetest, kui märkis ära seotult töötusega oma seisukohad. Isegi kui vald oleks arvandmetes eksinud, siis see ei mõjutaks asja otsustamise lõpptulemust. Kohus ei saa ümber hinnata ÜP kaalutlusi ja tulemusi, mis kinnitavad, et vallaelanike huvides on kehtestatud piirkonnad, kus lubatakse äri- ja tootmistegevust ja kus mitte. ÜP kui kõrgema taseme planeeringuga tuleb arvestada nii vastustajal kui ka kohtul, tegemist on kokkuleppega, mis juba arvestab erinevat avalikku huvi ning loob alused ja eeldused, et valla areng kulgeks tasakaalustatult. ÜP on kehtiv haldusakt, millega tuleb kaebajal arvestada. Kui arendustegevus soovitud viisil ei ole võimalik, siis maa sihtotstarvet muuta ei saa ja selle kasutamine jätkub kas endisel viisil või tuleks kinnistu võõrandada. Vastustaja hilisemalt esitatud vastused ei saanud kuidagi mõjutada varasemat kaebaja tegevust, st kinnistute soetamist. Selgesõnalist kinnistu kasutuse muutust DP-ga kaebaja soovitud arendustegevuseks ei ole kaebajale kordagi lubatud. Ka ei nähtu, et vastustaja vastused oleksid saanud kaebajat eksitada nii, et tal tekkis õigustatud ootus taotluse edasisele lahendamisele. Kõige üldisemalt peab õiguskindluse printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas. Antud juhul tegutses kaebaja õiguslikus olustikus, kus ta ei saanud loota, et DP igal juhul algatatakse või kehtestatakse. Kohtupraktikas on veel leitud, et õigusselguse põhimõte kujutab endast ühtlasi ka PS § 13 lg-s 2 sätestatud riigi omavoli keelu konkretiseeringut. Käesolevas vaidluses ei ole tegemist õigusnormi muutumisega kaebaja kahjuks. Kaebaja omandi kasutamisega seotud küsimused määrati ära ÜP-ga ja omavalitsus ning kaebaja saavad võrdselt arvestada nende selgelt seatud asjaoludega. Õiguspärane ootus saab tugineda ka haldusorgani selgele lubadusele, mille puhul on alust arvata, et seda ei muudeta (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-79-09). Seega oma olemuselt tähendab õiguspärase ootuse põhimõte tagasiulatuva mõju keeldu. Õiguspärane ootus ei teki isikul menetluse käigus, ka mitte juhul, kui menetluses on tehtud isiku jaoks soodsaid menetluslikke otsustusi. Õiguspärane ootus võib tekkida ka haldusakti kehtima jäämise suhtes. Kaebaja suhtes ei ole antud välja haldusakti, mis oleks tühistatud ja mis oleks kaebajale andnud lootust, et ta saab olukorda muuta ja DP taotluse ilmtingimata realiseerida nii, et ta ei peaks arvestama, et seda võidakse mitte edasi menetleda. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-102-06 (p 21) kohaselt eeldavad hea halduse põhimõtted muuhulgas seda, et isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetlemise käigust ja selle asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest ning muud asjakohast teavet. Kaebaja eest ei saanud keegi varjata olulist teavet. Kaebajale olid teada kinnistuga seotud asjaolud, kaebaja ise on märkinud, et valla ÜP-s on tegemist antud kohas puhkealaga, kuid tema vajab tootmismaad. Planeerimismenetluses, mis organiseeriti omavalitsuse tasandil, ei antud kaebajale eksitavaid lubadusi ja teda ei jäetud taotluse lahendamisel kaasamata. Ühestki vastusest või langetatud otsusest ei nähtu, et kaebajale tehakse etteheiteid selle kohta, et kaebaja on jätnud vallale enda erahuvi selgitamata ja keskendunud liigselt avalikule huvile. Kui 10
(18)3-11-2798 esitatakse DP taotlus, siis on selles loogiline ära näidata ka projektist saabuv kasu avalikes huvides. Haldusorgan ei pea HMS §-s 40 sätestatud õiguse tagamiseks esitama isikule enne otsuse väljastamist ilmtingimata mingit eraldi kokkuvõtet või nt otsuse projekti, vaid andma võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. HMS § 40 lg 3 p 2 võimaldab isiku eraldi ärakuulamata jätmise, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Kaebaja kasutas need võimalused tema soovitud piirides. Kaebajale oli teada, mille kohta ta saab arvamusi esitada, ning kui ta esitas ise küsimusi või vastuväiteid, siis need selles ulatuses ka lahendati. Menetlusosalisel on HMS § 37 alusel õigus tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. Kaebusest ei jäänud ülesse probleemi, mis võiks kinnitada, et kaebajale jäi mõni dokument kättesaamatuks, kui ta selle oli endale nõudnud. Kaebaja ei väida, et talle keelduti dokumentide esitamisest. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-82-03). Hea halduse põhimõtted eeldavad muuhulgas ka seda, et isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetlemise käigust ja selle asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest ning muud asjakohast teavet. Kaebaja osales menetluses aktiivselt, kuid talle ei meeldinud lahendused. Isegi juhul, kui ettepanekutega ei arvestatud, ei saa veel väita, et kaebaja õigusi rikuti, kuna haldusorganil on õigus ettepanekutega mitte nõustuda. Arusaamatu on, mida kaebaja pidas silmas, kui märkis, et rikuti HMS § 40 lg 1 ja ta ei saanud end kaitsta ning talle jäeti ekslik mulje, et tema taotlus rahuldatakse. Kaebaja väide, et menetluse raames jäi tuvastamata nii kaebaja kui ka muude puudutatud isikute positsioon ja neid põhjendavad argumendid ning selline haldusmenetlus ei saanud viia õige ja õiglase tulemuseni, on paljasõnaline ja ei vasta tegelikule olukorrale. Kaebaja ei ole ka nimetanud, kes on need isikud, kellega veel ei arvestatud. Isegi juhul, kui esineks niisuguseid isikuid, siis ei saaks kaebaja kaebuses nõuda nende isikute probleemide lahendamist. Kaebaja saab haldusakti vaidlustades kaitsta enda subjektiivseid õigusi ega saa esitada kaebust teiste isikute õiguste kaitseks. Kohus ei nõustu kaebaja üldsõnalise väitega, et vastustaja ei täitnud HMS § 6 tulenevat uurimiskohustust, on asunud asjaolusid iseseisvalt eeldama ning jätnud need tegelikult tuvastamata. Vastustajal oli lahendada konkreetne taotlus, ta ei ole selle taotluse raamest väljunud, esitatud selgitused ja kaalutlused ongi antud teostades uurimisprintsiipi, mille käigus tuli vastata ka neile küsimustele, mis esitas kaebaja, seda ka juhul, kui vastustaja ei pidanud kõiki kaebaja esiletoodud töötusega seotud põhistusi asjakohaselt määravaks. Vastustaja esitatud andmed kinnitavad, et Kanama külavanem esitas oma seisukoha vallale, milles märkis küla esindajana ära, missugused seisukohad on külaelanikel. Kaebaja on märkinud, et HMS §-st 15 tulenevalt oleks vastustaja pidanud juhtima menetlusosalise tähelepanu puudustele esitatud taotluses. Kaebaja taotlust ei ole peetud puudustega taotluseks, sellist etteheidet ei ole esitatud, kuna vaatamata erahuvi olemasolule ja selle põhjendamisele leidis vastustaja, et ülekaalukam on antud juhul avalik huvi. Kohus leiab, et vastustaja otsus ja tegevus on kontrollitav. Menetlusosalisele on olnud kättesaadav ÜP ja selle materjal. Kaebaja ja vastustaja on oma selgitustes nimetanud mitmeid Riigikohtu lahendeid, millest juhinduda. Kohtule ei nähtu, et kaebaja viidatud lahendite juhiseid oleks käesoleval juhul rikutud. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt 11
(18)3-11-2798 mõistetav. Keeldumise põhjused on selged ja ei ole usutav, et need ei ole kaebajale arusaadavad. Menetluses oli tagatud kaebajale HMS § 40 lg-st 1 tulenev õigus olla ära kuulatud ja esitada vastuväiteid. Seega vastustaja ei saanud piirata ebaproportsionaalselt ja vastuolus õiguskindluse ja õiguspärase ootusega kaebaja õigusi. Suulise ja kirjaliku menetluse kestel pidi kaebajal olema piisav võimalus esitada kõik teda huvitavad küsimused või vastuväited ning kaalutlusõiguse seisukohalt ei oma iseseisvat tähendust küsimused sellest, kas vastustaja hindas töökohtade vajadust õigesti või eksis. Kaebajale oli teada ja kontrollitav, millistest asjaoludest vastustaja lähtus. Kuna puuduvad otsuse põhjendusi ümberlükkavad tõendid, siis ei saaks tuua muutusi ka asja uueks otsustamiseks saatmine. Kohtupraktikas on arvestatud, et otsuse põhistustesse kuuluvate asjaolude ja motiivide ring sõltub alati konkreetse juhtumi eripärast ega ole õiguslikult ette määratud. Vastustaja ei ole piirdunud küsimuse uurimisel pelgalt dokumentide uurimisega, vaid ta on kontrollinud olukorda ka kohapeal. Kohtule ei nähtu mõjuvat põhjust, miks tuleks eirata avalikku huvi ja suunata tootmisettevõtete rajamine ÜP-s ettenähtud alast sinna, kuhu seda sooviks suunata kaebaja. Vastustajale ei saa ette heita seda, et ta hindab usalduskaitsest tulenevalt kõrgemaks avalikku huvi, et tootmist elurajooni ei tooda ja kaebaja kinnistu juures püsivad hajaasustusele omased põhimõtted. Kaebaja ja vastustaja ekirjavahetus kinnitab, et antud teemaga seotult käsitleti täpsemalt ka liiklusprobleemi küsimusi ja seda seoses Kanama küla elanike arvamustega. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et antud olukorda ei ole hinnatud õigesti, ega ka selgitanud, miks selline planeering ja elanike usaldus ei vääri vallapoolset kaitset. Vastustaja ei ole kohtumenetluses esitanud uusi keeldumise põhjusi ja on jäänud haldusaktis läbitud arutelude piiresse, mida kinnitab ka keelduva otsuse alusmaterjal. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. AS Rootsi Mööbel palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 27.03.2012 otsus tühistada, uue otsusega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kohus on jätnud tähelepanuta, et DP koostamise algatamisega kaasneb avalikkusele suunatud hüvede ja väärtuste tekitamine – DP koostamise algatamise avalduses on mh märgitud, et kaebaja sooviks on lisaks töökohtade loomisele parandada piirkonna teeolusid, tekitada Tallinna ringtee ja elamute vahele müratõke, luua piirkonna elanikele võimalus liituda praegu puuduva ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga ning lõppkokkuvõttes seeläbi suurendada planeeringuala naabruses olevate kinnistute väärtust. Vajadus DP järele tuleneb tegelikust avalikust huvist. Vastustaja ei ole vaidlusaluses otsuses toonud välja mõjuvat põhjust, miks ei ole võimalik kaebaja DP taotluses soovitud DP koostamist algatada. Kaebaja nõustub, et kohalikul omavalitsusel ei ole kohustust algatada igal juhul DP koostamist. Samas peab keeldumise korral olema planeerimist välistav asjaolu silmnähtav ning planeering soovitud maa-alal perspektiivitu. Käesoleval juhul seadusest tulenevaid piiranguid kaebaja kinnistu puhul ei esine. Tegemist ei ole kaitseala, rohevõrgustiku või puhkealaga. Seega puuduvad mõjuvad põhjused DP koostamise algatamata jätmiseks. Kaebaja on andnud oma hinnangu kaebaja kinnistu lähiümbruses paiknevale elukeskkonnale ning esitanud rea lahendusi, mille kaudu lähiümbruskonnas eluolu paremaks muuta. Vastustaja on sellest analüüsinud vaid töökohtade loomisega seonduvat. Vastustaja ei ole andnud kaebajale kohast võimalust DP koostamise algatamise avalduse selgitamiseks ning esitatud väidete põhistamiseks või vastuväidete esitamiseks. Selline haldusmenetlus ei saa viia õige ja õiglase tulemuseni. 12
(18)3-11-2798 Vaidlustatud otsuses ei ole kaalutud kaebaja õigusi ja huve. Kohus on jõudnud vastuolulisele järeldusele, et asjas ei tuvastatud erandlikku olukorda, et oleks pidanud kaebaja erahuvi üldse eraldi käsitlema. Seejuures on kohus asunud ise vastustaja haldusakti motiveerima põhjendustega, miks ei pidanud vastustaja andma hinnangut kaebaja erahuvile. Väärad on kohtu väited, et vaidlustatud otsus on õiguspärane, hoolimata sellest, et see on motiveerimata (HMS § 54, § 56 lg 1 ja 3). Kuna nii menetlusosalised kui kohus on pidanud erahuvi kaalukust vaidlusaluse DP algatamisel üheks määravaks aluseks, on haldusakt vastavas osas põhjendamata. Kaebaja nõustub, et kellelegi ei ole tagatud, et DP koostamise algatamise taotlusega koos esitatud DP lahendusi kajastav suunis ka DP-ga kehtestatakse. Samas peab vastustaja tulenevalt PlanS § 1 lg-st 2 ja § 4 lg 2 p-st 2 tagama võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-15-01, p 32. Riigikohus on ka mitmetes teistes otsustes toonitanud, et lõplik planeering valmib koostöös kohaliku kogukonnaga. Kaebaja ei pruugi olla ainukeseks planeeringulahendusest huvitatud isikuks, sellest võib olla huvitatud ka üldsus, näiteks olulise infrastruktuuri rajamisel. Kaebaja õigusi on rikutud ka sellega, et vastustaja on motiveerinud planeeringu koostamise algatamata jätmist hinnangulise väitega, et lähielanike arvates kaebaja lahendus puhveralale ei sobi. Samas ei ole selgitatud, mida, kuidas ja kellelt küsiti. Kui vastustaja ei olnud kindel, kas ja milline lahendus kaebaja kinnistule sobiks ning mida arvavad lähielanikud, tulnuks planeerimismenetluse koostamine algatada. Väär on kohtu hinnang, et vastustaja teostas diskretsiooni õigesti ja ei eksinud oluliste asjaolude hindamisel. Väited töötuse protsendi kohta ei olnud adekvaatsed. Vastustaja ei ole pööranud tähelepanu ka kaebaja poolt välja toodud avalikes huvides olevatele hüvedele. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja väitele, et Saku vallas puudub vajadus uute tiheasustusalade moodustamiseks. Kaebaja DP koostamise algatamisel ei looda valda tiheasustusalasid. Vaidlusaluses otsuses ei ole lähtutud vallaelanike õigustatud vajadustest. Kummastav on kohtu väide, et kaebajal ei ole valla ees kohustusi rajada ettevõtluse arendamisega töökohti. Avalikes huvides on töökohtade loomisega kaasnev positiivne mõju valla ja regiooni tööhõivele, ettevõtlusele ja infrastruktuurile. Väär on kohtu seisukoht, et kaebaja õigust olla ära kuulatud ei ole rikutud, kuna temaga on peetud kirjavahetust ja läbirääkimisi. Juhul kui vastustaja teadis võimalikust kaebajale negatiivse otsuse vastuvõtmisest, oleks tulnud edastada projekt seisukoha saamiseks ka kaebajale. Vastustaja seda ei teinud. Halduskohus on asunud meelevaldselt sisustama ja motiveerima vastustaja otsust. Halduse kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud, kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuste otstarbekust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-03, p 38). Uurimiskohustuse täitmine ei tähenda kohalike elanikega suhtlemist, vaid kaalumist, kas kaebaja poolt välja toodud hüved ja erahuvi kaaluvad üles mõne teise avaliku huvi. Üldplaneering ei saa olla vallaelanike nn lõplik kokkulepe. See kujutab endast üldist valla ehitusalast suunist, millega ei saa ette nähta iga krundi lõplikku lahendust. Kohus ja vastustaja rõhutasid, et kuna tegemist on puhveralaga, ei ole võimalik sellele ehitada tööstushooneid. Kaebaja on samas korduvalt viidanud, et ta soovibki aidata läbi vastava planeeringu panna oma kompleksi tööle puhvrina, mis eraldaks Tallinna ringteed ja muid tööstushooneid. Kui- 13
(18)3-11-2798 võrd kohus on rõhutanud, et külaelanike huvi ja üldplaneering ongi käesolevas asjas ülekaalukaks avalikuks huviks, on kohus avaliku huvi mõistet vääralt sisustanud. Arusaamatu on kohtu hinnang, et keegi ei saanud varjata kaebaja eest olulist teavet, kuna tal on olnud kogu aeg juurdepääs üldplaneeringule. Küsimus ei ole selles, milline on üldplaneeringu sisu, vaid antud juhul tuli vastustajal informeerida kaebajat menetluse kulgemisest, s.o asjaoludest, mis tingisid vastustaja jõudmise vaidlustatud otsuseni. Vastustaja ei kaasanud kaebajat näiteks suhtlusesse vallaelanikega või vallavalitsuse kujunenud arvamuse kohta seisukoha andmiseks. Kui vastustaja pidas oluliseks, et kaebaja tooks planeeringuga seotud erahuvi põhjalikumalt välja, tulnuks tal vastav korraldus kaebajale konkreetselt anda. Seega on vastustaja rikkunud ka uurimisprintsiipi. Arusaamatu on kohtu ja vastustaja väide, nagu oleks kaebaja taotlust menetletud aastast
  1. Kaebaja küsis küll vastustaja seisukohta DP algatamise osas 16.11.2008, kuid Saku Vallavalitsus keeldus DP osas seisukohta võtmast. PlanS ei välista üldplaneeringuga vastuolus olevate DP-de vastuvõtmist. Samuti ei näe PlanS ette, et uute üldplaneeringute algatamisel tuleks peatada kõigi juba menetluses olevate DP-de menetlemine või algatamine. Olenemata sellest, milline oli kaebaja ja vastustaja varasem suhtlus, esitas kaebaja DP algatamise avalduse 27.06.2011 ning seda hetke tuleb lugeda menetluse alguseks.
  2. Saku Vallavolikogu palub vastuses ja täiendavas vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja kordab halduskohtule esitatud seisukohti ning märgib täiendavalt järgmist. Kohus on analüüsinud vastustaja ja kaebaja vahelist kirjavahetust ja e-kirjavahetust, kaebaja ja külavanema vahelist e-kirjavahetust ja teinud selle põhjal õige järelduse, et kaebaja oli DP algatamisega seotud menetluses kogu aeg kaasatud ja informeeritud menetluse käigust. Kaebaja hoiab kõrvale kõige olulisemast teemast, et tema poolt taotletava DP lahendus on vastuolus valla kehtiva üldplaneeringuga. Nimetatu ongi kõige mõjuvam põhjendus, miks vastustaja ei nõustu DP-d algatama. Kaebaja hinnangud taotletava detailplaneeringuala lähiala „elukeskkonnale“ ja pakutavad lahendused DP algatamise otsustamisel ei oma esmajärgulist tähtsust. Väärad on kaebaja väited, et vastustaja ei ole andnud kaebajale kohast võimalust DP koostamise algatamise avalduse selgitamiseks, põhjenduste ja vastuväidete esitamiseks. Kaebuse vastuse lisas 5 on vastustaja kohtule esitanud koopia kaebaja avaldusest DP algatamiseks koos lisadega, mille hulgas on kaebaja kirjalik selgitus, mis sisaldab kaebajapoolseid üldplaneeringujärgse maakasutuse sihtotstarbe muutmise ettepaneku aluseks olevaid printsiipe. Kaebuse vastuse lisades 6–7 sisaldub kaebaja ja vastustaja vaheline e-kirjavahetus, millest nähtub, et kaebaja oli kogu aeg kaasatud menetlusse. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, et kohtu põhjendused kaebaja erahuvi motiveerimise osas on vastuolulised ja kummastavad, et kohus on asunud kohaliku omavalitsuse asemel hindama kaebaja erahuvi või planeeringulahenduse sobivust senisesse miljöösse ning et kaevatav otsus ei ole õiguspärane. Kohus on põhjalikult uurinud otsust, vastustaja vastust kaebusele ja kohtunõudele ning nende lisasid. DP algatamisest keelduti, kuna algatamisettepanek oli vastuolus valla üldplaneeringuga ja esineb avalik huvi, mida kaitsta. Kaebaja õigusi kehtiv üldplaneering seadusevastaselt ei kitsenda, see on kehtiv ja seal fikseeritakse valla säästva ja tasakaalustatud arengu kriteeriumid, mis on oluliseks asjaoluks, millega vald oli antud juhul õigustatud arvestama. Kohus ei ole asunud hindama vastustaja asemel kaebaja erahuvi, vaid on põhjalikult põhjendanud kohtuotsust.

§ 157lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seadluslik ja põhjendatud. 14

(18)3-11-2798 Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu oleks spekulatiivsed kohtu väited, et kui vastustaja alustaks detailplaneeringu koostamise menetlusega, tekiks kaebajal seda enam etteheiteid õigustatud ootuse motiivil. Vastustaja nõustub täielikult kohtu seisukohaga. Väär on kaebaja seisukoht, et üldplaneeringut muutva DP algatamine ei too kaasa uue tiheasustusala teket valda. Taotletava DP kehtestamisel kaebaja soovitud lahendusega tuleb muuta taotletava planeeringuala maa-ala juhtfunktsioon tootmismaaks, millega kaasneb ka uue tiheasustusala teke. Vastustaja nõustub, et kaebajal ei ole vastustaja ees kohustusi töökohtade loomisel. Tootmismaa ja ärimaa juhtfunktsioonidega maa-alad, seega ka uute töökohtade loomise võimalused on ette nähtud üldplaneeringus ja selleks on planeeritud piisavad maaalad. Vastustaja peab töökohtade loomise teemat taotletava DP algatamise otsustamise juures teisejärguliseks ja esmajärguline on taotletava DP mittevastavus üldplaneeringule. Kaebaja õigust olla ära kuulatud ei ole rikutud, seda on vastustaja tõendanud kohtule esitatud kirjavahetusega. Kaebaja on vastustajaga XXXXXXXXX kinnistu DP üle kirjavahetust pidanud aastast 2008 ja juba sellest ajast oli kaebaja teadlik vastustaja negatiivsest seisukohast üldplaneeringut muutva DP algatamise suhtes. Ka hilisemal suhtelemisel kuni vaidlustatava otsuse vastuvõtmiseni oli kaebajale teada vastustaja negatiivne seisukoht taotletava DP algatamise suhtes. Kaebajal ei saanud olla ootust teistsugusele otsusele. Vallavolikogul ei ole kohustust oma seisukohti ja otsuseid enne vastuvõtmist kellegagi kooskõlastada. Vastustaja ei nõustu väitega, et kohus on asunud meelevaldselt sisustama ja motiveerima vastustaja otsust. Kohus on põhjalikult uurinud ja analüüsinud vaidlustatava otsuse alusmaterjale ning vastavalt sellele põhjendanud kohtuotsust, mis on kohtu igati õiguspärane tegevus. Kohus ei ole väljunud vaidlustava otsuse õiguspärasuse kontrollimise piiridest. Vastustaja ei nõustu väitega külaelanike seisukoha mitteusutavuse kohta. Kaebuse vastuse lisad tõendavad külaelanikelt seisukoha küsimist. Väär on seisukoht, et uurimisnõude täitmine ei tähenda kohalike elanikega suhtlemist. Ilma kohalike elanikega suhtlemata ei olnud võimalik välja selgitada ka nende seisukohta taotletava DP algatamise osas. Vastustaja on vastuses kaebusele ja kohtunõudele kinnitanud oma seisukohta, et kehtestatud üldplaneering on Saku valla elanike ja Saku vallas asuvate juriidiliste isikute ning teiste Saku valla arengust huvitatud isikute kokkulepe Saku valla ruumilise planeerimise osas. Arusaamatu on kaebaja väide, et ta soovib oma kompleksi tööle panna puhvrina, mis eraldaks Tallinna ringteed ja muid tööstushooneid. Tootmisalade laiendamiseks puudub vajadus, kuna üldplaneeringuga on ette nähtud piisavalt alasid, mille maakasutuse juhtotstarve on tootmismaa. Üldplaneeringu koostamisel on üldise planeerimispõhimõttena lähtutud nn kompaktlinna mudelist, mille kohaselt laiendatakse eelkõige olemasolevaid tiheasumeid ning välditakse hajaasustuses uute väikeste tiheasumite teket. Selline lähenemine on keskkonna-, energia- ja ajasäästlik, kuna võimaldab vähendada kulukate kommunikatsioonide rajamist, inimeste ajakulu töö- ja elukohtade vahel liikumiseks jne. Kaebajal oli kogu aeg olemas juurdepääs olulisele teabele ja vastustaja ei ole seda tema eest varjanud. Kaebaja oli kogu aeg kursis menetluse käiguga, samuti käis kaebaja esindaja vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juhi juures arutamas DP algatamisega seonduvat. Arusaamatu on kaebaja väide, et teda ei ole kaasatud suhtlemisse vallaelanikega. Kaebuse vastuse lisas 6 on kaebaja ja külavanema vaheline e-kirjavahetus, mis kinnitab külaelanike eitavat suhtumist taotletavasse detailplaneeringusse. Kaebaja võis igal ajal tutvuda valla üldplaneeringuga valla veebilehel. Kaebajale on edastatud kõik dokumendid, mida ta soovis. 15
(18)3-11-2798 Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et kohus on sisustanud mõistet „avalik huvi“ vääralt. Vaidlusaluse otsuse puhul on ülekaalukaks avalikuks huviks üldplaneering ja külaelanike huvi. Üldplaneeringukohane edasine ruumiline areng ja planeerimine loob omamoodi usalduse kõigile valla elanikele ja ehitamist kavandavatele isikutele, sealjuures kaebaja taotletud planeeringu lähiala naabritele. 8. Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2013 määrusega anti menetlusosalistele kirjalikus menetluses avalduste ja seisukohtade esitamiseks tähtaeg 15.04.2013, kusjuures uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuli esitada selliselt, et selle saaks edastada teistele menetlusosalistele vähemalt 7 päeva enne viidatud tähtaja lõppu (

§ 51lg 3).

  1. Kaebaja teatas 15.04.2013 esitatud menetlusdokumendis kõigi menetluse kestel esitatud väidete ja seisukohtade juurde jäämisest ja esitas taotluse võtta asja juurde täiendav tõend – Jälgimäe külavanema R.T 15.04.2013 seisukoht. Taotluse põhjenduste kohaselt kinnitab seisukoht kaebaja väidet, et vastustaja on alusetult tuginenud avaliku huvi määratlemisel vaid Kanama küla elanike väidetavale arvamusele. Teatud asumi elanike arvamus ei väljenda tingimata avalikku huvi, vaid võib olla käsitatav nende erahuvina. Avalike huvide väljaselgitamiseks tuleb menetlusse kaasata laiem isikute ring. R.T seisukoht omab tähtsust, sest vastustaja ei ole küsinud Jälgimäe küla arvamust, ehkki kinnistu asub selles külas, ning Kanama külavanema vahendatud arvamusele võib vastanduda teistsugune samas vormis arvamus, mida võiks samuti pidada avalikuks huviks. Seisukoha allkirjastamise kuupäevast (15.04.2013) nähtuvalt ei olnud kaebajal võimalik dokumenti varem esitada. Tõendi saamine ei sõltunud kaebajast, seetõttu ei saanud ta ka tagada tõendi varasemat olemasolu ega olnud objektiivsetel põhjustel suuteline seda varem kohtule esitama.
  2. Vastustaja esitas 17.04.2013 vastuväite, Saku Vallavolikogu arendus- ja ettevõtluskomisjoni 03.10.2011 koosoleku protokolli nr 9 ja asendiplaani. Kaebaja poolt

§ 51lg 3 rikkumiseks ei olnud mõjuvat põhjust.

Kaebajal oli piisavalt aega Jälgimäe külavanema poole pöördumiseks juba enne halduskohtusse kaebuse esitamist, nii nagu ta pöördus Kanama külavanema poole, või enne apellatsioonkaebuse esitamist või pärast Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2013 määruse saamist. Täiendav tõend on ebausaldusväärne. Jälgimäe külavanem R.T on Saku Vallavolikogu arendus- ja ettevõtluskomisjoni liige. Komisjon otsustas 03.10.2011, et ei toeta üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist, kuna puudub avalik huvi. Otsuse poolt olid kõik osalenud 4 komisjoni liiget, sh Jälgimäe külavanem R.T. Järelikult ühtis tema seisukoht täielikult teiste liikmete seisukohaga. Protokollis ja 15.04.2013 kirjas on R.T seisukohad vastukäivad. Vastustaja ei nõustu väitega, nagu oleks vastustaja alusetult tuginenud avaliku huvi määratlemisel vaid Kanama küla elanike arvamusele. Vastustaja rõhutab veelkord, et avaliku huvi väljenduseks on üldplaneering. Nii kaebaja enda kui ka vastustaja pöördumise Kanama külavanema poole tingis taotletava detailplaneeringu ala asukoht Kanama ja Jälgimäe küla suhtes. Lisatud asendiplaanilt on näha, et ala asukoht on Jälgimäe küla lõunapiiril, Tallinna ringteest lõuna pool vastu Kanama küla piiri. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasneksid mõjud peamiselt Kanama küla elanikele, mitte aga Jälgimäe küla elanikele. Jälgimäe küla elamualad jäävad enamuses Tallinna ringteest põhja poole ja selle küla elanike elukeskkonda ei mõjuta kavandatav nii palju kui Kanama küla elanike elukeskkonda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 16

(18)3-11-2798 11. Vastavalt

§ 162

lg-le 1 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muu hulgas menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebaja esitas 15.04.2013 ringkonnakohtule uue tõendi – Jälgimäe külavanema 15.04.2013 kirja. Kirjas mööndakse, et kavandatav tegevus XXXXXXXXX kinnistul toob ilmselt kaasa suurenenud liikluskoormuse, mõningase mürataseme tõusu ning võib-olla veel mõned esialgu kahjulikuna näivad mõjud, kuid üldises plaanis ei saa seda Jälgimäe küla seisukohast pidada selliseks tegevuseks, millel oleks laiem negatiivne mõju ja tagajärg Jälgimäe küla ja ka kogu Saku valla elanikele. Kirjas leitakse, et detailplaneeringu menetlus on just see, mille kaudu tuvastada avalikud huvid, mida erahuvidega kõrvutades leida üldsusele sobiv neutraalne lahendus XXXXXXXXX kinnistu arendamiseks. Ringkonnakohus jätab kaebaja esitatud uue tõendi asja juurde võtmata järgneva tõttu.

§ 51

lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või sama paragrahvi lg-tes 1-3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

§ 198

lg 2 p 3 näeb ette, et ringkonnakohus hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks.

§ 198

lg 3 kohaselt peab menetlusosaline uue tõendi esitamise lubatavust põhistama, ning kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Kaebaja on esitanud apellatsioonimenetluses uue tõendi, kusjuures seda ka

§ 51lg 3 teist lauset rikkudes.

Kaebaja põhistusest võib järeldada, et uue tõendi esitamise lubatavus tuleneb

§ 198lg 2 p-st 3.

Ringkonnakohtu hinnangul pole tegemist viidatud sättes märgitud muu mõjuva põhjusega, miks kaebaja ei saanud varem tõendile viidata. Tõend – ASle Rootsi Mööbel adresseeritud R.T kiri - tekkis dateeringust nähtuvalt tõepoolest 15.04.2013, kuid R.T arvamust saanuks kaebaja küsida ka asja menetlemise ajal esimese astme kohtus. Tõendit ei pea ringkonnakohus ka ilmselt vajalikuks asja õigemaks lahendamiseks.

§ 158

lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. On mõistetav, et Jälgimäe külavanema seisukohad detailplaneeringu algatamise küsimuses võivad aja jooksul muutuda, kuid asja otsustamisel võis kohalik omavalitsus arvestada asjaoluga, et 03.10.2011 R.T Saku Vallavolikogu arendus- ja ettevõtluskomisjoni koosolekul ei toetanud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist. Kuna ringkonnakohus ei rahulda kaebaja taotlust uue tõendi asja juurde võtmiseks, tagastab kohus ka vastustaja poolt vastukaaluks kaebaja uuele tõendile esitatud uue tõendi – komisjoni koosoleku protokolli. Asendiplaan külade piiridega uusi asjaolusid ei sisalda. 12. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt

§ 201lg-st 4 ei põhjenda oma otsust.

Apellatsioonkaebuses ei ole uusi seisukohti esitatud. Apellatsioonkaebuses kohtu seisukohtade ja hinnangutega mittenõustumine ei tähenda, et need oleksid ebaõiged. 13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud

§ 108lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja 17

(18)3-11-2798 ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.