) § 181 lg 1 p 8 alusel töötamiseks OÜ NG. Elamisluba Eestis töötamiseks anti perioodiks 25.03.2011-24.03.2013. 2. PPA tunnistas 11.01.2012 otsusega nr 15.3-3/17-1
lg 2 p 2 ja § 16 ja § 212 alusel A.V antud tähtajalise elamisloa kehtetuks alates 11.01.2012. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole A.V elamisloa kehtivusaja jooksul OÜ-st NG töötasu ega juhatuse liikme tasu saanud. A.V ei ole veenvalt suutnud tõendada, et OÜ NG oleks aktiivselt tegutsev või et töötasu mittemaksmine oli tegelikult tingitud ettevõtte äritegevuse käivitamisega seotud suurte kuludega. A.V anti tähtajaline elamisluba juba märtsis 2011, kuid käesoleva ajani ei ole ettevõte suutnud maksta A.V töötasu ega juhatuse liikme tasu. PPA-l on põhjendatud alus arvata, et A.V i tegelik Eestis elamisloa omamise eesmärk ei ole seotud OÜ NG juhtimise ja aktiivse äritegevusega Eestis. Tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine ei riiva oluliselt A.V i võimalusi Eestis äritegevusega tegeleda, kuna ta võib saada Eestis viibimiseks viibimisaluse vastavalt
A.V viibis Eestis üksnes lühiajaliselt, külastades Eestit maksimaalselt kahe järjestikuse päeva kaupa. Seega on A.V il võimalik tegeleda äritegevusega Eestis ka viisa alusel. 3. A.V esitas 23.01.2012 PPA-le vaide, mille PPA 10.02.2012 vaideotsusega nr 15.3-8/11-1 rahuldamata jättis. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt jääb PPA-le arusaamatuks vaide esitaja viide juriidiliste isikute OÜ NG ja OÜ R I tegevuse reorganiseerimisele, mille osanik ja juhatuse liige vaide esitaja on. A.V anti tähtajaline elamisluba töötamiseks OÜ NG. Välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel. Kui vaide esitaja tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused muutuvad (muutub tööandja), siis tulenevalt
lg-2 p-st 2 on PPA-l kohustus tunnistada isikule antud elamis- ja tööluba kehtetuks. PPA järelkontrolli tulemusena teatavaks saanud andmetel ei maksnud OÜ NG A.V tema tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal mitte kordagi töötasu ega juhatuse liikme tasu, mistõttu ei olnud vaide esitaja puhul täidetud
Seega esines vaide esitaja puhul elamisloa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu ja PPA on tulenevalt
lg 2 p-st 2 põhjendatult tunnistanud kehtetuks tema tähtajalise elamisloa töötamiseks juriidilise isiku juhtorgani liikmena. Samuti ei ole piiriületuste andmebaasi andmetel A.V elamisloa kehtivuse ajal Eestisse elama asunud. Elamisloa olemusest tulenevalt on elamisluba mõeldud välismaalasele eelkõige Eestis elamiseks, mis eeldab Eestis püsivat viibimist. Juhul, kui välismaalase soov on riiki lühiajaliselt külastada, tuleb selleks taotleda viisa. Seega tähtajalise elamisloa omamine A.V i puhul ei ole põhjendatud. PPA algatas A.V i tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise 07.11.2011. Nimetatud kuupäeval oli tõepoolest vaide esitaja elukoht Eestis registreerimata. Samas, vaidlustatud otsuse tegemise ajaks oli nimetatud tingimus täidetud (vaide esitaja registreeris oma elukoha Eesti rahvastikuregistris alates 18.11.2011) ning PPA ei tunnistanud vaide esitaja tähtajalist elamisluba kehtetuks
PPA tunnistas A.V i tähtajalise elamisloa kehtetuks
lg 2 p 2 alusel, kuna vaide esitaja suhtes esines ka teisi elamisloa kehtetuks tunnistamise asjaolusid. Samuti jäi PPA-le arusaamtuks vaide esitaja viide HMS § 36 lg 1 p-le 4. PPA 14.11.2011 kirjaga nr 15.3-10/56666 teavitati vaide esitajat tema tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest, algatamise põhjustest ja võimalusest 2
alusel töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused ning kaebajale anti tähtajaline elamisluba töötamiseks OÜ NG juriidilise isiku juhtorgani liikmena, ent järelkontrolli käigus selgus, et töötasu ega juhatuse liikme tasu pole kaebaja sellest äriühingust saanud. Kui elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused muutuvad, tuleb
lg 2 p 2 kohaselt elamisluba kehtetuks tunnistada ning tööandja muutumise korral oleks kaebaja pidanud taotlema uut tähtajalist elamisluba. OÜ NG ei ole kaebajale kordagi tasu maksnud ning seega ei olnud
Menetluse käigus tuvastati, et kaebaja viibib Eestis üksnes lühiajaliselt, külastades Eestit maksimaalselt kahe järjestikuse päeva kaupa. Elamisluba on mõeldud välismaalasele eelkõige Eestis elamiseks, mis eeldab püsivat Eestis viibimist. Vastustaja viitas
lg-le 3 ning selgitas, et kui kaebaja tõeline kavatsus on Eestis ettevõtte juhtorgani liikme funktsioonide täitmine, siis seda on võimalik teostada viisa alusel riigis viibides, ning hiljem, kui ettevõte on tegutsema asunud, on tal võimalus soovi korral uuesti tähtajalist elamisluba taotleda. Samuti on tal võimalus taotleda tähtajalist elamisluba mõnel muul alusel ja seda ka saada, kui ta vastab elamisloa andmise tingimustele. 6. Tallinna Halduskohus jättis 01.06.2012 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. PPA andis 25.03.2011 otsusega nr 2023646746/TE kaebajale kaheaastase tähtajaga elamisloa töötamiseks. Nimetatud otsusest nähtub üheselt, et elamisluba on antud töötamiseks konkreetse äriühingu, s.o OÜ NG (registrikood XXXXXXX) juhatuse liikmena töökohaga Tallinnas. Selliste tingimuste kindlaksmääramise kohustus tuleneb
lg-s 3 sätestatakse, et välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel. Vaidlusaluses otsuses on tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena viidatud
Kohus nõustub, et olukorras, kus ilmneb, et isik, kellele on antud elamisluba töötamiseks, ei tööta elamisloa andmise otsuses sätestatud tingimustel, tuleb elamisluba eeltoodud alusel kehtetuks tunnistada. Vaidlusaluse otsuse õigusliku alusena oleks võinud kohtu arvates viidata hoopis
p-le 2, mille kohaselt tunnistatakse töötamiseks antud tähtajaline elamisluba kehtetuks, kui elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus on muutunud. Antud juhul on aga ilmne, et sellele normile viitamata jätmine ei ole mõjutanud asja sisulist otsustamist.
§-s 176 sätestatakse, et tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel. Olukorras, kus isik tegelikult ei asu tööle elamisloas näidatud tingimustel, saab tagantjärele väita, et esineb sellise elamisloa andmisest keeldumise alus. Asjaolu, et isik ei ole reaalselt Eestisse tööle asunud, on käsitatav ka töötamise tingimuse muutumisena
p 2 mõistes.
lg 2 p 2 ja § 189 p 2 eesmärk on tunnistada elamisluba kehtetuks, kui elamisloa kehtivuse ajal tuvastatakse, et asjaolusid, mis tingisid elamisloa andmise, tegelikult (enam) ei esine. Vaidlust ei ole selles, et OÜ NG ei ole kaebajale kogu kaebaja elamisloa kehtivusaja jooksul teinud ühtegi töötasuväljamakset ei palga ega äriühingu juhatuse liikme tasuna. Seega puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et kaebaja tegelikult elamisloas nimetatud tingimusi täitnud oleks. Asjaolu, et kaebaja on äriregistrisse OÜ NG juhatuse liikmena kantud, ei oma siinkohal tähtsust. Elamisluba anti kaebajale Eestis töötamiseks, st reaalselt Eestis töötaja või juhatuse liikme igapäevaste ülesannete täitmiseks. Kohtu hinnangul saaks sellist töötamist tõendada eelkõige just töötasu (palga või juhatuse liikme tasu) saamine. Olukorras, kus sellist tasu isikule makstud ei ole, ei saa töötamist eeldada. Mingeid muid tõendeid Eestis OÜ NG juhatuse liikmena töötamise kohta ei ole kaebaja aga esitanud. Vaidlustatud otsuses on põhjendatult viidatud ka
lg-le 4, milles sätestatakse, et tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise korral peab välismaalase töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis.
lg 1 p 8 kohaselt ei nõuta kaebajalt küll, et talle makstava töötasu suurus vastaks
§-s 107 sätestatule, ent sellele vaatamata on äraelamist tagava piisava sissetuleku saamine samuti elamisloa andmise aluseks olevaks asjaoluks. See, et kaebajale ei ole ametikohal, kus töötamiseks talle tähtajaline elamisluba anti, tegelikult töötasu saanud, on omakorda asjaoluks, mis tingib elamisloa kehtetuks tunnistamise ehk teisisõnu asjaoluks, mis välistab elamisloa andmise aluseks oleva asjaolu (äraelamiseks piisav sissetulek) esinemise. See õigustab elamisloa kehtetuks tunnistamist. Kaebaja väide, et tal ei olnud võimalik esitada PPA-le OÜ NG ja OÜ R I juhatuse liikme kohustuste täitmise eest saadud tulude kohta andmeid seoses nende äriühingute ümberstruktureerimisega, ei ole tõsiseltvõetav. Vastustaja on Maksu- ja Tolliametist järele uurinud, et kaebajale ei ole kogu elamisloa kehtivusaja jooksul mingeid töötasuväljamakseid tehtud. Sellele asjaolule ei ole kaebaja ka vastu vaielnud. Asjaolu, et kunagi tulevikus võiks teoreetiliselt kaebajal tekkida õigus OÜ-lt NG mingisugust tasu nõuda, ei oma siinkohal tähtsust. Samuti puuduvad sellise õiguse kohta igasugused tõendid. Asjassepuutumatud on kaebaja väited, mis seonduvad OÜ-ga R I, kuna elamisluba oli kaebajale antud töötamiseks OÜ NG juhatuse liikmena ning töötamine või tasu saamine OÜ-st R I ei omanud ei elamisloa andmisel ega ka selle kehtetuks tunnistamisel mingisugust tähtsust. Kui kaebaja tegelikult soovib töötada OÜ-s R I, on 4
lg-st 3 on kaebajal võimalik oma ettevõtete juhtimiseks Eestis viibida ka viisa alusel. Vastustaja poolt kohtule esitatud piiriületuse andmetest nähtuvalt ei ole kaebaja tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal Eestis pikemaajaliselt viibinud, olles siin käinud küll mitmel korral, ent viibides Eestis iga kord vaid lühiajaliselt maksimaalselt paar päeva järjest. Seega ei kinnita kaebaja tegelik käitumine kuidagi tema vajadust Eesti tähtajalise elamisloa järele. Elamisloa eesmärk on anda välismaalasele õigus ja võimalus Eestis pikema aja vältel püsivalt elada ja/või töötada. Välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikud alused olid loetletud
§-s 51 ja välismaalasele antav tähtajaline elamisluba on vaid üks võimalikest viibimisalustest. Tähtajalise elamisloa andmine või pikendamine on põhjendatud juhul, kui isiku Eestis viibimise vajadust ei saa rahuldada mõne muu viibimisaluse andmisega. Isikul, kelle eesmärk ei ole Eestis püsivalt elada ja/või töötada, ei ole Eestisse sisenemiseks ja siin viibimiseks tingimata vaja elamisluba, vaid ta võib Eestisse saabuda viisa alusel. Samuti on vastustaja kohtumenetluses õigesti selgitanud, et kui kaebajal tõepoolest tekib reaalne vajadus ettevõtete juhtimise või neis töötamise eesmärgil Eestis pikaajaliselt ja püsivalt viibida, on tal võimalik uuesti taotleda elamisluba. Käesoleva vaidluse esemeks oleva elamisloa kehtetuks tunnistamine ei välista kaebajale uue elamisloa andmist, kui selleks on tegelik vajadus ning esinevad elamisloa andmist õigustavad asjaolud. Asjaolu, et kaebaja ei olnud oma elukohta rahvastikuregistris registreerinud, ei ole vaidlusalusest otsusest nähtuvalt olnud elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks. Elukoha registreerimata jätmine oli küll üks argumente, mille tõttu elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust alustati, ent otsusest nähtub üheselt, et vastustaja on otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et otsuse tegemise ajaks oli kaebaja oma elukoha rahvastikuregistris registreerinud. Elukoha nõuetekohane registreerimine ei muuda olematuks aga tõsiasja, et kaebajale pole äriühingust, milles töötamiseks talle elamisluba anti, töötasu makstud, ning see asjaolu eraldivõetuna on piisav tegemaks järeldust, et kaebaja ei ole tegelikult Eestisse tööle asunud ning ta ei saa Eestis töötades äraelamiseks piisavat sissetulekut. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. A.V palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus täies ulatuses ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, et halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Vaidlustatav otsus ei ole vajalik ja proportsionaalne ning kaalutlusõigust on teostatud ilma olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve arvesse võtmata.
lg 1 sätestab Eesti territooriumil välismaalaste viibimisega seotud haldusmenetluse eesmärgi – tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riikliku julgeoleku kaitse vajadusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei välista lg-s 1 sätestatud eesmärk muude asjaolude või kaalutluste arvestamist menetluses.
lg 1 kohustab haldusorganit arvestama välismaalase asjassepuutuvaid õigusi, mille kasutamiseks välismaalane peab enda hinnangul Eestisse saabuma, ajutiselt Eestis viibima, Eestis elama või Eestis töötama. Kohus hindas kaebaja väiteid ja tõendeid ebaõigesti. Kaebaja väitis, et elamiseks oli takistus – kaebaja üürilepingu esemeks olnud eluruum XXXXXXX hävis 21.04.2011 toimunud tulekahjus ning uus üürileping sõlmiti 06.10.2011 ja samal päeval esitati teatis rahvastikuregistrile. Kaebaja 5
on loetletud tähtajalise elamisloa andmise alused ja nimetatud paragrahvi p 4 kohaselt võib välismaalasele anda tähtajalise elamisloa Eestis töötamiseks.
nimetatud sätte mõte on anda võimalus Eestisse elama asuda välismaalasele, kes soovib Eestis töötada ja riigile makse maksta. A.V anti kaheaastase kehtivusega elamisluba töötamiseks OÜ NG. Elamisloa taotluse menetlemise ehk eelkontrolli käigus selgitab PPA välja kõik elamisloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel tähtsust omavad asjaolud ja teeb hinnangulise otsuse – kas välismaalase elamisloa taotlemise eesmärk on see, mida välismaalane väidab olevat. Kui ei esine asjaolusid, mis viitaksid, et välismaalane ei kavatse Eestisse elama asuda või võetud kohustusi ei täideta, siis ei ole ka alust elamisloa andmisest keeldumiseks. Kuna kaebaja taotles tähtajalist elamisluba töötamiseks OÜ NG ja vastustaja hinnangul ei esinenud elamisloa andmise hetkel 25.03.2011 asjaolusid, mis viitaksid, et kaebaja ei asu töötama ettevõttesse OÜ NG, siis ei olnud vastustajal alust nimetatud isikule elamisloa andmisest keeldumiseks. Järelkontrolli käigus selgus, et A.V ei ole oma tähtajalise elamisloa kehtivusajal saanud töötasu ega ka juhatuse liikme tasu OÜ NG poolt. Vastustaja nõustub kohtu seisukohaga, et olukorras, kus isik tegelikult ei asu tööle elamisloas näidatud tingimustel, saab tagantjärele väita, et esineb sellise elamisloa andmisest keeldumise alus. Juhul kui elamisloa saanud isik tegelikult tööle ei asu, saab tagantjärele ilmnenuks lugeda, et elamisloa andmise aluseks olevad asjaolud, mille saabumist elamisloa andmisega eeldati, ei saabunud ning elamisluba tuleb kehtetuks tunnistada. Puuduvad tõendid, et A.V oleks OÜ NG juhatuse liikmena Eestis töötanud. Asjaolu, et ettevõttes OÜ NG toimub reorganiseerimine, ei ole aluseks elamisloa kehtima jätmiseks, sest kaebajale on antud tähtajaline elamisluba tegelemiseks ettevõttes OÜ NG, mitte aga OÜ R I. Asjakohatu on kaebaja väide, et halduskohus on ebaõigesti hinnanud kaebaja väiteid ja esitatud tõendeid seoses elukoha registreerimisega rahvastikuregistris. Elukoha rahvastikuregistris registreerimata jätmine oli üks põhjusi, mille tõttu elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust alustati. Esitatud materjalide kohaselt on A.V oma elukoha rahvastikuregistris registreerinud. Seega ei olnud elukoha õigeaegne registreerimata jätmine tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks. Asjaolu, et elukoha puudumine oli A.V i jaoks teatud perioodil takistuseks OÜ NG juhatuse liikme kohustuse täitmiseks, ei ole tõene. Piiriületuste andmetest nähtuvalt ei viibinud kaebaja vahetult enne, tulekahju ajal ega pärast tulekahju Eestis. A.V on käinud küll Eestis mitmeid kordi, ent viibinud iga kord vaid lühiajaliselt maksimaalselt paar päeva. Kaebajal oli koheselt pärast eluruumi kahjustumist võimalus otsida uus elukoht, mitte teha seda pool aastat hiljem. Kaebaja on ise oma käitumisega näidanud, et ta ei vaja elamisluba Eestis. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.