TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1971 Otsuse kuupäev 10.05.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla toitlustusnormide rakendamiseks kohustamiseks ning teatud toidu andmiseks kohustamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 30.04.2013, avalik kohtuistung menetluskonverentsina Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Nikolai Lilitškin Tartu Vangla esindaja jurist Tiiu Miller Resolutsioon Jätta Nikolai Lilitškini kaebus haldusasjas 3-11-1971 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 10.06.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus Nikolai Lilitškin on esitanud kaebuse Tartu Halduskohtule 09.08.2011, milles taotleb toidumenüü muutmist vanglas, rahvusvaheliste ja inimeseorganismile vajalike toitlustusnormide kohaldamist ning
- aasta toitlustamise normide taastamist. Kaebaja märgib, et varasemad toidunormid sisaldasid õunu, kotlette lihast ja kalast, tomateid ja heeringat, küpsetisi ja magusaid saiakesi ning kana serveeriti tervikuna, mitte tükeldatuna supi sees. 13.09.2011 kohtumäärusega on halduskohus kaebuse tagastanud, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus kohustamisnõudes. Kaebaja on esitanud määruskaebuse ning selgitanud, et kaebaja on vaide esitanud, kuid vaiet ei ole menetletud. 25.10.2011 kohtumäärusega võttis halduskohus määruskaebuse menetlusse ning rahuldas määruskaebuse ja tühistas 13.09.2011 kohtumääruse ning võttis menetlusse N. Lilitškini kaebuse haldusasjas 3-11-
- Tartu Vangla esitas määruskaebuse 25.10.2011 kohtumäärusele ning taotles selle tühistamist täies ulatuses. Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 10.11.2011 keeldunud menetlusse võtmast Tartu Vangla määruskaebust ning selle tagastanud, mispeale esitas vangla ka halduskohtu 10.11.2011 kohtumäärusele määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus on kohtumäärusega 28.12.2012 vaadanud vangla määruskaebused läbi ning tühistanud Tartu Halduskohtu 10.11.2011 määruse ning jätnud jõusse Tartu Halduskohtu 25.10.2011 kohtumääruse, millega oli kaebus menetlusse võetud. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et vaidena saab tõlgendada 08.08.2011 pöördumist ning asja ei muuda see, et kaebuse esitaja esitas halduskohtule kaebuse juba 09.08.2011, ootamata ära 08.08.2011 esitatud vaide menetluse tulemust. Kaebajale on vastatud vangla poolt 06.09.
- Sellest tulenevalt saab lugeda, et kaebus muutus pärast 06.09.2011 vastuse kaebuse esitajale teatavaks tegemist lubatavaks. Kohtutoimik saabus Tartu Halduskohtule 28.02.2013 ning kohtumäärusega 05.03.2013 on kohus asja menetlusega jätkanud. Kaebaja seisukohad ja taotlused Kaebaja on kaebuses taotlenud toidumenüü muutmist vanglas, rahvusvaheliste ja inimeseorganismile vajalike toitlustusnormide kohaldamist nagu nägi ette
- aastal kohaldatud toidunormid. Kaebaja märgib, et varasemad toidunormid sisaldasid õunu, kotlette lihast ja kalast, tomateid ja heeringat, küpsetisi ja magusaid saiakesi ning kana serveeriti tervikuna, mitte tükeldatuna supi sees. Kaebaja ei ole rahul toitlustamisega ning kohtuistungil kurdab, et vangla toit on kalorivaene ja ei anna piisavat kogust vitamiine ja muid vajalikke aineid organismile. Kaebaja leiab, et vangla poolt antava toidu tõttu kannatab tervis ning vangla peaks andma teatud koguse puuvilju ja heeringat nagu sisaldas 2005 aastal pakutav menüü. Hetkel peab kaebaja oma kehakaalu normis olevaks, kuna kambrikaaslane ostab poest toitu mida ta ka temaga jagab. Kaebaja taotleb vangla kohustamist, et menüü viiakse vastavusse 2005.aastal pakutava menüüga ning kaebaja soovib menüüsse heeringat, õunu, kana tervikuna serveeritult ning küpsetisi. Kaebaja on soovinud ka päevanormis ettenähtud leiva ja saia koguse suurendamist ning keedetud munade ja kohupiima andmist ning puder peab olema paks ja keedetud piimaga. Kaebaja on märkinud, et kohus kohustaks vanglat mitte moonutama menüüd ega varastama toiduaineid. Vastustaja seisukohad ja põhjendused Vangla esindaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja esindaja sõnutsi kohtuistungil ei ole hetkel pakutavas menüüs heeringat olnud, õunu serveeritakse salatina ning kaebaja kuulub toiduenergiavajaduse järgi R3 rühma ning lisatoitlustamist ei ole vajanud, kuna kaebaja on normaalkaalus. Vangla esindaja seisukohalt ei näe ükski õigusakt ette, et menüüs peab olema heeringas ning lisaks saavad kinnipeetavad osta lisatoitu ka vangla kauplusest. Vangla esindaja märgib, et kalatooted on toidumenüüs olemas. Vangla on viidanud Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovitusele Rec
(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta p. 22.1 ja 22.2 ning sotsiaalministri määrusele nr. 150 31.12.2002 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“. Kohtu seisukohad ja põhjendused ning otsustus Nikolai Lilitškini poolt esitatud kaebuses on taotletud halduskohtult toitlustamisnormide taastamist nagu oli 2005. aastal ning nagu on rahvusvaheliste normidega ette nähtud ning teatud toitude serveerimist kaebajale meelepärasel moel. Kaebaja on viidanud kaebuses Euroopa 2 Nõukogu Ministrite komitee soovitusele Rec
(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku (EVR) kohta. Kohus nõustub siinjuures vanglaga, et Euroopa vanglareeglistiku punkti 22.1 kohaselt tuleb vangidele ette näha toit, mis arvestaks nende vanust, tervist, füüsilist seisundit, usulisi ja kultuurilisi vajadusi ning nende töö iseloomu ja punkti 22.2 kohaselt tuleb nõuded toidule, sealhulgas minimaalne energia- ja proteiinisisaldus ette näha siseriikliku õigusega. Seega ei sätesta EVR konkreetseid toidunorme kinnipidamisasutuses, vaid viitab kohustusele viia sellised normid sisse siseriiklikusse õigusesse. Samas on Euroopa vanglareeglistiku normid Eesti riigile soovitusliku iseloomuga. Eesti riigis kehtib sotsiaalministri määrus nr. 150 31.12.2002 (Määrus) „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ , mis on kehtestatud Rahvatervise seaduse § 8 lg 2 p. 22 alusel ning reguleerib toidunorme toitlustamiseks kinnipidamisasutustes. Vangla on märkinud, et kaebaja on vastavalt Määruse §-le 2 ja Määruse lisale nr 1 määratud toiduenergiavajadusest tulenevalt rühma R3, mille kohaselt on tema igapäevane toiduenergiavajadus 9,6-11,3 MJ (ehk 2300-2700 kcal). Määruse § 3 lg 4 kohaselt peavad kahe nädala toiduenergiavajadusest katma teraviljatooted vähemalt 34% E, piimatooted 15% E, liha-, kala- ja munatooted kokku kuni 15%, lisatavad rasvad 11 % E, kartul 9% E, puuvili ja köögiviljad kokku 9% E ning suhkur 7% E. Tartu Vangla 2013 jaanuari, veebruari ja märtsi kuu nädalamenüüde kohaselt toimub toitlustamine kooskõlas Määruse § 3 lg-s 4 sätestatuga. Samuti nähtub menüüst, mille on kooskõlastanud ka meditsiiniosakonna juhataja Piret Kool, valkude, rasvade ja süsivesikute sisaldus keskmises kaloraažis. Seega on kaebaja toitlustamine toimunud kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kui kinnipeetav vajab lisatoitu, siis seda ka meditsiinilistel näidustustel määratakse. Vangistusseaduse (VangS) § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Kaebaja soovib vangla kohustamist taastada 2005.a toitlustamisnormid nagu on ette nähtud rahvusvaheliste normidega, anda kindlaid toiduaineid nagu õunad, kotletid, tomatid, heeringas, küpsised ja küpsetised, kana tervikuna, muna, kohupiima ning suurendada leiva-saia normi. Kohus asub seisukohale, et kaebaja poolt esitatud kohustamisnõuet kohus ei saa rahuldada, kuna ükski õigusakt ega norm ei näe ette kuidas vangla peab toiduaineid kinnipeetavale serveerima. Asjaolu, et vangla ei anna kaebajale meelepäraselt õunu ja kana tervikuna, vaid teeb seda tükeldatuna mõne teise toiduga koos või ei anna heeringat ja mune, ei ole kaebajal subjektiivset õigust seda nõuda kaebajale meeldival viisil. Vangla poolt esitatud menüüst nähtuvalt on puuvilja ja juurvilja pakutud kinnipeetavatele salatina, mistõttu ei saa öelda, et õunad menüüst puuduksid. Määrus nr 150 on vastu võetud 31.12.2002 ning sellest ajast toiduenergiavajaduse arvestamise ja toidunormide osas ei ole toimunud muutusi ning toitlustamine toimus 2005.a. samuti sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 alusel ning samuti kehtis sama määrus kaebuse esitamise hetkel. Määruse § 2 lg 3 sätestab rühma R3 toiduenergiavajaduseks vahemiku 2300 – 2700 kcal ning Määruse § 3 lg 1 sätestab milline on toidunormide alampiir ning milline ülempiir. Kaebajale on tagatud toitlustamine R3 rühmale ettenähtud piirides arvestades ka Määruses sätestatud toidunormi alampiiri. Seega on täidetud kaebaja ööpäevaringne toiduenergiavajadus ning pidi olema täidetud ka kaebuse esitamise hetkel. 3 Vastustaja on lisaks märkinud, et novembrikuus 2012.a. on kaebajat kaalutud ning tema kehakaaluks oli 72 kg, seega oli kaebaja novembrikuus 2012.a. normaalkaalus, kehamassiindeksiga 24. Vastustaja on märkinud, et päevane leiva ja saia norm väljastatakse koos hommikusöögiga. Tartu Vangla annab päevas 200 gr leiba ja 100 gr saia, mis teeb 6 viilu leiba ja 4 viilu saia päevas. Vangla toitlustab kinnipeetavaid kolmel korral päevas, mis teeb 2 viilu leiba ja 1,33 viilu saia ühe toidukorra kohta. Samuti on vangla märkinud, et Tartu Vanglas ei valmistata putru veega vaid piimaga ning pudru valmistamisel tuleb arvestada tooraine järelpaisumisega. Mis puudutab kaebaja väidete kohaselt vanglas menüüde moonutamist ja toiduainete varastamist ning kaebaja nõuet kohustada nimetatud toimingud lõpetama, on kohus seisukohal, et kohtul puudub alus kohustada vanglal menüüd muuta ning kaebaja poolt väidetav toiduainete varastamine ei ole tuvastatav halduskohtu poolt pädevuse puudumise tõttu. Täiendavalt võib märkida, et vangla kauplusest saab kinnipeetav osta täiendavalt toiduaineid kui on olemas vastavad rahalised vahendid, kaebajale ei ole keelatud teha sisseoste vangla kauplusest. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata, kuna kaebaja õigusi ei ole toidunormide kohaldamisel ega toitlustamisel rikutud. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 4