kohaselt on oluline, et arvel oleks näidatud tehingu toimumine arvel näidatud isikuga. Kui arve sisu ei vasta tegelikule majandussisule ehk tehingud ei ole teinud arvel näidatud pooled, on tegemist mittenõuetekohase arvega. Seega on piiratud ka sisendkäibemaksu mahaarvamine. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt selgitanud , et käibemaksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja. Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Osavõtt maksupettusest võib seisneda selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel või nende kontrolli all. Osavõtt maksupettusest võib tähendada seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, see tähendab, et ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ebamõistlik on sellise kahtluse korral panna tegeliku müüja väljaselgitamise kohustus maksuametile või kohtule, sest müüja väljaselgitamine võib osutuda võimatuks või ülemäära aeganõudvaks. Kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et objektide lõikes raamatupidamine on jõukohane ja vajalik eelkõige seetõttu, et OÜ Vennad Ehitus raamatupidamise sise-eeskiri seda nõudis, mistõttu on põhjendamatu kaebaja märge, et maksuhalduri etteheide objektipõhisele raamatupidamise mittepidamisele ei ole asjakohane. Maksuhaldur on märkinud, et oluline oleks olnud läbi viia hinnapakkumised, et võrdlemisel teha valikuid ning lepingud tulnuks sõlmida kohapeal mõlema firma esindaja juuresolekul. Kohus asub seisukohale, et ainuüksi hinnapakkumise mittevõtmine ja lepingute mittesõlmimine kohapeal ei annaks alust arvata, et tegemist on fiktiivsete tehingutega, ning samas möönab kohus, et lepingute allkirjastamine ei pea toimuma samaaegselt mõlema poole kohalolekul, vaid oluline on mõlema poole poolt lepingu allkirjastamine selleks pädeva isiku poolt. Mis puudutab ehituspäevikute pidamist , siis maksuhaldur on möönnud, et siseviimistlustööde tegemisel ja maalritööde tegemisel ei ole otsest kohustust ehituspäeviku pidamiseks. Kaebuse esitaja on märkinud, et on esitanud asja juurde OÜ Sandernet 2008. aasta majandusaasta aruande , mille on äriregistrile digitaalallkirjastatult saatnud 10.07.2009 Vladimir Kogut ning peab seega alusetuks V. Koguti poolt maksuhaldurile antud seletust, et V. Kogut firma asjadega ei ole tegelenud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et firma sisulisest tegevusest ei teadnud Vladimir Kogut midagi, sest ta on olnud ainult formaalselt firma dokumentide allkirjastaja, kuna V. Kogut on ise maksumenetluse käigus andnud sellekohase seletuse ning seega ei ole ka majandusaasta aruande allkirjastamine ainuüksi tõend selle kohta, et firmas majandustegevus käis ja V. Kogut oli seotud OÜ Sandernet majandustegevusega. Kaebaja on märkinud, et OÜ Sandernet esindaja Vladimir Kogut ja OÜ Sagedus esindaja Roman Prussakov oli tuvastatud ID kaardi alusel. Koopiat R. Prussakovi ID-kaardist ei ole kaebaja esitanud maksumenetluse käigus, küll aga on esitatud Vladimir Koguti ID-kaardist koopia. Maksuhaldur on märkinud, et antud juhul ei oma kaebuse esitaja poolt kaebusele lisatud dokumendid (Vladimir Koguti ID kaardi koopia, Roman Prussakovi visiitkaardi koopia , äriühingute B-kaardist koopiad) esindajate tuvastamise tõendamiseks tähtsust, kuna maksu määramine ei tulene isikute tuvastamata jätmisest vaid maksuhaldur on kõigi kogutud tõendite põhjal järeldanud, et tehingud kaebuse esitaja ja OÜ Sagedus ja OÜ Sandernet vahel ei ole toimunud. Maksuhaldur on märkinud, et OÜ Sagedus on 15.06.2008 ja OÜ Sandernet on 15.09.2008 kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Kaebaja on ka märkinud, et haldusakt on motiveerimata, et maksuotsus ei sisalda väiteid kinnitavaid tõendeid. Kohus , kontrollinud maksumenetluses toimunut ja maksuotsust, asub seisukohale, et maksuotsus on õiguspärane, motiveeritud, vastab haldusakti nõuetele, on põhjendatud ning antud selleks pädeva isiku poolt. Maksuhaldur on märkinud õigesti, et olukorras, kus isik teadis OÜ Sagedus ja OÜ Sandernet poolt esitatud dokumentide võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas neid maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis , on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu. Samas on kaebaja toonud esile asjaolu, et maksuhaldur on asunud rakendama ehitusseadust ning võtnud endale üle ehituse tehnilise järelevalve funktsioonid. Kohus nõustub siinjuures maksuhalduri seisukohtadega, et maksuhaldur on lähtunud uurimisprintsiibist, mis on seadusega pandud haldusorgani kohustus asjaolude väljaselgitamiseks.
1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.
lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 kohaselt kui arve on korrektselt vormistatud, kuid selle sisu ei vasta tegelikule majandustehingule, ei saa pidada arvet nõuetekohaseks. OÜ Vennad Ehitus oli soov saada tagasi sisendkäibemaksu tehingute arvel, mida ei ole toimunud . Kuna OÜ Vennad Ehitus on esitanud käibedeklaratsioonides valeandmeid, on rikkunud KMS § 24 sätteid. Seega on maksuhalduril tasumisele kuuluv käibemaksusumma arvutatud tulenevalt kogutud andmete ja KMS § 29 lg 1 sätetest tuleneva metoodika alusel ning määratud käibemaksusumma on 325.600.- krooni. OÜ Sagedus ja OÜ Sandernet rekvisiitidega arvete alusel on OÜ Vennad Ehitus teinud väljamakseid perioodil 01.06.2007 kuni 31.10.2008 kokku summas 2.134.490,20 krooni, mida on õiguspäraselt maksuhaldur käsitlenud OÜ Vennad Ehitus ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena, kuna tuvastatud on, et OÜ Vennad Ehitus ei ole ostnud ehitusteenust nimetatud äriühingutelt. Kontrolli käigus on maksuhaldur määranud tulumaksukohustuse 579.778.- krooni. Tulumaksuseaduse § 2 lg 3, § 3 lg 2 ja § 4 lg 1 järgi on TuMS § 1 lg 3 nimetatud tulumaksu maksjaks residendist juriidiline isik, § 3 lg 2 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu ning tulumaksu määrad on 2007.a. – 22% ja 2008.a. 21%. Kuna OÜ Vennad Ehitus ei ole tulumaksusummat deklareerinud ega tasunud, on rikkunud TuMS § 54 lg 2 ja 4 nõudeid, mille kohaselt tuleb esitada maksudeklaratsioon TuMS § 49-53 nimetatud kulude ja väljamaksete kohta. Eeltoodu alusel on käibemaksu ja tulumaksu summa määramine põhjendatud ja õigustatud ning kohus jätab kaebuse täielikult rahuldamata lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 § 26 lg 1 p. 6 Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.