← Eesti

2-13-6674/3

Obsah (10)§ 174§ 1741§ 407§ 444§ 438§ 367§ 468§ 162§ 163§ 175

Tsiviilasi nr 2-13-6674 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 3. aprill 2013, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsi

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord OÜ Kaupmehe Järelmaks võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Ragnar Berjozov võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Kaupmehe Järelmaks (hageja) hagi Ragnar Berjozovi (kostja) vastu 1421,14 euro (tagastamata krediidisumma 1058,50 eurot, järelmaksuintress 113,68 eurot, krediidiintress 2,62 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 63,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 182,44 eurot) ning lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 31.01.2012 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1201556/96ta rikkumisest.
  2. Kohus kohustas kostjat 21.02.2013 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 25-26). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega 25.02.2013 (tl 28). Kostja, kellele kohus määras kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
  3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse

§ 407lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 31.01.2012 järelmaksulepingust nr 1201556/96ta ja selle maksegraafikust koos lepingu üldtingimustega, 22.03.2012 ja 24.04.2012 võlateatistest, 17.05.2012 lepingu ülesütlemise hoiatusest, 12.06.2012 lepingu ülesütlemise avaldusest ning hageja hinnakirjadest (tl 8-11, 13-18). 6.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale krediiti andes oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 34 tähenduses (31.01.2012 redaktsioon). Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 63,90 eurot. Hagist nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulu, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasu ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, on tühine. Järelmaksulepingu nr 1201556/96ta üldtingimuste p 7.5 (tl 11) kohaselt on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Krediidisaajale ja lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast 2

(4)(tl 17) nähtub, et meeldetuletus- ja hoiatuskirja maksumuseks on 12,78 eurot ning lepingu ülesütlemisavaldus maksab 25,56 eurot. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Järelmaksulepingust nr 1201556/96ta nähtub, et lepingule kohaldatakse järelmaksulepingute üldtingimusi JL, mis võimaldavad kasutada krediidiandja hinnakirjas kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et järelmaksulepingute üldtingimusi JL tuleb pidada tüüptingimusteks. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletuskirjade ja ülesütlemisavalduse tasu ei sisalda pelgalt postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Hageja on saatnud kostjale kaks meeldetuletuskirja, ühe lepingu ülesütlemise hoiatuse ja ühe lepingu ülesütlemisavalduse. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade ja ülesütlemisavalduste maksumus 6,39 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 25,56 eurot (4 × 6,39) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks. 7. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 401 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1 ja 2 ning

§ 367alusel.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagastamata krediidisumma 1058,50 eurot, krediidiintress 2,62 eurot, järelmaksuintress 113,68 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 25,56 eurot, 01.02.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 182,44 eurot ja lisanduv viivis 27% aastas tagastamata krediidisummalt 1058,50 eurot alates 02.02.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 876,06 eurot. 8.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 9.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, jätab menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses hageja kanda. 10. Hageja taotleb kostjalt menetluskuludena riigilõivu 175 euro ning Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 95 euro väljamõistmist. 11. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks 3

(4)suuremad

§ 175lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast.

Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 45 eurot. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 220 eurot (175 + 45). 12. Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus

§ 1741lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja 97% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 213,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.