2-12-42738/15

Tsiviilasi nr 2-12-42738 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tartu Tsiviilasja number 2-12-42738 Tsiviilasja hind 5 000 eurot Tsiviilasi Viktor Kartsevski hagi Veikko Ahvenainen vastu 5000 euro nõudes Menetlusosalised ja nende • Hageja: Viktor Kartsevski (isikukood: 35804290327, elukoht: XXX) • Hageja lepinguline esindaja: Artur Politanov (e-post 511316@gmail.com) • Kostja: Veikko Ahvenainen (isikukood: 3740265714, viibimiskoht: Tartu Vangla, Turu 56, Tartu) esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 07.03.2013 RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Viktor Kartsevski hagi Veikko Ahvenainen vastu 5000 euro nõudes. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kohtukulude jaotus Jätta poolte menetluskulud Viktor Kartsevski kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lk 1/3 Tsiviilasi nr 2-12-42738
3. Hageja nõue ja põhjendused 22.10.2012 esitas Viktor Kartsevski Tartu Maakohtule hagi Veikko Ahvenainen vastu 5000 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 15.03.2010 Kaunases autoturul sõiduauto VW GOLF (VIN-kood WVWZZZIJZ3W541297) 4500 euro eest ning hiljem kulutas auto remondile ja varuosa ostmiseks 500 eurot. Hageja viis auto Tallinnasse ja esitas 17.03.2010 Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna büroos ülevaatuseks. Sama kuu lõpus pidi hageja viima auto politseisse ekspertiisi. Selgus, et kostja oli sõiduki välja petnud rendifirmast Autoteh OÜ. Praegu on sõiduk tagastatud Autoteh OÜ-le. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 5000 eurot. 27.12.2012 hageja leidis, et ta oli saanud heauskse omandamise teel sõiduki omanikuks. Kostja oli võltsinud dokumente, saanud Autoteh OÜ-lt sõiduki rendilepingu alusel, kuid jättis selle tagastamata. Kui kostja ei oleks seda teinud, siis ei oleks hagejal kahju tekkinud. Hageja tõendab oma väiteid otsusega kriminaalasjas nr 1-11-8887, mille kohaselt sai kostja sõiduki enda valdusesse OÜ-ga Autoteh sõlmitud rendilepinguga. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vastus hagejale 06.07.2010 tõendab, et Põhja Politseiprefektuur esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuurile valeandmed, nagu oleks auto läinud OÜ Autoteh valdusest tema tahte vastaselt. Hageja ei teadnud ega pidanudki teadma, et sõiduk on OÜ-lt Autoteh välja petetud. Hageja esitas taotluse vaadata asja läbi ilma hageja osavõtuta.
4. Kostja vastuväited Kostja oma 07.01.2013 vastuses hagi ei tunnistanud (tl 56-57). Kostja leiab, et kriminaalasjas nr 1-11-8887 üritatakse kostjat alusetult seostada sõiduki väljapetmise ja Leetu toimetamisega, kuid antud asjas ei ole kohtuotsus jõustunud. Hageja hagi on ennatlik. Tartu Maakohtu 06.06.2012 otsuses kriminaalasjas nr 1-11-8887 on kohus teinud järelduse, et hageja väited sõiduauto seadusliku ja heauskse omandamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata, heauskne omandamine on välistatud. Eeluurimine kriminaalasjas ei tuvastanud, et hageja oleks üldse kunagi Leedus käinud, samuti puuduvad dokumendid selle kohta, et hageja oleks maksnud sõiduki eest 4 500 eurot.
5. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 03.12.2008 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-98-08 p-s 13 korranud oma varasemat seisukohta, et kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust saab tsiviilasjas kasutada asjaolude tõendamiseks. Kriminaalasjas tehtav võimalik kohtulahend ei ole kohtule tsiviilasja lahendamisel kohustuslik, kuid on käsitatav ühe tõendina ja kohus peab kriminaalasjas tehtud kohtulahendi tõendina arvestamata jätmist põhjendama (RKTko 3-2-1-98-08 p 12). Seega saab Viktor Kartsevski viidatud Tartu Maakohtu 06.06.2012 otsust kriminaalasjas nr 1-11-8887 kasutada tõendina asjaolude tõendamiseks käesolevas tsiviilasjas. Tartu Maakohtu 06.06.2012 otsuses kriminaalasjas nr 1-11-8887 on kohus tõendeid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et Veikko Ahvenainen sai sõiduki valduse kelmuse teel ja tal puudusid selle sõiduki suhtes ausad ja seadusega lubatud eesmärgid. Kohtuotsuse kohaselt kontrolliti kohtueelsel uurimisel põhjalikult V.Kartsevski väiteid sõiduauto VW Golf (reg nr XXX) seadusliku omandamise ja valdamise õiguspärasuse kohta ning on tõendatud, et Lk 2/3 Tsiviilasi nr 2-12-42738 V.Kartsevski väited sõiduauto VW Golf (reg nr XXX) seadusliku ja heauskse omandamise kohta on paljasõnalised, tõendamata ega pea paika ning V.Kartsevski ei olnud selle sõiduauto heauskne valdaja ja on välistatud selle sõiduauto heauskne omandamine ja heauskne valdamine V.Kartsevski poolt. V.Kartsevski oli kuni selle auto politseile üleandmiseni pahauskne valdaja ning pahauskse valdajana on välistatud V.Kartsevski poolt sõiduauto VW Golf (reg nr XXX) seaduslik ja heauskne omandamine, mistõttu on ka välistatud sõiduki V.Kartsevskile tagastamine. Eelnimetatud järeldustega nõustus ka Tartu Ringkonnakohus 09.11.2012 otsuses, millega jättis Tartu Maakohtu 06.06.2012 otsuse mh V.Ahvenaineni kelmuses süüdi tunnistamise osas muutmata. Otsused jõustusid 11.02.2013 Riigikohtu määrusega, millega Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega tõendab Tartu Maakohtu 06.06.2012 otsus kriminaalasjas nr 1-11-8887 üksnes seda, et V.Ahvenainen sai sõiduki valduse kelmuse teel OÜ-lt Autoteh. Seda, et V.Ahvenaineni kelmuse tõttu oleks hageja saanud kahju, nimetatud otsus ei kinnita. Küll on aga kohus leidnud, et V.Kartsevski väited sõiduauto seadusliku ja heauskse omandamise kohta on paljasõnalised. Hageja ei ole ka käesolevas tsiviilasjas esitanud tõendeid sõiduki ostu ja heauskse omandamise kohta. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, kus, kellelt ja millise summa eest hageja sõiduki soetas. Samuti puuduvad tõendid sõidukile kulutuste tegemise kohta. Seega on hagejale kahju tekkimine täielikult tõendamata. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (RKTko 3-2-1-137-07 p 13). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on täielikult tõendamata ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
6. Menetluskulud 4.
7. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Viktor Kartsevski. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Lk 3/3