Obsah (8)

§ 171§ 31§ 29§ 86§ 85§ 91§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2013.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-17477 Tsiviilasi SK pankrotiavaldus

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
2. Määrata SK ajutise pankrotihalduri Aet Liivandi töötasuks 700 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 231 eurot, kokku 931 eurot ja hüvitada vajalike kulutuste katteks 7,75 eurot.
3. Hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) pankrotihaldur Aet Liivandile.
4. Välja mõista võlgnikult SK Aet Liivandi kasuks ajutise halduri tasu kogusummas 534 eurot ja kulutuste hüvitis 7,75 eurot, kõik kokku 541,75 eurot.
5. Avaldada teade pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes Teadaanded. Ametlikud Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud SK esitas 18.04.2013 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. SK on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Harju Maakohtu 02.05.2013 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas SK ajutiseks pankrotihalduriks Aet Liivandi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Aet Liivand esitas 16.05.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt omab võlgnik vara väärtuses 69,86 eurot. Samuti puudub võlgnikul igakuine stabiilne sissetulek. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 42 502,38 euro ulatuses, s.h on suurimaks võlausaldajaks Danske Bank A/S, kelle sissenõutavaks muutunud nõude suuruseks on 42 502,38 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur asjaolu, et võlgnik on võtnud kergekäeliselt ja läbimõtlemata kohustusi, mida ta ei suuda täita. Kohustused on võetud ajal, kui võlgnikul on olnud pidev sissetulek. Kuna kinnisvara hinnad on langenud nende soetamise hetkest 40% ja enam, ei ole ka laenu tagatiseks seatud vara võõrandamine olnud väljapääsuks kohustuste täitmisel. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole ajutise menetluse käigus ilmnenud. Vara tagasivõitmise võimalused pankrotimenetluses puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et SK pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud

§ 171lg-s 2 sätestatud aluseid, mis tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise.

Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus SK pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 700 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 231 eurot, kokku 931 eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 7,75 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja SK pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas

§-ga 31 lg 6 Aet Liivandi. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks 2 tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 42 502,38 euro ulatuses ning vara 69,86 euro väärtuses, igakuine stabiilne sissetulek võlgnikul puudub.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Kohtule ja ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

171 lg-le 2 tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine

§ 171lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus SK pankroti välja.

Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste kohta.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgnik SK on kohustatud kooskõlas

§-ga 86 vannet andma.

§ 85

lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas

§-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel SKtrahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

§ 91

lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 700 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 231 eurot, kokku 931 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 56 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste (päringud, sidekulud) katteks palub ajutine haldur hüvitada 7,75 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise 3 halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Seaduse kohaselt ei ole pankroti väljakuulutamisel võimalik ajutise halduri tasu ja kulutusi hüvitada riigi vahenditest suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) (

§ 23lg 4).

Harju Maakohtu 27.05.2013 määrusega on SK antud riigipoolset menetlusabi ning vabastatud ta ajutise halduri tasu tasumise kohustusest 397 euro ulatuses. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 397 eurot hüvitada haldurile riigi vahenditest ning ülejäänud osas, s.o 534 euro ulatuses tuleb ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis 7,75 eurot, kõik kokku 541,75 eurot, välja mõista võlgnikult SK. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4