lg 1 kohaselt kohustub üürnik maksma üürileandjale asja kasutamise eest tasu (üüri).
Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud muuhulgas õigel ajal.
lg 1 kohaselt juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle kohustuse täitmist. Hageja väitel kehtis pooltevaheline üürileping kuni 28.märtsini 2013.a ja lõppes vastavalt 22.veebruaril 2012 kostjale adresseeritud teatele nr 2/02 hagejapoolse lepingu ülesütlemisega seoses üürivõlgnevusega lepingu punktide 10.4.1 ja 10.5 alusel. Kostja 28.märtsi 2011.a kirjast nähtuvalt esitas ta avalduse pooltevahelise üürilepingu lõpetamiseks alates 28. märtsist 2011.a seoses kolimisega teise linna. Kuigi kirjas on märgitud, et kostja soovib üürilepingu peatada, siis puudub vaidlus, et pooled mõistsid kirja lepingu lõpetamise mitte peatamise avaldusena. 3
lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Poolte vahel 16.aprillil 2008 sõlmitud mitteeluruumi üürilepingu punkti 10.3 kohaselt oli pooltel õigus leping lõpetada teatades sellest teisele poolele ette kolm kuud, väljaarvatud lepingu punktis 10.4 kokkulepitud alustel. Lepingu punkti 10.4.1 kohaselt võis lepingu üles öelda, kui üürnikul esines üüri või kommunaalteenuste võlgnevus üle ühe kuu üürisumma vähemalt 30 päeva. Lepingu 05.jaanuari 2011.a muudatuse kokkuleppest nähtuvalt ei ole pooled hoolimata üürilepingu tähtajaliseks muutmisega lepingu punktis 10 sätestatud lepingu lõpetamise ja erakorralise ülesütlemise sätteid, sh punkte 10.3 ja 10.4 muutnud. Järelikult oli kostjal lepingu punktist 10.3 tulenevalt õigus tähtajaline leping kolmekuulise etteteatamise tähtajaga üles öelda. Seejuures ei vajanud lepingu pooled üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks punkti 10.3 alusel mõjuvat põhjust ega teise poole nõusolekut. Kostja kirja kättesaamist tõendab hageja esindaja allkiri kirjal ja tema poolt kuupäeva parandamine 28.maiks 2011.a. Kostja peab seda hagejapoolseks nõusolekuks lõpetada üürileping 28.maist 2011, millega hageja ei ole aga nõustunud. Hageja nõustumist lõpetada leping alates 28.maist 2011.a ei ole kostja muude tõenditega tõendanud ning üksnes hageja tehtud märkusest kostja kirjal, ei saa kohus seda ka kindlalt järeldada, mistõttu tuleb leping lugeda lõppenuks kostja avalduse esitamisest kolme kuu möödumisel so 28.juunist 2011.a. Kohus leiab, et kostja teade lepingu ülesütlemiseks ei ole vastuolus
§-ga 325, kuna see on esitatud kirjalikult ning avalduses on märgitud lepingu ennetähtaegse lõpetamise alus ja tähtaeg. Kostja märgitud põhjust – kolimist teise linna, saab kohus lugeda mõjuvaks lepingu lõpetamise aluseks
Kosta registrikaardi kannetega on tõendatud, et alates 21.10.2010 on kostja asukohaks Tallinna asemel Maardu. Et pooled peavad üürilepingut lõppenuks hiljemalt 28.juunist 2011.a tõendavad kogumis ka alljärgnevad kohtule esitatud tõendid ja vaidlustamata asjaolud: nii ei ole pooltel vaidlust selle üle, et pärast 2011.a märtsikuud hageja kostjale enam üüriarveid ei väljastanud, samas oli lepingu punkti 5.1 kohaselt üüri tasumise aluseks üürileandja poolt üürnikule väljastatud arve. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja viis oma vara üüritud pinnalt ära hiljemalt
Asjaolu, et üüripinna üleandmise kohta lepingu punktis 11 sätestatud akti ei ole koostatud, ei oma üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise vaidluse seisukohalt tähendust. Eelnimetatu omaks tähendust, kui oleks esitatud
Kuivõrd kohus on asunud eelpoolnimetatud tõenditele tuginedes seisukohale, et pooltevaheline üürileping lõppes 28.juunil 2011.a siis ei oma hageja 22.veebruaril 2012 kostjale adresseeritud teade nr 2/02 üürilepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta seoses üürivõlgnevusega 28.märtsist 2013.a tähendust. Üürilepingu punkti 5.1 kohaselt pidi üürnik maksma üürileandja poolt väljastatud arve alusel jooksva kuu üürisumma 15.kuupäevaks üürileandja näidatud arvele. 05.jaanuari 2011 kokkuleppe punktist 3 nähtuvalt pidi kostja maksma hagejale alates 01.jaanuarist ühe euro ruutmeetri kohta so 800 eurot kuus, koos käibemaksuga 960 eurot ühes kuus. Et kostja tasus üüri viimati märtsikuu eest 30.märtsil 2011.a, siis on tal üürilepingust tulenev üüri võlgnevus aprilli, mai ja juunikuu eest, kokku 2880 eurot, millest tuleb maha arvestada tagatisdeposiit 1533,88 eurot. Seega kuulub hagi üürivõlgnevuse osas rahuldamisele osaliselt summas 1346,12 eurot.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.
lg 1 kohaselt võib viivist nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu punkti 5.8 kohaselt on viivisemääraks 0,2% päevas võlgu olevalt summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja esitas viivise nõude arvestatuna alates märtsikuu 15.-ndast kuupäevast kuni 28.02.2013. Kuna kostja tasus viimase üürimaksena märtsikuu arve 30.märtsil 2011, siis on viivis märtsikuu eest kuni üürilepingu lõppemiseni 28.juunil 2011.a 104 päeva eest 199,68 eurot, aprillikuu viivis alates 15.aprillist kuni 28.juunini 2011.a 74 päeva eest 142,08 eurot, maikuu viivis 43 päeva eest 82,56 eurot ja juunikuu viivis 13 päeva eest 24,96 eurot, kokku 449,28 eurot. Kuna hagejal oli õigus üürilepingu lõppemisel teha lepingu punkti 5.4 järgi tasaarvestus tagatisdeposiiti kantud summaga, siis tuleb pärast üürilepingu lõppemist arvutada viivis 0,2% päevas üürivõla jäägilt 1346,12 eurot alates 29.06.2011 kuni 28.02.2013 so 611 päeva eest kokku 1058,40 eurot. Seega kuulub sissenõutavaks muutunud viivise nõue rahuldamisele osaliselt kokku summas 1507,68 eurot. Juhindudes TsMS §-st 367 tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 29.02.2011 protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab isik hüvitama kahjud üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Poolte kirjavahetusega on tõendatud, et hageja palus kostjal korduvalt likvideerida laohoone 5 avariiohtlik seisukord, mille tekitas kostja töötaja sõites tõstukiga puruks lage toestanud karkassposti, mille tagajärjel vajusid koos postiga alla ka postile kahelt poolt toetuvad laetalad ja paneellagi. Vaidlust ei ole, et posti parandamiseks tellis kostja OÜ-lt K betoontugevduste valamise murdunud karkassipostile ja veel kahele karkassipostile. Hageja tellitud ehitusekspertiisiga E OÜ-lt on tõendatud, et kuigi õnnetusjuhtumi järgselt valati postide tugevdamiseks nende alumiste otste ümber betoonsärgid, on hoone endiselt avariiohtlikus seisus, kuna murdunud post on viltu, posti ümber valatud betoonsärk ei taga postilt tuleva koormuse rakendumist taldmiku tsentrisse, hoone keskosas on posti ümbruses toimunud laepaneelide otste nihkumine tala peal, paneelide toepikkus on vähenenud ning ei pruugi olla enam nõuetekohane jne. ET OÜ ekspertiisiga on tõendatud, et kaldu oleval kohaselt tekib viltusele postile paindemoment, mis ei ole sellele postile lubatud ning posti tuleb tugevdada. OÜ K kirjaga
lg 1 sätestatud määras alates 01.07.2011 kuni 28.02.2011, kokku on hageja kahju hüvitamise ja viivise nõue seisuga 28.02.2013.a 13 844,96 eurot. Kostja vastuväited ja ehitusregistri andmed selle kohta, et ehitisregistris ei eksisteeri XXX asuval kinnistul selliste mõõtmetega hoonet nagu hageja kostjale üürile andis, ei tõenda, et laohoone oli juba enne üürile andmist avariiohtlikus seisukorras. Poolte vahel sõlmitud lepingust ega selle lisadest laohoone avariiohtlikku olukorda lepingu sõlmimise ajal ei nähtu. Seega ei anna eelnimetatud vastuväited alust kahju hüvitise nõude rahuldamata jätmiseks. Juhindudes TsMS §-st 367 tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis
lauses ettenähtud ulatuses alates 29.02.2011 protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldas hagi ligikaudu 20 % ulatuses, siis tuleb selles osas jätta menetluskulud kostja kanda ja hageja enda kanda tuleb jätta menetluskulud 80 % ulatuses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava 6 käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.