KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-48140 Tsiviilasi B M hagi L M vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25.01.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L M apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B M (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mare Lust Kostja L M (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus TsMS § 646 korras RESOLUTSIOON:
- Tühistada Harju Maakohtu 25.01.2013 otsus ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
- Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud 09.10.2012 esitas B M hagi Harju Maakohtusse L M vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt poolte abieluline kooselu lõppes
- a, pooled elavad lahus ning abielu on muutunud formaalseks. Hageja leidis, et kuna abielu ei ole toiminud juba pikemat aega, ei ole võimalik kooselu taastada. Kostja keeldus abielu lahutamast Perekonnaseisuametis. Hageja lahkus kodust jaanuaris 2011 ja üüris tuttava juures toa, elab nüüd tegelikult Venemaal ja kavatseb püsivalt Venemaale elama jääda. Hageja lahkus kodust, kuna ei suutnud kostjaga enam koos elada. Kostja ähvardas pidevalt hagejat, nimetas teda vargaks, pätiks ja kaabakaks, esitas politseile avaldusi kriminaalmenetluste algatamiseks, mis on jäänud algatamata, kuna puudus alus kriminaalasja algatamiseks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Pooltevahelised abielulised suhted jätkuvad. Kostjal on raske puue ja ta vajab kõrvalaabi. Kostja väidetel hageja leidis endale noore elukaaslase, kuid hageja tuleb koju tagasi. Kostja leidis, et kohus peaks andma pooltele leppimisaja. Kostja soovis ka elatist hagejalt ja ühisvara jagamist, mis peaks olema lahendatud ühes menetluses, kuna pärast lahutust võib hageja kaduda teadmata elukohta ja venitada menetlusega. Esimese astme kohtu otsus 25.01.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta ei soovi kostjaga suhet jätkata. Hageja esitas Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri teatised 12.
- ja 22.11.21012 kriminaalmenetluste nr 12230116024 ja nr 12230116567 alustamata jätmise kohta. Esitatud teatisest nähtub, et kostja on esitanud prefektuurile korduvalt avaldusi selle kohta, et hageja on temalt varastanud suure summa raha ja kuldehteid vannitoast. Samuti on kostja väidetel hageja varastanud pangadokumente, korteri ostudokumente, eestkostedokumente, testamendi ja puhtad lehed tema allkirjaga. Hageja kuulab kostjat pealt, ähvardab, šantažeerib, omab ebaseaduslikult püstolit jne. Politseile esitatud avalduste ja kohtule esitatud hagiavalduse vastuse põhjal järeldas kohus, et kostjal puudub hageja vastu igasugune usaldus ja lugupidamine. Usalduse ja lugupidamise puudumine annab aluse arvata, et pooled kooselu enam ei taasta, kui hageja seda enam ei soovi. Kostja ei ilmunud ka kohtuistungile, kuigi kohus hoiatas teda, et kostja puudumisel võib kohus lahendada hagi sisuliselt tema kohalolekuta. Kuigi kostja soovis ühes menetluses läbi vaadata elatise ja ühisvara jagamise nõuet, ei esitanud ta kohtule hagi. Kõiki tõendeid kogumis hinnates, asus kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, on alust arvata, et pooled kooselu ei taasta. Poolte ühisvara ja elatisehagi on võimalik menetleda ka pärast abielu lahutamist. 2 Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada. Abielulised suhted jätkuvad, pooled elavad koos, majapidamine on ühine. Kohus peaks andma võimaluse perekonda säilitada ning peaks andma pooltele leppimisaja. Kui pooltel abielu säilitada ei õnnestu, on vaja lahendada hageja ülalpidamiskohustus kostja suhtes ja ühisvara jagamine. Kohus ei edastanud kostjale kutset kohtuistungile, kostja ei olnud teadlik asja arutamise ajast ega kohast. Kohtust keegi helistas kostjale ja palus tulla kohtukutsele järele. Kostja ei valda eesti keelt ja helistaja rääkis väga halvasti vene keeles. Kostja arusaamisel jäi selline kokkulepe, et kuna ta ise ei saa kohtusse minna, saadetakse temale kutse koju, kuid seda ei ole tehtud. Seega ei teadnud ta kohtuistungi toimumisest. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 656 lg 1 p 2 alusel ja apellatsioonkaebus tuleb läbi vaadata TsMS § 646 alusel. TsMS § 656 lg 1 p 2 alusel ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus on teinud otsuse isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Apellandi väidetel ei olnud ta teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Otsuse kohaselt kostja ei ilmunud kohtuistungile, kuigi oli arutamise ajast ja kohast teadlik. Toimiku materjalide kohaselt on kostja hagiavalduse kätte saanud ning on sellele ka vastanud, kuid puuduvad tõendid kohtukutse kättetoimetamise kohta. Toimiku materjalidest ei ilmne, millal ja millisel viisil saadeti kohtukutse kostjale, kui kohus asus seisukohale, et kostja on kohtuistungist teadlik. Asjaolu kohta, et kostja oli teadlik kohtuistungi ajast ja kohast, tõendid puuduvad. Menetlusosalistel on õigus osa võtta kohtuistungist. Seejuures TsMS 346 lg 2 järgi abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta erinõude alusel menetlev kohus. Seega abielulahutuse nõudes on kohtule pandud suurem kohustus poolte isiklikuks ärakuulamiseks, millise nõude on maakohus jätnud tähelepanuta. Arvestades eeltoodud põhjendusi, kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asjaolu, kas poolte abielu jätkamine on võimelik või mitte ning kas leppimisaja määramine on vajalik, tuleb otsustada maakohtul pärast poolte ärakuulamist. Menetluskulude jaotus tuleb otsustada uuel tsiviilasja läbivaatamisel Gaida Kivinurm Margo Klaar Mare Merimaa 3 4