kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
lg 1 sätestab, et kui sugulane on käesoleva seaduse § 02 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist sugulane, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Sama paragrahvi 2 lõike järgi kehtib lõikes 1 sätestatu, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Sellina nõue läheb üle isikule, kes on kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega. Kohus leiab, et antud juhul on täidetud
lg 2 tingimused, mille tõttu on hageja õigustatud nõudma lapse isa asemel elatist vanavanemalt. Lapse isa Kristjan Sinivee sissetulekuks on töövõimetuspension 134 eurot, mis kulub tema enda ülalpidamiseks ning tütrele elatise maksmiseks rahalised vahendid puuduvad.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja väidab, et tema varaline seis ei võimalda maksta elatist. Kohus nõustub kostjaga, et tema ja poeg Kristjani saadavad rahalised vahendid katavad vaevalt ära 2 nende igapäevased vajalikud kulud. Kostja poolt märgitud kulud on minimaalsed ning neid vähendada kahjustamata enda tavalist ülalpidamist, tõenäoliselt ei ole võimalik. Nendeks kuludeks on eluasemekulu koos kommunaalteenustega 171 eurot kuus, kulu toidule 200 eurot kuus, kulud rõivastele ja hügieenitarvetele 30 eurot kuus, kulud poja ravimitele 77 eurot kuus ning üks kord kuus taksosõit uuringuteks Mustamäe haiglas 16 eurot. Kostja on tuludeklaratsiooni järgi saanud eelmisel aastal ettevõttetulu 878 eurot, millest materjali maksumuse, 239 euro maha arvamisel, jääb 639 eurot. Tuludeklaratsiooni järgi on lisaks märgitud muud kulud 650 eurot ning seega tulu puudub. Kostja omandis on sõiduauto Ford Orion. Nimetatud sõiduk on 22 aastat vana ning kostja seletuse järgi ei ole sõidukõlblik, mistõttu sõiduki realiseerimisel vanametalliks on sellest saadav raha minimaalne. Kohtuistungil pakkus kostja sõidukit hagejale, kuid hageja seda ei soovinud. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja varaline seis käesoleval ajal ei võimalda anda ülalpidamist oma pojalapsele, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. /allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.