← Eesti

3-10-1514/80

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Silvia Truman ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2012, Tallinn Haldusasja nu

) § 4 lg 2 alusel ei teki käivet ja seega ei saa selle kohta esitada arvet, millele on lisatud käibemaks. Reaalarenduse OÜ ja OÜ NPG Investment vahel toimunud kinnistute ostu-müügi tehing on näilik (TsÜS § 89) ning ei oma majanduslikku sisu, mistõttu seda ei võeta MKS § 83 lg 4 kohaselt maksustamisel arvesse ning kohaldada tuleb varjatud tehingu (ettevõtte üleandmine) kohta käivaid sätteid. Ka notarikulude käibemaksu sisendkäibemaksuna mahaarvamiseks puudub alus, sest kinnistute ostu-müügitehing oli näilik ning selle teostamiseks tehtud kulutused on põhjendamata. Seetõttu pole OÜ-l NPG õigust Reaalarenduse OÜ ja notar T.S arvete alusel 2009. a juulis sisendkäibemaksu maha arvata kogusummas (6 935 333,33 + 22 492,37) = 6 957 826 krooni. 3) Järeldust ettevõtte ülemineku kohta põhjendas maksuhaldur kogumis järgmiste asjaoludega:

  1. a)Reaalarenduse OÜ põhitegevus kuni 2009. a juulini oli XXXXX tehnoküla arendamine ja seal asuvate äripindade väljarentimine ning müük. Pärast vaadeldavate kinnistute üleminekut OÜ-le NPG Investment Reaalarenduse OÜ tegevus sisuliselt lõppes;
  2. b)Reaalarenduse OÜ peamine vara oli otseselt majandustegevusega seotud XXXXX tehnoküla ja XXXXXXX tn X kinnistud. Mõlema kinnistu majandamiselt (müük, väljarentimine) on võimalik teenida käibemaksuga maksustatavat tulu, mistõttu tuleb need lugeda üheks majandusüksuseks. Üle ei läinud osa majandustegevusega otseselt mitteseotud vara ehk korteriomand Pärnus XXXXXXX XX X, millest ei teki ka maksustatavat käivet. See korter ei olnud koormatud hüpoteegiga panga kasuks ning ettevõtlustulu tootva majandustegevuse jaoks vajalik ei olnud, mistõttu otsene vajadus selle müümiseks puudus. XXXXXXX tn X kinnistu ja 97/100 mõtteline osa XXXXXXXXXXX XXX XX kinnistust on omavahel tihedalt seotud. XXXXXXXXXXX XXX XX kinnistule XXXXX tehnoküla ehituseks võetud laenu lisatagatiseks esitas Reaalarenduse OÜ XXXXXXX tn X kinnistu, millele seati hüpoteek AS SEB Pank kasuks. Seega üksnes XXXXX tehnoküla kinnistu müügi korral oleks tulnud koheselt tasuda XXXXXXX tn X kinnistul oleva hüpoteegiga tagatud nõue. Kuna reaalselt raha ostjal ei olnud, oli OÜ NPG Investment sunnitud soetama mõlemad kinnistud. Kuna XXXXXXX tn kinnistuga tagati XXXXX kinnistule ärihoonete ehitamiseks võetud laene, käsitleb maksuhaldur eeltoodud kinnistuid ühe majandusüksusena;
  3. c)OÜ NPG Investment ei tegelenud enne kinnistute soetamist ehk enne 2009. a juulit ettevõtlusega, äriühingul ei olnud töötajaid, vara ega muid ressursse;
  4. d)OÜ NPG Investment esitas 09.04.2009 avalduse, millega soovis end käibemaksukohustuslaste registrisse registreerida just sel põhjusel, et soetada Reaalarenduse OÜ-lt kinnistud ja hakata tegelema XXXXX tehnoküla arendamise ja seal asuvate äripindade väljarentimise ja müügiga. XXXXXXX tn krunt on hoonestamata ja sinna on K.K sõnul võimalik ehitada kolmekordne maja, mille esimesel korrusel asuvad äripinnad ja teisel ning kolmandal korrusel eluruumid;
  5. e)OÜ NPG Investment juhatuse liikme K.K 15.04.2009 seletuskirja kohaselt seadis AS SEB Pank tingimuse, et kinnistute ostu-müügi tehing ja selle finantseerimine krediidiasutuse poolt ei toimu enne, kui OÜ NPG Investment ei ole käibemaksukohustuslane. Kuna kohtutäituri korraldatud enampakkumise hetkeks 20.04.2009 ei olnud OÜ NPG Investment käibemaksukohustuslane, ei osalenud see osaühing enampakkumisel. OÜ 5

(20)3-10-1514 NPG Investment registreeriti käibemaksukohustuslaseks alles 25.06.2009 ja kohe pärast seda toimus ka kinnistute soetus (notariaalne leping sõlmiti 07.07.2009);
  1. f)Maksuhalduri käsutuses olevast AS SEB Pank esindaja J.A ja kohtutäitur R.L 07.06.2009 e-kirjavahetusest nähtub, et kohtutäiturile jääb täitekuludeks 1 088 941,40 krooni ja AS-le SEB Pank kannab kohtutäitur 40 522 114,80 krooni, mõlemad summad sisaldavad käibemaksu. Kontrolli käigus on selgunud, et kõik tehingupooled olid kinnistute ostu-müügi lepingut sõlmides teadlikud, et käibemaks jääb riigieelarvesse tasumata;
  2. g)Reaalarenduse OÜ 2009. a esimese poolaasta keskmine kuukäive oli u 200 000 krooni. 2009. a juulis deklareeritud käibest moodustas suurema osa kinnistute müük, 2009. a augustist alates ei ole Reaalarenduse OÜ enam käivet deklareerinud ja esitas 21.07.2009 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. OÜ NPG Investment on käibemaksukohustuslane alates 25.06.2009 ja varem ei tegutsenud. Esimese käibe 197 871 krooni on OÜ NPG Investment deklareerinud 2009. a juulis, 2009. a augustis deklareeris käibena 182 668 krooni ja septembris 183 878 krooni. Seega vähenes Reaalarenduse OÜ käive samal ajal, kui OÜ-l NPG Investment see samas mahus tekkis;
  3. h)Reaalarenduse OÜ ja OÜ NPG Investment tegutsemiskoht – XXXXXXXXXXX XXX XX, XXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, Pärnumaa – kattub;
  4. i)XXXXX tehnoküla üleandmisega läksid OÜ-le NPG Investment üle kõik tehnoküla äripindade rendilepingud, sh rendilepingutest tulenevad õigused ja kohustused ning sissenõutavaks muutunud nõuded rentnike vastu. Tähelepanuväärne on see, et kui Reaalarenduse OÜ väljastas rentnikele 08.07.2009 teatised kinnistu omaniku vahetusest ja sellega seoses üürilepingute üleminekust ja OÜ NPG Investment ostis kinnistu 07.07.2009, siis väljastas OÜ NPG Investment XXXXX tehnoküla rendi eest arveid juba kuupäevaga 01.07.2009;
  5. j)Palgalisi töötajaid OÜ NPG Investment ega Reaalarenduse OÜ ei deklareeri;
  6. k)OÜ NPG Investment ostab sisse samu teenuseid samadelt äriühingutelt kui Reaalarenduse OÜ – OÜ-st Asratem haldusjuhtimise teenust ja AS-st Kanpol raamatupidamise teenust. Mõlemale äriühingule osutas/osutab raamatupidamisteenust A.K AS-st Kanpol ja haldusjuhtimise teenust K.K OÜ-st Asratem;
  7. l)K.K, kes tegutses lepinguliselt Reaalarenduse OÜ projektijuhina XXXXX tehnoküla arendamisel, juhib nüüd XXXXX tehnoküla OÜ NPG Investment juhatuse liikmena;
  8. m)Reaalarenduse OÜ juhatuse liige T.T on ütlustes maksuhaldurile korduvalt kinnitanud, et osaühingu majandustegevus kanti üle OÜ-sse NPG Investment (Pank pakkus võimalust teha uus haldusfirma ning müüa kinnistud sinna. Sisuliselt läks Reaalarenduse OÜ (pankrotis) kogu tegevus üle OÜ-le NPG Investment, seda panga soovil. /…/ Reaalarenduse OÜ (pankrotis) majandustegevus lõppes siis, kui kinnistu ära müüdi, 2009. a juulis.) Euroopa Kohtu lahendite kohaselt on ettevõte ülemineku tõendamisel oluline jälgida, kas majandusüksus säilitab oma identiteedi, mis oleneb eelkõige sellest, kas tema tegevus jätkub reaalselt edasi või alustatakse seda uuesti, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara, on üle läinud või mitte, mittemateriaalse vara väärtus ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast üleminekut teostatud tegevuse sarnasus. Antud juhul esinevad kõik eelnevalt loetletud tunnused – üle läks vara, lepingud, kliendid, nn võtmetöötaja e K.K on sama, tegutsetakse samas tegevuskohas sama tegevusega. 4. NPG Investment OÜ esitas 09.06.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 07.05.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/7109-20 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: 6
(20)3-10-1514 1) Kinnistute müügitehing on ümber kvalifitseeritud alusetult, kuna maksuotsusest ei nähtu ümberkvalifitseerimise eelduseks oleva mittelubatava maksueelise ja selle saavutamisele suunatud subjektiivsete kaalutluste tuvastamine maksuhalduri poolt; 2) Kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine ja Reaalarenduse OÜ-lt samalt müügitehingult tasumisele kuuluva käibemaksu nõudmine on vastuolus fiskaalse neutraalsuse ja topeltmaksustamise vältimise põhimõttega. Kuigi maksuhaldur peab tehingu sisu ümberhindamise tulemusena käivet mittetekkinuks, ei ole ta kaebajale teadaolevalt siiani nõudnud Reaalarenduse OÜ-lt või viimase seaduslikuks esindajaks olevalt pankrotihaldurilt käibemaksuarvestuse korrigeerimist parandusdeklaratsioonide esitamise näol. 26.04.2010 Reaalarenduse OÜ võlausaldajate üldkoosoleku protokollist ilmneb, et tunnistati Eesti Vabariigi 29.09.2009 esitatud nõuet summas 6 900 549,57 krooni. Seega jätkab maksuhaldur müüjalt käibemaksu nõudmist pankrotimenetluses. Olukorras, kus kaebaja on müüjale käibemaksu tasunud, ei saa kõnelda ka maksueelisest; 3) Maksuotsuses väljatoodud asjaolud ei ole eraldi ega kogumis hinnatavad ettevõtte üleandmise tunnustena.
  1. a)Kaasaegses äripraktikas ei ole tavatu, et uus äriühing asutatakse või alustab reaalse majandustegevusega seonduvalt mõne suuremamahulise tehinguga. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et käibemaksukohustuslaseks registreeruti ja aktiivset majandustegevust alustati seoses sooviga omandada XXXXX kinnistu koos selle oluliste osadega, et seda arendada ja majandada.
  2. b)Pärast kinnistute enampakkumise nurjumist ei peetud kinnisvaraturu olukorda arvestades tõenäoliseks kordusenampakkumise õnnestumist. Reaalarenduse OÜ võlausaldajaks olev krediidiasutus seadis kinnistute müügitehingu finantseerimise eelduseks tingimuse, et laenu saajaks oleva äriühingu nimel tegutsevad isikud peaksid omama ülevaadet tehnoküla seisust ja visiooni selle arengust, sellistele nõudmistele vastavaks isikuks peeti K.K-t, kes pidas seetõttu otstarbekaks alustada kinnisasjadega seonduvat majandustegevust 21. veebruaril 2003 äriregistrisse kantud osaühingu kaudu, mille juhtorgani liige ja osanik ta juba eelnevalt oli.
  3. c)Kuna K.K-l ei olnud võimalik olulisel määral suunata Reaalarenduse OÜ tahet äriühingule kuuluva vara võõrandamisel või teha juhtimisalaseid otsustusi ilma seadusliku esindaja kooskõlastuse ja nõusolekuta, ei näita ettevõtte üleminekut see, et K.K tegutses varem Reaalarenduse OÜ projektijuhina XXXXX tehnoküla arendamisel. T.T 23.03.2009 selgituste kohaselt oli K.K ülesandeks valdavalt korralduslike küsimuste lahendamine. Kinnistute müügiga sattus K.K tegelema seetõttu, et tundis panga kliendihaldurit ja T.T viibis õnnetusjuhtumi tõttu pikaajalisel töövõimetuslehel, samas oli kogu tema tegevus T.T-ga kooskõlastatud ja toimus viimase juhtnööride järgi. Oluline on see, et Reaalarenduse OÜ ja NPG Investment OÜ juhatuse liikmed, osanikud ning asutajad ei lange kokku mitte ühegi isiku osas.
  4. d)Arvestades VÕS §-s 291 üürilepingu ülemineku kohta sätestatut, ei saa üürilepingust tulenevate üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekut ettevõtte üleandmist tõendavaks tunnuseks pidada. Kuigi äriruumide üürilepingu puhul ei ole tegemist imperatiivse sättega, siis äripraktikas on kinnisasjade võõrandamisel kõnealuste kasutuslepingute üleminek valdav, kuna kinnisasja või selle osa omandaja on huvitatud kinnisasja haldamiseks ja majandamiseks vajalikust stabiilsest rahavoost. Kaebaja jaoks olnuks kinnistu mõttelise osa müügilepingu sõlmimine tingimusel, mis välistanuks üürilepingute üleandmise, majanduslikult ebamõistlik. 7
(20)3-10-1514
  1. e)Lepingute sõlmimine OÜ-ga Asratem ja AS-ga Kanpol oli tingitud puhtalt majanduslikest kaalutlustest ega omanud seost maksunduslike kaalutlustega. Pärast Reaalarenduse OÜ makseraskustesse sattumist ilmutasid OÜ Asratem ja AS Kanpol huvi vastavalt haldusjuhtimise ja raamatupidamise teenuse osutamise vastu valdava osa XXXXX kinnistust omandanud NPG Investment OÜ-le, pakkudes viimasele kliendisuhte loomise eesmärgil turusituatsiooni arvestades soodsaid teenuste hindu. Seetõttu polnud kaebajal põhjust otsida teisi koostööpartnereid. Kaebaja rõhutab, et kõnealuste lepingute sõlmimine ei avaldanud mõju Reaalarenduse OÜ poolt OÜ-ga Asratem ja AS-ga Kanpol varem sõlmitud teenuste osutamise lepingute kehtivusele või lepingutest tulenevatele poolte õigustele ja kohustustele, tegemist on erinevate võlaõiguslike suhetega.
  2. f)T.T ütluste hindamisel tuleb silmas pidada, et õigusalaste eriteadmisteta isik kasutab õigusala termineid sageli igapäeva-, mitte erialakeele tähenduses. T.T ütlustest ilmneb üheselt, et ta peab Reaalarenduse OÜ tegevuse ülemineku all silmas üürilepingutest tulenevate üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekut kinnistu omandajale. Oma selgitustes on ta eranditult rääkinud kinnistute müügist, mitte ettevõtte üleandmisest. PMTK on jätnud täitmata vaideotsuses sisalduva ettekirjutuse täiendavate asjaolude tuvastamiseks. Ta pole tuvastanud ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivate asjade ja õiguste, samuti käibevara ja nõuete üleandmist ega ka faktilisi asjaolusid, mis viitaksid poolte soovile anda ettevõte üle varjatud tehinguga. Majandusüksuse majandamisega seotud võlaõiguslikest lepingutest on tuvastatud üksnes äripindade üürilepingute üleandmine kaebajale. 4) Kuna nii XXXXX kui ka XXXXXXX kinnistu võõrandati täitemenetluses, olnuks vajalik uuele omanikule ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud maksukohustuse üleminekuks tuvastada vaidlusaluste kinnistute täitemenetluses võõrandamise näilikkus. Müügi puhul kohtutäituri kontrolli all (TMS §-d 102 ja 157) saab võlgnik küll ise valida, kellele ja millise hinnaga ta oma vara müüb, kuid siiski on tegemist sundmüügi erivormiga, kuna müügisoov ei ole võlgnikul tekkinud vabatahtlikult, vaid müügi ajendiks on täitemenetlus ja nõude rahuldamine. Maksuhalduri seisukoht viiks selleni, et kõik TMS §-de 102 ja 157 alusel toimuvad asjade müügitehingud on näilikud ehk formaalselt ja sisuliselt sundmüügile mittevastavad. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud ei viita sellele, et kohtutäituri kontrolli all läbiviidud kinnistute sundmüük oleks toimunud seaduse nõudeid eirates eesmärgiga jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida tegelikult teha taheti. 5) Meelevaldne on maksuhalduri käsitlus lugeda mõlemad kaebaja ostetud kinnistud ühte ettevõttesse kuuluvateks asjadeks seoses asjaoluga, et XXXXXXX kinnistuga tagati XXXXX kinnistule ärihoonete ehitamiseks pangalt võetud laene ning et mõlema kinnistu majandamisel oli selle omanikul võimalik teenida maksustatavat tulu. Nii võiks lõpuks ettevõttesse kuuluvaks lugeda ka kolmandale isikule kuuluva korteriomandi. Ettevõttesse kuuluvaks ei saa lugeda asju, õigusi ja kohustusi, mille puudumine ei mõjuta mingilgi määral ettevõtte igapäevast majandustegevust. Kinnistu hüpoteegiga koormamise fakt ei mõjuta koormatava kinnistu olemust ega tekita kohustust kasutada seda kinnistut ettevõtte majandamist teeniva asjana. Asjakohatu on maksuhalduri järeldus, et mõlema kinnistu majandamise tulemusel oli Reaalarenduse OÜ-l võimalik teenida maksustatavat tulu. 7) Tuvastatud pole ühtki

-st või kohtupraktikast tulenevat alust ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks nagu nt pettuslik seos tehingu poolte vahel või ostja hoolsuskohustuse rikkumine. Täidetud on kõik Euroopa Liidu Nõukogu 28.11.2008 direktiivi nr 2006/112/EÜ art-tes 168 ja 178 sätestatud käibemaksu mahaarvamisõiguse eeldused. 8

(20)3-10-1514 8) Üksikjuhtumi kontrolli käigus pandi toime olulisi menetlusnormide rikkumisi nagu Reaalarenduse OÜ kaasamata jätmine, kelle maksukohustust kaebaja käibemaksukohustuse muutmine mõjutab. Üksnes seletuse võtmine osaühingu seaduslikult esindajalt T.T-lt ei olnud nõuetekohane maksumenetlusse kaasamine. 9) Sõltumata vaidlusest, kas tõlgendada kaebaja ja Reaalarenduse OÜ vahel sõlmitud võõrandamislepingut majandusliku sisu poolest kinnistu müügilepingu või ettevõtte üleandmise lepinguna, on maksuotsusega alusetult vähendatud kaebaja sisendkäibemaksu notarikuludelt tasutud käibemaksu osas. Kuna lepingu esemeks olid kinnistu ja selle mõtteline osa, tulnuks leping asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt nii või teisiti sõlmida notariaalses vormis.

§ 2

lg 2 kohaselt käsitatakse ka notari ametitegevust ettevõtlusena ja notari tasu seaduse § 40 lg 2 p-dest 6 ja 7 tulenevalt on notar kohustatud arvele märkima käibemaksusumma.

§ 29

lg 1 annab käibemaksukohustuslasele õiguse käibemaksust maha arvata Eestis tekkiva maksustatava käibe kõrval ka ettevõtlusega seotud mittekäibena käsitatava tehingu või toimingu (

§ 4

lg 2) jaoks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. 10) Isegi juhul, kui maksuhaldur tõlgendab lepingupoolte vahel notariaalses vormis sõlmitud kinnistu ja kinnistu mõttelise osa müügilepingut ettevõtte varjatud üleandmisena, puudub tal õiguslik alus sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse välistamise eesmärgil täiendava maksunõude esitamiseks. MKS §-d 37 ja 38 näevad maksuõigussuhtest tulenevate nõuete ja kohustuste ülemineku ning ettevõtte üleandja ja omandaja vastutuse puhul ette juhindumise VÕS ettevõtte ülemineku regulatsioonist.

§ 4

lg 2 p-st 1 tulenevalt on mittekäibena käsitletav vaid ettevõtte või selle osa üleandmine VÕS tähenduses, kuid VÕS § 181 kohaselt ei kohaldata selles seaduses ettevõtte üleandmise kohta sätestatut juhul, kui majandusüksuse terviklik üleandmine leiab aset sundtäitmise (täitemenetluse) käigus.

  1. PMTK palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksuotsuses toodud asjaoludele viidates seisukohale, et reaalselt kujutas kahe kinnistu võõrandamise tehing endast ettevõtte üleminekut, mille käigus Reaalarenduse OÜ tegevus läks üle NPG Investment OÜ-le ning ettevõtte ülemineku varjamiseks kasutati ettevõtte vara võõrandamist täitemenetluses. Maksuhaldur ei saa suvaotsuse alusel valida, kas nõuda käibemaks sisse ostjalt või müüjalt. Maksuhaldur peab lähtuma tehingute tegelikust sisust, mis tähendab antud juhul seda, et NPG Investment OÜ-l puudub sisendkäibemaksu tagasisaamise õigus ning Reaalarenduse OÜ-l puudub kohustus tasuda maksuotsuses kajastatud tehingutelt käibemaksu. Käesolevaks hetkeks on Reaalarenduse OÜ äriregistrist kustutatud ja pankrotimenetluses PMTK kasuks maksuvõlga välja ei nõutud. Eelnevast tulenevalt ei ole topeltmaksustamine ka reaalselt enam võimalik. Kuna ostu-müügi tehingu puhul oli tegemist varjatud näiliku tehinguga, siis ka selle tehingu teostamiseks tehtud kulutused (notaritasu) on põhjendamata. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse.
  2. Tallinna Halduskohtu 20.03.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1)

§ 4

lg 2 p 1 sätestab, et käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest VÕS tähenduses. Riigikohtu 01.06.2011 otsuses nr 3-3-1-20-11 (p 14) leiti, et nimetatud säte piirab sisendkäibemaksu mahaarvamist, ehk teisisõnu olukorras, kus tuvastatakse ettevõtte või selle 9

(20)3-10-1514 osa üleandmine VÕS tähenduses ning müüja on arvel näidanud käibemaksu, mida seaduse kohaselt ei oleks tohtinud lisada ja jätab käibemaksu riigile tasumata, ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Seega sõltub PMTK 07.05.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/710920 õiguspärasus sellest, kas on õige maksuhalduri seisukoht, et Reaalarenduse OÜ ja NPG Investment OÜ vahel 07.07.2009 sõlmitud XXXXXXX tn ning XXXXX kinnistute võõrandamise ostu-müügitehing on näilik ning varjatavaks tehinguks on ettevõtte, mille kaudu tegutses Reaalarenduse OÜ üleminek OÜ-le NPG Investment. Kui tegemist on näiliku tehinguga, siis tuleb MKS § 83 lg 4 või § 84 alusel kõrvale jätta asjaolu, et vaidlusalused kinnistud võõrandati täitemenetluses, ning lähtuda sellest, et Reaalarenduse OÜ ja NPG Investment OÜ vahel toimus tehing, mis seisneb Reaalarenduse OÜ poolt ettevõtte üleandmises. 2) Euroopa Liidu direktiivi 2001/23/EÜ artikli 1 lg 1 punkti b järgi on ettevõtte üleminek üldjuhul oma identiteeti säilitava majandusüksuse üleminek, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Euroopa Kohus on direktiivi 2001/23/EÜ art 1 kohaldamisel leidnud (C-24/85; C-458/05, liidetud kohtuasjad C-127/96, C-229/96, C-74/97 ja C-232/04, C-233/04): 1) ettevõtte ülemineku tõendamisel on otsustav kriteerium see, kas kõnealune üksus säilitab oma identiteedi, mis oleneb eelkõige sellest, kas tema tegevus jätkub reaalselt või seda alustatakse uuesti; 2) ettevõtte üleminek peab puudutama stabiilset majandusüksust, mille tegevus ei piirdu vaid ühe kindla lepingu täitmisega. Üksuse mõiste tähendab seega inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab konkreetse eesmärgiga majandustegevust; 3) ettevõte kui terviklik majandusüksus ei pea tingimata valdama olulist materiaalset või mittemateriaalset vara. Mõnedes majandussektorites esineb vara tihti selle kõige lihtsamal kujul ning tegevus tugineb põhiliselt tööjõule. Nii võib töötajate organiseeritud üksuse, mis on konkreetselt ja püsivalt seotud ühise ülesandega, teiste tootmistegurite puudumisel samastada majandusüksusega; 4) kui terviklikku majandusüksust ei ole võimalik konkreetse ettevõtluse eripärast tulenevalt tuvastada, ei välista see ikkagi ettevõtte üleminekut; 5) ettevõtte üleminekuga võib olla tegemist ka juhul, kui ettevõtte omandaja ei ole saanud ettevõtte vara iseseisvaks majandustegevuseks kasutamiseks; 6) ettevõtte üleminek võib tuleneda võõrandaja ja omandaja vahelisest kirjalikust või suulisest kokkuleppest asjaomase majandusüksuse toimimise eest vastutava isiku muutumise kohta või vaikivast kokkuleppest, mis tuleneb praktilise koostöö asjaoludest, mis viitavad nende ühisele tahtele sellist muutust ellu viia. Seega on Euroopa Kohtu järgi kriteeriumid, mille alusel on ettevõtte üleminek tuvastatav ja mida tuleb kogumis hinnata, järgmised: 1) äriühingu või ettevõtte liik; 2) äriühingu kinnisvõi vallasvara üleminek; 3) üleläinud vara väärtus ülemineku ajal; 4) ülevõetud töötajate arv; 5) ülevõetud kliendi- ja ärisuhete arv; 6) majandustegevuse sarnasus enne ja pärast üleminekut; 7) majandustegevuse peatumise aeg üleminekuperioodil (vt VÕS I Üldosa (§-d 1-207). Riigikohus on 01.06.2011 otsuse nr 3-3-1-20-11 p-s 11 selgitanud, et ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel on arvestatavateks kriteeriumiteks muuhulgas: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Riigikohus märkis, et nimetatud kriteeriumitel on eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal. 10
(20)3-10-1514 3) Hinnates maksuotsuses tuvastatud asjaolusid eeltoodud kriteeriumide alusel, saab antud juhul pidada tuvastatuks, et Reaalarenduse OÜ ja NPG Investment OÜ vahel toimus tegelikkuses ettevõtte ülemineku tehing. Müügitehingu ümberkvalifitseerimine on maksuotsuses õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud. Maksumenetluse käigus kogutud tõendid näitavad Reaalarenduse OÜ maksejõuetust enne kinnistute müüki. 01.10.2009 on Reaalarenduse OÜ juhatuse liige T.T andnud suulise (protokollitud) selgituse: „Pank alustas meie suhtes täitemenetlust ning kinnistu läks müüki./…/Pank pakkus võimalust teha uus haldusfirma ning müüa kinnistud sinna./…/ Kuna olin ise pikalt haiguslehel, siis pangaga suhtles K.K. Meie poolt oli see pangale vastutulek, et me uue ettevõtte tegime./…/ Tundsin K.K-t enne ka, teadsin ja usaldasin teda.„ Pärast XXXXXXX tn ja XXXXX kinnistute üleminekut NPG Investment OÜ-le lõppes sisuliselt Reaalarenduse OÜ tegevus. NPG Investment OÜ peamine majandustegevus algas peale kinnistute ostmist ning alates
  1. a juulist tekkis maksustatav käive analoogses mahus Reaalarenduse OÜ-ga. Maksumenetluse käigus on kindlaks tehtud, et NPG Investment OÜ omandas lisaks Reaalarenduse OÜ-le kuulunud XXXXXXX tn ja XXXXX kinnistustele ka kinnistutega seotud rendisuhted, raamatupidamis- ja haldusteenusega seotud lepingud, kinnistu finantseerimiseks vajalikud laenulepingud ning jätkas samas tegevuskohas sama tegevusalaga. Samuti on kindlaks tehtud, et OÜ Reaalarenduse ning NPG Investment OÜ olid omavahel seotud K.K kaudu, kes Reaalarenduse OÜ-s tegutses lepinguliselt projektijuhina XXXXX tehnoküla arendamisel ning juhtis pärast Reaalarenduse OÜ juhatuse liikme T.T haigestumist
  2. a veebruaris tegelikkuses Reaalarenduse OÜ-d ning oli samal ajal ka OÜ NPG Investment juhatuse liige ning juhib nüüd XXXXX tehnoküla OÜ NPG Investment juhatuse liikmena. Samuti viitavad tehingu näilikkusele tehingute jada etteplaneeritus ja kiirus. 25.02.2009 ütles AS SEB Pank Reaalarenduse OÜ-ga sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles; 23.03.2009 väljastas kohtutäitur Reaalarenduse OÜ-le täitmisteate; 09.04.2009 esitas NPG Investment OÜ käbemaksukohustuslaseks registreerimise avalduse ja 15.04.2009 ja 22.04.2009 põhjendas avaldust kõnealuste kinnistute ostmise ja ettevõtluse käigus arendamisega; 24.04.2009 teavitas NPG Investment OÜ MTA-d, et kavandab kinnisvara investeeringut, mille üüritulu on 2,929 mln krooni aastas; 25.05.2009 (maksuotsuses on märgitud 25.06.2009) registreeritakse NPG Investment OÜ käibemaksukohustuslaste registris; 01.07.2009 väljastas NPG Investment OÜ kinnistute rentnikele üüriarved; 06.07.2009 esitas Reaalarenduse OÜ NPG Investment OÜ-le arve kinnistute müügi kohta; 06.07.2009 sõlmitakse laenuleping NPG Investment OÜ ja AS SEB Panga vahel XXXXX ja XXXXXXX kinnistute soetamiseks; 07.07.2009 sõlmitakse NPG Investment OÜ poolt teenuse osutamise leping AS-ga Kanpol ja OÜ-ga Asratem; 08.07.2009 väljastatakse NPG Investment OÜ-le AS SEB Pank poolt laen; 08.07.2009 teavitatakse kinnistu rentnikke, et lepingutest tulenevad õigused ja kohustused on üle läinud Reaalarenduse OÜ-lt NPG Investment OÜ-le. 4) Kohus nõustub vastustajaga, et kuna AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingu kohaselt oli NPG Investment OÜ kohustatud kandma pärast kinnistute müüki tagasisaadud sisendkäibemaksu pangale üle, ei oleks NPG Investment OÜ laenu saanud, kui tehingut ei oleks vormistatud kinnistute müügina. Samas, nagu nähtub T.T 01.10.2009 seletusest, oli panga huviks kinnistutega ettevõtluse jätkamine. K.K 16.09.2009 seletusest nähtuvalt plaaniti pangalaenu tagasi maksta just samade kinnistutega ettevõtlusest saadava tuluga. Seega oli ühelt poolt vajalik tagada sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, teiselt poolt ettevõtluse jätkumine vaidlusaluste kinnistutega. Selline tulemus oli võimalik saavutada, vormistades ettevõtte ülemineku kinnistute ostu-müügi tehinguna. 11
(20)3-10-1514 5) Kaebaja maksueelis seisnes selles, et läbi tehingule väära kvalifikatsiooni andmise tekitati kaebajale sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, mida tal ettevõtte ülemineku korral ei oleks olnud. Kuritarvitust tõendab tehingu ebakohane õiguslik kujundus, mis seisnes selles, et tehingule lisatud käibemaks võimaldas OÜ-l NPG Investment kaasata tehingu finantseerimiseks rahalisi vahendeid riigilt, mida tal endal tehingu finantseerimiseks ei olnud, kuid mis oli tingimuseks AS-ga SEB Pank laenulepingu sõlmimiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul sisuliselt refinantseeriti Reaalarenduse OÜ varasemaid kohustusi OÜ NPG Investment kui uue haldusfirma kaudu ja selle eelduseks oli käibemaksu sisaldava tehingu vormistamine ning sellest saadava maksueelisega omafinantseeringu osa katmine, mis oli eelduseks AS-lt SEB Pank laenu saamiseks. Tehingu tegurid võimaldasid koostoimes tehinguosalistel ühelt poolt ära hoida varasemast finantseeringust – Reaalarenduse OÜ ja AS SEB Pank – suurema kahju kuhjumise, teisalt lõid eeldused kinnistute arendusprojekti kasumlikkusele pöördumiseks. 6) Maksuhaldur on põhjendatult käsitlenud XXXXXXX tn kinnistut koos XXXXX tehnokülaga ühe majandusüksusena. Seda, et mõlema kinnistu puhul on tegemist ettevõttesse kui terviklikku majandusüksusesse kuuluva varaga, kinnitab asjaolu, et XXXXX tehnoküla kinnistule ehitamiseks võetud laenu lisatagatisena oli seatud AS SEB Pank kasuks hüpoteek XXXXXXX tn kinnistule, ja asjaolu, et mõlema kinnistu puhul on võimalik teenida käibemaksuga maksustatavat tulu. 7) Kuna on tuvastatud ettevõtte üleminek ja

§ 4

lg 2 p 1 kohaselt käivet ei teki, ei ole põhjendatud ka tehinguga seonduvate notarikulude käibemaksuarvestuses kajastamine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. OÜ NPG Investment apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Halduskohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldades jõudnud ekslikule järeldusele

§ 4

lg 2 p 1 kohaldatavuse osas ja oluliselt kohtumenetluse normi rikkudes jätnud käsitlemata täitemenetlust puudutavad asjaolud ning selle läbiviimisega seonduvad tõendid. Isegi juhul, kui oleks tõendatud, et täitemenetluse käigus toimunud kinnistu müügitehing oli näilik ja tehti ettevõtte üleandmise varjamiseks, ei saa see muuta näilikuks täitemenetlust ennast. Ühtegi TsÜS § 89 lg-s 1 nimetatud asjaolu ei ole täitemenetluse osas tuvastatud. PMTK poolt maksumenetluse käigus kogutud tõendid viitavad sellele, et täitemenetlus viidi läbi vastavalt seaduses sätestatud nõuetele. Seega pole täidetud

§ 4lg 2 p 1 kohaldamise eeldused.

Kuigi ettevõtte kui terviku müük ei ole täitemenetluses välistatud, ei tähenda see seda, et ettevõtte ülemineku puhul saaks alati lähtuda VÕS-s ettevõtte ülemineku kohta sätestatust. Vastavalt VÕS §-le 181 ei kohaldata selles seaduses ettevõte ülemineku kohta sätestatut juhul, kui ettevõtte üleminek toimub seaduse alusel, eelkõige sundtäitmisel või pankrotimenetluses. Nii MKS §-s 37 kui ka MKS §-s 38 nähakse maksuõigussuhtest tulenevate nõuete ja kohustuste ülemineku ning ettevõtte üleandja ja omandaja vastutuse puhul ette juhindumine VÕS-s sisalduvast ettevõtte üleminekut reguleerivatest normidest.

§ 4

lg 2 p-st 1 tulenevalt on mittekäibeks vaid selline ettevõtte või ettevõtte osa üleandmine, mis on sellena käsitletav VÕS tähenduses. Seega juhul, kui VÕS regulatsioon ei ole ettevõtte üleandmise suhtes kohaldatav, toimub ka ettevõtte üleandmise tehingute puhul käive

tähenduses ning tavapärane käibemaksuga maksustamine. Et

§ 4lg 2 ei ole kaugeltki alati ettevõtte üleandmise puhul kohaldatav, ilmneb ka Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-89-11 (p 10). 12

(20)3-10-1514 Maksuhaldur üritas põhjendada VÕS ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldamise võimalikkust väitega, et sisuliselt ei ole toimunud kinnistute sundmüüki, vaid müük kohtutäituri kontrolli all TMS § 102 alusel. Apellant kordab selgitust, et müük kohtutäituri kontrolli all on sundmüügi erivorm, tsiviilõiguslik müük TMS-st tulenevate erisustega. Täitemenetlust puudub alus pidada näilikuks juba ainuüksi põhjusel, et kohtutäituri kontrolli all toimunud müük toimus alles pärast avalikku enampakkumist, mille toimumist ei Reaalarenduse OÜ (kustutatud) ega NPG Investment OÜ kuidagi mõjutada ei saanud. 20.04.2009 toimunud enampakkumisel võisid tulenevalt TMS § 87 lg-st 1 osaleda kõik isikud. See, et avalik enampakkumine osavõtjate puudumise tõttu nurjus, ei sõltunud Reaalarenduse OÜ-st (kustutatud) ega NPG Investment OÜ-st. Maksuhaldur ega halduskohus ei ole tuvastanud, et kõnesolev enampakkumine olnuks näilik või mõjutatud eelnimetatud äriühingute poolt. Vara müük toimus Reaalarenduse OÜ (kustutatud) võlausaldajaks olnud AS SEB Pank poolt 20.03.2009 esitatud täitmisavalduse alusel ehk vastavalt TMS
  1. peatüki
  2. jaos sätestatule. 2) Kohus on kohtumenetluse normi rikkudes asunud täiendama kaevatava haldusakti motiveeringut ja jõudnud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tulemusena ekslikule järeldusele apellandi poolt mittelubatava maksueelise saamises. Halduskohtu põhjendust mittelubatava maksueelise saamise kohta kaevatavas maksuotsuses ei sisaldu. Maksuotsuse faktiliste ja õiguslike motiveeringute täiendamine halduskohtumenetluses pole lubatav vastuolu tõttu HKMS § 2 lg-s 1 sätestatud kohtumenetluse olemuse ning eesmärgiga ning HKMS § 158 lg-ga 2, mille teisest lausest tulenevalt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Halduskohtu põhjendus lubamatu maksueelise saamisest on ka sisuliselt väär vastuolu tõttu käibe maksustamise põhimõtetega. Kuna apellant on tehingu käigus müüjale käibemaksu juba tasunud, aitab sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tagada kumulatsiooni vältimist ja sellega kaasnevat topeltmaksustamist ega too kaasa seadusega mittelubatud ja teiste maksumaksjatega võrreldes paremasse olukorda sattumist võimaldavat maksueelist. 3) Halduskohus on materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldades, menetlusõiguse norme rikkudes ja tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud väärale järeldusele, et PMTK poolt kaevatavas maksuotsuses väljatoodud asjaolude pinnalt on tuvastamist leidnud ettevõtte ülemineku tehingu toimumine. Riigikohus on selgitanud, et ettevõtte üleminekuks on vaja, et vara läheks üle kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga. TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud spetsialiteedi põhimõtte kohaselt tuleb ettevõttesse kuuluvad õigused üle anda eraldi käsutustehingutega, mistõttu saab ettevõte üle minna mitmel õiguslikul alusel. Kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on majandusüksusesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused (vt otsus nr 3-2-1105-09, p 12). Kui tõendatud ei ole kõikide õiguste, samuti käibevara ja nõuete üleandmine, ei piisa nt vaid asjade müügilepingust ja selle täitmisest ettevõtte kui terviku üleandmise tuvastamiseks (vt otsus nr 3-2-1-105-09, p 12). Tõendada tuleb kõigi väidetavalt üleläinud õiguste üleminek iga üksiku õiguse, kohustuse ja lepingu kaupa. Kaevatavast maksuotsusest ei nähtu, milles seisnes Reaalarenduse OÜ (kustutatud) majandustegevus lisaks XXXXX kinnistul asuvate äripindade väljaüürimisele, milline osa läks sellest üle apellandile ja millised varad jäid Reaalarenduse OÜ-le (kustutatud) alles. Maksuhaldur on kaevatavas maksuotsuses välja toonud selle, et apellandile ei läinud üle Pärnus XXXXXXX XX X asuv korteriomand, kuid ei ole täpsustanud, kas seda korteriomandit saanuks pidada kaudselt seotuks üleandja majandus13
(20)3-10-1514 tegevusega ja kas see oli ettevõttesse kuuluv asi. Seega ei ole nõuetekohaselt tuvastatud kõikide õiguste, samuti käibevara ja nõuete üleandmine. Välja tuleb selgitada ka poolte tahe. Olukorras, kus kõigi asjaosaliste selgitused ja muud asjas kogutud tõendid ei viita üheselt ettevõtte üleminekule ja on samas usaldusväärsed, ning on ilmne, et pooled mõistlikult käitudes ei arvestanud ettevõtte ülemineku regulatsiooni võimaliku kohaldamisega, saab ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldada üldjuhul vaid siis, kui ettevõtte ülemineku muud tunnused (peale poolte vastava ühise tahte) on sedavõrd ilmsed, et need oleksid pidanud olema vaieldamatult äratuntavad. Käesoleval juhul see nii ei ole, kuna tegemist oli tavapärastel tingimustel kohtutäituri kontrolli all ja võlausaldajaks oleva panga eestvõttel sõlmitud kinnistute müügilepinguga, mille majandusliku sisu vastustajapoolne tõlgendamine mõlema lepingupoole jaoks täiesti üllatavaks osutus. Riigikohus on leidnud, et ainuüksi selle tuvastamine, et üks isik kasutab samu ruume ja müüb samu kaupu kui varem selles kohas tegutsenud isik, et isikute töötajad kattuvad osaliselt, nende ärinimed on sarnased ning nad on seotud juhtorganite kaudu, ei anna alust veel VÕS § 182 kohaldamiseks. Et teha kindlaks ettevõtte üleminek, peab tõendama ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste käsutamist. Seejärel saab anda õigusliku hinnangu, kas nende asjade ja õiguste käsutamine kogumis kujutab endast ettevõtte üleminekut või mitte (vt otsus nr 3-21-129-11, p 11). Maksuotsusest ei nähtu, kas ja milles seisnes Reaalarenduse OÜ (kustutatud) majandustegevus lisaks XXXXX kinnistul asuvate äripindade väljaüürimisele, millise varakogumi kaudu ta seda majandustegevust ellu viis, milline osa läks sellest üle kaebajale ja kuidas see iseseisva majandusüksusena edasi funktsioneeris ja millised varad jäid Reaalarenduse OÜ-le (kustutatud) alles. Maksuhaldur on välja toonud, et üle ei läinud nt korteriomand Pärnus XXXXXXX XX X. Korrates väidet, et Reaalarenduse OÜ (kustutatud) ja NPG Investment OÜ juhatuse liikmed, osanikud ning asutajad ei lange kokku ühegi isiku osas, märgib apellant, et kohtupraktika kohaselt ei pruugi isegi äriühingute seotus juhtorgani liikmete kaudu olla veel ettevõtte üleminekule viitavaks tunnuseks, kui tõendatud ei ole ettevõtte kui terviku majandamisega seotud asjade ja õiguste käsutamist (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-129-11, p 11). Arvestades VÕS-s üürilepingu kohta sätestatut, ei saa üürilepingust tulenevate üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekut pidada ettevõtte üleandmist tõendavaks tunnuseks. Üürilepingu jätkamises ei ole midagi imekspandavat, kuna ruumide võõrandamise korral on üürilepingu jätkamine VÕS-st tulenevalt pigem reegliks, samas kui üürilepingu ülesütlemine on pigem erandiks (vt VÕS §-d 291 ja 323). Kuna kinnisasja puhul on kommunaalteenuste osutamine sisuliselt vältimatu, ei saa pidada ebaharilikuks asjaolu, et kinnisasja ostnud isik jätkab lepingut senise kommunaalteenuste osutajaga (vt Tartu Ringkonnakohtu 13.03.2012 otsus nr 3-10-1373, p 12). NPG Investment OÜ puhul võeti üle üksnes üürilepingud, samas kui kommunaal- ja teiste teenuste saamiseks sõlmiti teenusepakkujatega uued lepingud, millede tingimused Reaalarenduse OÜ (kustutatud) poolt sõlmitud lepingute tingimustest erinesid. Halduskohus on tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud ekslikule järeldusele, justkui oleksid lisaks äriruumide üürilepingutele NPG Investment OÜ-le Reaalarenduse OÜ-lt (kustutatud) üle läinud ka haldusjuhtimise ja raamatupidamisteenusega seotud lepingud ning ostetud kinnistu finantseerimiseks vajalikud laenulepingud. 4) Kohtu käsitlus, miks saab XXXXXXX tn kinnistut lugeda koos XXXXX kinnistuga ühe majandusüksuse koosseisu kuuluvaks tervikvaraks, on meelevaldne ja vastuolus TsÜS §-ga 661 ja VÕS § 180 lg-ga 2. Kohtu põhjendus on vale juba seetõttu, et tulu maksustatakse tulumaksu, mitte käibemaksuga. Halduskohus ei ole põhjendanud, kuidas on kinnistute käsutamisest tulenev hüpoteetiline tulu teenimise võimalus seostatav ettevõttesse kuuluvate õiguste ja 14
(20)3-10-1514 kohustustega, mis on ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad ning mis saaksid seetõttu ettevõtte omandajale üle minna. Ettevõttesse kuuluvateks ei saa lugeda neid asju, õigusi ja kohustusi, mille puudumine ei mõjuta mingilgi määral ettevõtte igapäevast majandustegevust ja millel puudub selgelt ettevõtte majandamist teeniv iseloom. 5) Kohus ei ole oma seisukohta apellandi poolt tasutud notarikuludega seotud sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramisest veenvalt ja õiguslikult aktsepteeritaval viisil põhjendanud. 6) Kohus on jätnud otsuse põhjendavas osas käsitlemata suure osa kaebuses esitatud väidetest ja hindamata tõendid, mis on esitatud asjaolude tõendamiseks, millel põhinevad menetlusosalise väited, ning põhjendamata, miks kohus need väited tähelepanuta jätab või nendega ei nõustu. Lisaks ülaltoodud minetustele on kohus rikkunud menetlusõiguse norme HKMS § 109 lg 2, § 157 lg 1 ning § 162 lg-te 1 ja 4 näol seeläbi, et on jätnud kohtuotsuse resolutsioonis selgelt ja ühemõtteliselt lahendamata menetluskulude jaotuse küsimuse. 8. PMTK palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde, märkides täiendavalt järgmist. 1) Kaebaja hinnang MKS § 83 lg 4 kohaldamisele ja selle maksuõiguslikele tagajärgedele on väär, millest tulenevalt eksib kaebaja ka selles, milline on täitemenetluse läbiviimise tähendus vaidlusaluses asjas. Maksuõiguslikud tagajärjed on autonoomsed ning ei mõjuta pooltevahelisi eraõiguslikke suhteid. Samal viisil saab maksuõiguslikult tuvastada kinnistute võõrandamise näilikkuse olenemata asjaolust, et kinnistud võõrandati täitemenetluse raames. PMTK kordab väidet, et pooled saavutasid tehingu tingimuste osas kokkuleppe iseseisvalt ja sõltumatult kohtutäiturist, kes oli protsessis ilmselgelt passiivne. VÕS § 181 ei piira käesolevas asjas ettevõtte üleminekut.

§ 4

lg 2 p-i 1 tuleb tõlgendada selliselt, et kui toimub ettevõtte üleminek, mis vastab ettevõtte ülemineku sisulistele kriteeriumitele, on tegemist olukorraga, kus käivet ei loeta tekkinuks. Kaebaja seisukohaga nõustumine tooks kaasa olukorra, kus ettevõtte üleminekul täitemenetluses saaks erandina lugeda, et tekkinud on käive, seega sõltuks käibe tekkimine sellest, kas ettevõtte üleminek on toimunud täitemenetluses või mitte. Sellist maksuõiguslike tagajärgede eristamist

ette ei näe. Ettevõtte üleminek direktiivi 2006/112/EÜ tähenduses on Euroopa Liidu õiguse autonoomne mõiste, mida tuleb liidus ühetaoliselt tõlgendada. Seega tuleb

§ 4lg 2 p-i 1 tõlgendada direktiivi järgi.

Direktiivi kohaselt ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleminekust direktiivi art 19 tähenduses, erandeid ette nähtud ei ole. Kaebaja väite kohta, et sundmüük kohtutäituri kontrolli all on sundmüügi erivorm, selgitab vastustaja, et vaidlusaluse asja kontekstis on oluline hinnata eelkõige seda, millised olid poolte võimalused tehingute tagajärgi mõjutada. Määrav ei ole see, kas tegemist on formaalselt sundmüügiga, vaid see, kas tehingu pooltel oli võimalus tehingu tagajärgi mõjutada. 2) Ekslik on kaebaja seisukoht, et maksueelise saamist ei ole tuvastatud. Oluline on see, et kui tehinguid ei käsitleta kinnistute müügina, pole NPG Investment OÜ-l tulenevalt

§ 4lg 2 p-st 1 sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

Maksuhaldur on tuvastanud tehingu näilikkuse. See tähendab, et poolte tahe oli suunatud sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimisele ilma teiselt poolt vastavat käibemaksu tasumata. Seega ei ole viide neutraalsuse põhimõtte rikkumisele asjakohane. Olukorras, kus on tuvastatud kuritarvitus, on põhjendatud sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramine (Euroopa Kohtu otsused asjades nr C439/04 ja C-440/04, p-d 54-56). Maksuotsuses on selgitatud, et tehingute eesmärgiks oli sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamine. 15

(20)3-10-1514 3) Apellant ei ole välja toonud ainsatki ettevõttesse kuulunud õigust või kohustust, mille üleminek ei ole tõendatud. Samas juhib vastustaja tähelepanu sellele, et pole oluline, et üle läheksid kõik ettevõttega seotud õigused ja kohustused, vaid üle peab minema toimiv ja terviklik majandusüksus, mis võimaldab tegevuse jätkamist. Komponendid, mis võimaldavad apellandil jätkata kinnisvara müügi ning üürileandmisega ning moodustavad ettevõtte kui tervikliku majandusüksuse, on antud asjas järgmised: kinnistu Pärnus XXXXXXX XX X ning kinnistu XXXXXXXX XXXXX XXXXXXXXXXX XXX XX, millel asub XXXXX tehnoküla kaks ärihoonet; kinnistutega seotud rendisuhted; raamatupidamisteenusega seotud lepingud; haldusteenusega seotud lepingud; kinnistu finantseerimiseks vajalikud laenulepingud; nn võtme- ja juhtivtöötaja(d). Ilmne on NPG Investment OÜ tahe saadud ettevõtet opereerida ja mitte lihtsalt müüa sellesse kuuluvad varad, lõpetades selle tegevuse. Vastav tahe nähtub juba asjaolust, et pärast ettevõtte üleminekut sõlmiti hankijatega lepingud ja katkematult jätkus kinnisvara üürileandmine. Seetõttu ei ole asjakohane apellandi väide vajadusest tõendada pooltel vastava tahte olemasolu. Majanduslikku sisu ei mõjuta tehingute struktuur (vt Euroopa Kohtu otsuses asjas nr C444/10). Siinkohal viitab vastustaja ka Euroopa Kohtu lahenditele asjades nr C-51/00, C458/05 ja ühendatud asjades C-127/96, C-229/96 ja C-74/97, milledes Euroopa Kohus pidas võimalikuks ettevõtte üleandmist isegi olukorras, kus üldse puudusid mistahes vahetud lepingulised suhted väidetava üleandja ja väidetava ülevõtja vahel. Sellest tulenevalt ei ole õige ka apellandi väide, et tema jaoks olnuks müügilepingu sõlmimine tingimusel, mis välistanuks üürilepingute üleandmise, majanduslikult täiesti ebamõistlik ning äriühingu huve ja maksejõulisust kahjustav. Juriidilise struktuuri ja mitte majandusliku sisu maksustamine oleks vastuolus maksu neutraalsuse ja õiguskindluse põhimõtetega. Äriregistri andmetel omab T.T pikka ja laialdast ettevõtlusalast kogemust ning teadmisi, et saada aru oma käitumisest tehingute kujundamisel ja maksuhaldurile antavate ütluste tähendusest. Ettevõtte üleminek võib aset leida ka nii, et ettevõtte võõrandaja ja omandaja vahel otsesed lepingulised suhted puuduvad. Sellisel juhul on tegemist ettevõtte varjatud üleminekuga, mis tähendab seda, et tehingu poolte eesmärgiks on vältida ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldamist olukorras, kus olemuslikult on siiski ettevõtte üleminekuga tegemist. Maksuotsuses ei ole väidetud, et ühe või mõlema vaidlusaluse kinnistu müük üksi ja iseenesest kujutas antud juhul endast ettevõtte üleandmist. 4) Maksuhaldur möönab, et maksuotsuses on eksitud nõuete kaitsmist kajastavas osas, mis aga ei muuda ettevõtte üleminekut ega tehingutele antud õiguslikku hinnangut. Seega on tegemist ebaolulise motiveerimisveaga, mis ei mõjuta haldusakti õiguspärasust. Nõude esitamine pankrotimenetluses Reaalarenduse OÜ (kustutatud) vastu ei saa mõjuta vaidlusalust haldusasja, kus ei panda Reaalarenduse OÜ-le (kustutatud) mingeid kohustusi ega anta talle mingeid õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 29

lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Käibemaksu objektiks on sama seaduse § 1 lg 1 p 1 kohaselt käive.

§ 4määratleb, mis on käive, ja selle paragrahvi lg 2 16

(20)3-10-1514 juhud, mil ei teki käivet. Järelikult ei saa käibeks mitteolevalt tehingult tekkida käibemaksu tasumise kohustust, millele vastaks õigus tasutud käibemaksu mahaarvamiseks sisendkäibemaksuna. Ka Riigikohtu praktikas on leitud, et

§ 4

lg 1 p 1 piirab sisendkäibemaksu mahaarvamist ja kui tuvastatakse ettevõtte või selle osa üleandmine võlaõigusseaduse tähenduses ning müüja on arvel näidanud käibemaksu, mida seaduse kohaselt ei oleks tohtinud lisada, ja jätab käibemaksu riigile tasumata, siis ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (vt otsus nr 3-3-1-20-11, p-d 12-15). Seetõttu on käesolevas asjas oluline, kas tegemist on ettevõtte üleminekuga

§ 4lg 2 tähenduses.

10. Vaidlus puudub selles, et Reaalarenduse OÜ (kustutatud) ei ole apellandi deklareeritud sisendkäibemaksu riigile tasunud. Seda ja p-s 9 toodut arvestades ei ole põhjendatud apellandi väide topeltmaksustamisest. 11.

§ 4

lg 2 p 1 kohaselt ei teki käivet „ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses.“ Ettevõtte üleminekut reguleerivad VÕS §-d 180-185 (

  1. ptk
  2. jagu) ning § 181 sätestab: „Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata ettevõtte üleminekule juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul, samuti kui ettevõtte üleminek toimub seaduse alusel, eelkõige sundtäitmisel või pankrotimenetluses.“

rakendab nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi ja mida tuleb

tõlgendamisel arvestada. Direktiivi art 19 lg 1 sätestab: „Kogu vara või selle osa tasu eest või tasuta või äriühingu kapitali sissemaksena üleandmise korral võivad liikmesriigid lugeda kaubatarnet mittetoimunuks ning sel juhul käsitatakse saajat üleandja õigusjärglasena.“ See sõnastus ei võimalda maksuhalduri tõlgendust, et direktiivi kohaselt ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleminekust direktiivi art 19 tähenduses ja erandeid ette nähtud ei ole. Direktiivist nähtuvalt jääb liikmesriikidele tervikvara üleandmise käibeks lugemisel valikuruum ning vara üleandmise käibeks mittelugemine on seotud juhtudega, kui saajat võib pidada üleandja õigusjärglaseks. VÕS § 181 eesmärgiks on välistada VÕS-s võlausaldajate kaitseks sätestatud regulatsiooni, mille põhisisuks on ettevõttega seotud kohustuste üleminek koos õigustega (VÕS § 182 lg 2), kohaldamine juhtudel, mil see küsimus vajab eriregulatsiooni. Seega omab VÕS § 181

§ 4lg 2 p 1 kohaldamisel tähtsust.

Samas ei välista VÕS § 181 igasugust TMS-s reguleeritud vara müüki VÕS rakendusalast. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga selles, et vara müük TMS § 102 alusel erineb oluliselt muust selle seadustikuga reguleeritud vara müügist täitemenetluses. Vara müüjaks TMS § 102 alusel on selle paragrahvi lg-st 1 nähtuvalt võlgnik ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt toimub asja müümine kohtutäituri kontrolli all „müügilepinguga võlaõigusseaduses ettenähtud korras“. Muul viisil vara müügi puhul on vara müüjaks kohtutäitur (TMS § 78 ja § 101 lg 1) ning vara omandiõiguse üleminek toimub asja üleandmisega kohtutäituri koostatud akti alusel (TMS § 98 lg 1). Seega ei ole vara müümisel kohtutäituri kontrolli all TMS § 102 alusel tegemist VÕS §-s 181 nimetatud olukorraga, kus ettevõtte üleminek toimub „seaduse alusel sundtäitmisel“. Puudub sisuline põhjendus, miks välistada TMS §-s 102 nimetatud vara võõrandamisele VÕS regulatsiooni kohaldamine osas, milles TMS ei näe ette erisusi. Eeltoodud põhjendustel ei saa asjaolu, et vaidlusaluste kinnistute müük toimus TMS § 102 alusel, mõjutada

§ 4lg 2 p 1 kohaldamist.

Seetõttu pole antud asjas vaja ka tuvastada, et täitemenetluse läbiviimine oli näilik, nagu nõuti MTA 08.02.2010 vaideotsusega nr 6-1/621-3 17

(20)3-10-1514 PMTK-lt. Riigikohus on selgitanud, et

§ 4

lg 2 p 1 kohaldamisel ja maksukohustuse määramisel ei pea maksuhaldur tuginema MKS § 83 lg-le 4 või §-le

  1. Ettevõtte või selle osa üleandmise kohta ei tule vormistada mingit spetsiifilist üleandmise lepingut. Õiguslikult ei ole reguleeritud, millise lepingu alusel ettevõte üle antakse (vt otsus nr 3-3-1-20-11, p 15).
  2. Maksuhaldur peab võtma seisukoha, milline oli ettevõtte varakogum, mille abil üleantav ettevõte tegutses, ning milline osa sellest üle anti (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-6-12, p 10). Maksuhaldur on seisukohal, et ettevõtte kui tervikliku majandusüksuse moodustasid antud juhul kinnistu Pärnus XXXXXXX XX X ning kinnistu XXXXXXXX XXXXX XXXXXXXXXXX XXX XX, millel asub XXXXX tehnoküla kaks ärihoonet; kinnistutega seotud rendisuhted; raamatupidamisteenusega seotud lepingud; haldusteenusega seotud lepingud; kinnistu finantseerimiseks vajalikud laenulepingud; nn võtme- ja juhtivtöötaja(d). Need olid maksuhalduri hinnangul ettevõtte majandustegevuse seisukohalt olulised varad; ettevõtte majandustegevuse sisuks oli XXXXX tehnoküla arendamine ja seal asuvate äripindade väljarentimine ning müük. Põhjendamatud on apellandi väited, et maksuotsusest ei nähtu, milles seisnes Reaalarenduse OÜ (kustutatud) majandustegevus lisaks XXXXX kinnistul asuvate äripindade väljaüürimisele, milline osa läks sellest üle apellandile ja millised varad jäid Reaalarenduse OÜ-le (kustutatud) alles. Maksuhaldur on oma seisukohta ettevõtte moodustava varakogumi osas piisavalt põhjendanud. Maksuhalduri küsimusele, milles seisnes Reaalarenduse OÜ majandustegevus, juhatuse liikme T.T 01.10.2009 vastustest nähtuvalt seisnes see XXXXX tehnoküla väljaehitamises ja ruumide rendile andmises, muud tegevust ettevõttel polnud (II kd tl 9 CD fail nr 11). Küsimusele, kas Reaalarenduse OÜ-le jäi mingit vara, vastas T.T, et üks korter Pärnus, kus olid üürnikud sees, hetkel seisab see tühjana (samas). Seega tuginevad maksuhalduri seisukohad ettevõtte majandustegevuse sisu ja selleks vajaliku varakogumi kohta maksumenetluses kogutud tõenditele. Apellandil lasus sellises olukorras MKS § 150 lg-st 1 tulenev tõendamiskoormis näidata, et vaidlusaluste kinnistutega seotud majandustegevus seisnes siiski veel milleski peale XXXXX tehnoküla arendamise ja seal asuvate äripindade väljarentimise ning müügi ja selle majandustegevuse seisukohalt oli olulise tähtsusega veel mingi vara, mis apellandile üle ei läinud ja milleta ta kinnistutega seotud majandustegevust senisel kujul jätkata ei saa. Seda tõendamiskoormust täita oleks tal olnud hõlpus, arvestades tema juhatuse liikme K.K osalemist Reaalarenduse OÜ tegevuses. Erinevalt apellandi väitest on maksuhaldur selgitanud, miks ta ei lugenud Pärnus XXXXXXX XX X asuvat korteriomandit ettevõttesse kuuluvaks varaks. Apellant leiab, et XXXXXXX XX X kinnistu arvamine ettevõtte koosseisu oli põhjendamatu. Maksuhaldur on põhjendanud XXXXXXX XX X kinnistu seost ettevõttega selle kaudu, et XXXXXXX XX X kinnistut kasutati XXXXX tehnoküla ehituse rahastamiseks hüpoteegi tagatisena ning kinnistu tihedat seost ettevõttega näitab ka see, et kaebaja oli majanduslikult sunnitud ostma mõlemad kinnistud. Et kinnisasi on koormatud hüpoteegiga eesmärgiga saada ettevõtte tegevuseks vajalikke finantsvahendeid, näitab kahtlemata seost ettevõttega. See seos ei pruugi kinnisasja arvamiseks ettevõtte koosseisu olla piisav olukorras, kus selle kinnisasja põhiline kasutus seisneb mõnele muule ettevõttele igapäevaselt tulu teenimises või ei ole üldse ettevõtlus (nt eluruum, mida tema omanik kasutab isiklikuks otstarbeks). Sellist muud kasutusala XXXXX tehnoküla rajamise rahastamise kõrval XXXXXXX XX X kinnistul pole, mida näitab K.K 10.09.2009 seletus (II kd tl 9 CD fail nr 5 „XXXXXXX on hoonestamata krunt“). 18

(20)3-10-1514
  1. Sisuliselt puudub vaidlus selles, et lisaks XXXXXXX XX X ja XXXXX tehnoküla kinnistutele läksid apellandile üle lepingud Reaalarenduse OÜ klientidega, kinnistute üleminekuga samaaegselt lõppes Reaalarenduse OÜ majandustegevus ning algas apellandi majandustegevus, apellandi tegevuskoht kattub senise Reaalarenduse OÜ tegevuskohaga, üle on läinud ettevõtte koostööpartnerid OÜ Asratem ja AS Kanpol, K.K, kes tegutses lepinguliselt Reaalarenduse OÜ projektijuhina XXXXX tehnoküla arendamisel, on apellandi juhatuse liige. Seega esinevad ettevõtte ülemineku objektiivsed tunnused. Apellatsioonkaebus keskendub selgitamisele, miks iga selline asjaolu eraldi võetuna ei ole piisav ettevõtte ülemineku järeldamiseks, kuid erinevalt apellandist on maksuhaldur ja halduskohus neid asjaolusid põhjendatult hinnanud koostoimes.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud ka tehingu osapoolte tahe anda apellandile lisaks kinnistutele üle nendega seotud Reaalarenduse OÜ muu ettevõtlus ja sellega seotud õigused ja kohustused. Sellist tahet kinnitavad veenvalt kinnistute ostu ja selle rahastamisega seotud maksuotsuses kirjeldatud järgmised asjaolud, milles vaidlus puudub – kinnistud müüdi turuhinnast tunduvalt kõrgema hinnaga, pank andis nende ostmiseks laenu ilma tavapäraselt nõutava omafinantseeringuta isikule, kellel vara ja muud rahalised vahendid puuduvad, müügihind ja laenu suurus vastavad kinnistute eelmise omaniku võlgnevusele panga ees. Niiviisi läksid koos kinnistutega nende uuele omanikule sisuliselt üle ka eelmise omaniku laenulepingutest tulenevad kohustused panga ees. Kinnistute müük sellise hinnaga ja müügi niisugune finantseerimine poleks olnud võimalik, kui kinnistud oleks võõrandatud eraldi varana ja ostja poleks üle võtnud eelmise omaniku kohustusi panga ees. Samas on kinnistute selline müügihind ja ostu finantseerimine hästi seletatavad panga ja müügilepingu poolte kavatsusega viia kinnistutega seotud ettevõtlus majandusraskustesse sattunud äriühingust üle uude äriühingusse, kes jätkab kinnistute majandamisest saadava tulu arvel eelmise omaniku võla tasumist pangale; sealjuures saavad asjaosalised ettevõtluse üleviimisega seotud tehingutest kasu maksueelise näol, mis seisneb kinnistute müügilt arvestatud ja riigi poolt sellele uuele äriühingule tagastatavas sisendkäibemaksus, mis jääb kinnistute eelmise ja maksejõuetu omaniku poolt riigile tasumata ja mille arvel vähendatakse võlgnevust pangale. Eelkirjeldatuga haakub hästi T.T 01.10.2009 ütlus (II kd tl 9 CD fail nr 11) „Sisuliselt läks OÜ Reaalarenduse kogu tegevus üle OÜ-le NPG Investment, seda panga soovil“.
  3. Seega on õige maksuhalduri ja halduskohtu seisukoht, et vaidlusaluste kinnistute võõrandamine ei olnud

§ 4lg 2 p 1 kohaselt käsitatav käibena.

Kaebajal kinnistute müügiarvel näidatud sisendkäibemaksu 6 935 333,33 krooni mahaarvamise keelamine on põhjendatud. 16. Eeltoodu aga ei põhjenda kaebuse esitajal notar T.S 07.07.2009 arvel nr 11099 näidatud sisendkäibemaksu 22 492,37 krooni mahaarvamise keelamist.

§ 29

lg 1 kohaselt on sisendkäibemaksuna maha arvatav nii maksustatava käibe kui ka ettevõtlusega seotud sama seaduse § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks. Asjakohane on kaebaja osundus, et

§ 2

lg 2 kohaselt käsitatakse ka notari ametitegevust ettevõtlusena ja notari tasu seaduse § 40 lg 2 pdest 6 ja 7 tulenevalt on notar kohustatud arvele märkima käibemaksusumma. Maksuotsuse põhjendustest järeldub, et notari arvel näidatud teenust kasutati

§ 4lg 2 p-s 1 nimetatud tehingu tarbeks.

Arve väljastanud notar ei olnud kinnistute võõrandamise ega ettevõtte üleandmise tehingute pooleks ning lepingud, mille esemeks on kinnistu või selle mõtteline osa, tuleb AÕS § 119 lg 1 kohaselt sõlmida notariaalses vormis. Eelpool märkis kohus, et ettevõtte või selle osa üleandmise kohta ei tule vormistada mingit spetsiifilist üleandmise lepingut ja õiguslikult ei ole reguleeritud, millise lepingu alusel ettevõte üle antakse (vt p 11). Seega ei 19

(20)3-10-1514 saa notari arvel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamist keelata põhjendusega, et kinnistute ostu-müügi tehing oli näilik tehing, millega varjati ettevõtte üleandmist. 17. Seega tuleb halduskohtu otsus materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, mis puudutab kaebuse esitajale seoses notar T.S 07.07.2009 arvega nr 11099 tasumiseks määratud käibemaksu 22 492,37 krooni. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab vastavas ulatuses kaebuse PMTK 07.05.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/710920 tühistamiseks. 18. HKMS § 108 lg 2 ja HKMS § 285 lg-st 1 tulenevalt enne 1. jaanuari 2012 kantud menetluskulude jaotusele ja väljamõistmisele kohaldamisele kuuluva kuni 31. detsembrini 2011 (k.
  1. a)kehtinud HKMS redaktsiooni (HKMS
  2. vr)§ 92 lg 2 alusel on kaebajal õigus taotleda vastustajalt enda kantud menetluskulude väljamõistmist proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga. Esimese astme kohtumenetluses 22.08.2011 esitatud menetluskulude nimekirja (II kd tl 6364) kohaselt taotles kaebaja menetluskulude väljamõistmist summas 5103,31 eurot, mis koosnesid esindaja osutatud õigusabi eest tasutud 4131,85 eurost ja kaebuselt ning esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivust 971,46 eurot. Menetluskulude kandmine seoses antud haldusasjaga on tõendatud (maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta I kd tl 200, advokaadibüroo arved koos spetsifikatsioonidega I kd tl 65-67, pangaväljavõtted I kd tl 68-69). 23.08.2011 kohtuistungil arvas maksuhalduri esindaja, et kuna kaebuse sisuks olevad seisukohad esitati juba maksumenetluse raames vaides ja eriarvamuses, tuleks menetluskulusid (ilmselt pidas esindaja siin silmas esindajatasu) vähendada 1/3 võrra (I kd tl 93). Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Esindajatasu HKMS vr § 93 lg 5 mõttes põhjendatud suurus esimese astme kohtu menetluses on 2754,57 eurot. Apellatsiooniastmes esitas kaebaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 3660,07 eurot, sh tasu esindaja õigusabi eest 2701,40 eurot ja riigilõiv apellatsioonkaebuselt 958,67 eurot. Menetluskulude kandmine nimetatud summas on tõendatud. Võttes aluseks esindajatasu põhjendatud suuruse esimese astme kohtu menetluses, leiab ringkonnakohus, et apellandi esindajatasu põhjendatud suurus HKMS § 109 lg 6 mõttes on 1700 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Rahaliselt moodustab kaebuse rahuldatud osa 22 492,37 krooni vaidlustatud maksusummast 6 957 826 krooni 0,32 %. Kaebuse esitaja menetluskulude põhjendatud suurusest (971,46+ 2754,57+958,67+1700=) 6384,70 eurot moodustab 0,32 % 20,43 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Ruth Plaks Lauri Madise Silvia Truman 20
(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.