← Eesti

2-12-12085/16

Obsah (4)§ 444§ 367§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2013.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-12085 Tsiviilasi AKGOÜ (r

) § 405 lg 1 järgi lahendab kohus antud asja lihtmenetluses.

§ 444

lg 2 alusel märgib kohus otsuse põhjendavas osas need tõendid, millele otsus tugineb ning õigusliku põhjenduse. Kohus vastab ka kostja vastuväidetele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tugineb kostja ja AS E vahel 13.08.2008 sõlmitud õppelepingule nr tar-1021/2008, AS E 23.07.2009, 06.10.2009 ja 28.07.2010 arvetele ning EEM õppeosakonna juhataja 30.09.2010 käskkirjale nr XXX, millega kostja eksmatrikuleeriti. 13.10.2011 on AS E kostjat teavitanud, et viidatud kolmest arvest tulenev nõue on üle antud hagejale, kes on uueks võlausaldajaks. Kohus leiab, et sõlmitud õppeleping on täitmiseks kohustuslik Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi ning kostja kohustuseks oli tasuda õppemaksu lepingus märgitud tähtaegadel. See, kas kostja soovis oma õigust õppetööl osaleda, kasutada, ei oma selle kohustuse osas tähendust. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 164 alusel õigus nõuda selle kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on hagejal õigus nõuda ka viivist. Lepingus on pooled kokku leppinud viivise suuruseks 7% aastas (p 4.9).

§ 367

järgi on hagejal õigus nõuda viiviseid protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest. Hagi on esitatud 04.06.

  1. Viivised on rahaliselt kindlaks määratud 04.06.2012 seisuga. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Täiendavalt vastab kohus kostja vastuväidetele. Kohus leiab, et leping on lõpetatud 30.09.
  2. Teisi tõendeid selleks ei ole. Kostja väide kohtuistungil, et leping on lõpetatud septembris või oktoobris 2009 ei ole leidnud tõenduslikku kinnitust. Suuliselt kirjalikku lepingut muuta või lõpetada ei saa, kuna selline tehing tuleb teha samas vormis, mis põhitehing, s.o kirjalikult (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 77 lg 3 ja 83 lg 2). Lepingus on ka kokku lepitud lepingu lõpetamise kord ning kostjal ei saanud tekkida ettekujutust, et Tartu keskuse juhatajaga vestlemisest piisab lepingu lõpetamiseks või teenuse eest mittetasumiseks (lepingu muutmiseks). Lepingu muutmiseks on vajalik mõlema poole kokkulepe (p 7.1) ning vaid kostja tahtest ei piisa. Seetõttu ei anna kostja vastuväited alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus rahuldab hagi.

§ 162

lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 2 /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.