← Eesti

2-12-24665/31

Obsah (5)§ 217§ 2§ 10§ 114§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtumääruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 03. mail 2013.a kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, T

) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 24.05.2012.a. otsusele täiteasjas nr. 027/2009/2030 (t/l 12-13). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 03.05.2012.a. kaebuse (t/l 126). 9. Riigikohtu lahendi nr. 3-2-1-49-10 kohaselt on

§ 217

lg 1 alusel esitatud kaebuse eesmärgiks vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Avaldaja on oma kaebuses vaidlustanud arestimistoimingust teatamata jätmise. Seega on kaebus esitatud kooskõlas

§ 217lg 1.

Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 03.05.2012.a. kaebusest (t/l 126). 10.

§ 2

lg 1 p 1 kohaselt käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tuleneb jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. 2 Täitedokumendiks täiteasjas nr. 027/2009/2030 on Harju Maakohtu 12.11.2007.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-07-32176 (t/l 91-92), mis on jõustunud 18.12.2007.a. (t/l 92). 31.01.2012.a. on kohtutäitur koostanud Maksu- ja Tolliametile rahalise nõude arestimise akti (t/l 124-125) ning nagu nähtub eelpool osundatud kohtutäituri otsusest, on see edastatud Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt koos koondnimekirjadega 31.01.2012.a. (t/l 131). 11.

§ 10

lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. 12.

§ 10

lg 2 kohaselt dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toiminguid teeb kohtutäitur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 327 sätestatud juhul võib kohtutäitur dokumendi hoiustada ka dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas kohtutäituri büroos. Nimetatut kinnitavad ka Riigikohtu lahendid nr. 3-2-1-7-03 ja nr. 3-2-1-78-03. 13.

§ 114

lg 3 kohaselt kohtutäitur toimetab arestimisakti võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte. Võlgnikule toimetab kohtutäitur arestimisakti kätte viivitamata pärast akti kättetoimetamist võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kohtutäitur edastanud võlgnikule rahalise nõude arestimise akti viivitamata pärast selle kättetoimetamist Maksu- ja Tolliametile.

  1. Rahalise nõude arestimise akt on koostatud 31.01.2012.a. (t/l 124-125) ning edastatud samal kuupäeval Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt (t/l 154). 31.01.2012.a. teade Maksuameti tagastusnõude arestimisest on võlgnikule edastatud alles 18.04.2012.a. (t/l 9, 151, 152), mida ei saa lugeda viivitamata kättetoimetamiseks peale seda, kui arestimisakt on edastatud Maksu- ja Tolliametile 31.01.2012.a. (t/l 154). Kohtutäitur on oma otsuses asunud seisukohale, et kuivõrd 2012.a. oli võimalik esitada tuludeklaratsiooni ajavahemikus 15.02.2012.a. kuni 02.04.2012.a., siis on võlgniku arestimisest teavitamine 16.04.2012.a. õiguspärane ja õigeaegne. Kohus nimetatuga ei nõustu.
  2. Osundatud kohtutäituri seisukoht ei tugine seadusel. Eelpool viidatud

§ 114

lg 3 tuleneb, et arestimisest tuleb võlgnikku teavitada viivitamata pärast kohustatud kolmandale isikule arestimisakti kättetoimetamist. Samuti märgib kohus, et esitatud täitetoimikust ei nähtu arestimisakti kättetoimetamist võlgnikule. 16. Kohus on palunud 26.04.2013.a. e- kirjaga kohtutäituril esitada dokumendid, millest nähtuks millal on Maksu- ja Tolliametile arestimisakt kätte toimetatud ning millal on avaldajale toimetatud kätte 31.01.2012.a. teade Maksu- ja Tolliameti tagastusnõude arestimisest (t/l 146). Kohtutäitur on nimetatud nõudele vastuseks esitanud väljavõtte edastatud kirjavahetusest, millise kohaselt on võlgnikule edastatud 31.01.2012.a. teade arestimisest 18.04.2012.a. (t/l 9, 151, 152). Kohtutäituri 03.05.2013.a. e-kirja kohaselt 3 on arestimisakt Maksu- ja Tolliametile edastatud 31.01.2012.a. kell 9.33 elektrooniliselt (t/l 154). Seega ei ole antud juhul kohtutäitur kooskõlas

§ 114lg 3 toiminud.

17. Kohtule esitatud kaebuses palub avaldaja tühistada kohtutäituri otsus ja arestimistoiming.

§ 3kohaselt korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid.

Kohus ise ei saa

§ 3

ja § 11 alusel arestimistoimingut tühistada, sest selline õigus on kohtutäituril. Kooskõlas

§ 217lg 5 teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse.

Antud juhul kohtutäitur oma otsust piisavalt motiveerinud ning õiguslikult põhjendanud pole.

  1. Kuivõrd antud juhul on esitatud kohtule kaebus kohtutäituri otsusele, millisega kohtutäitur jättis kaebuse täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb eelpool nimetatud kohtutäituri otsus tühistada ning saata asi tagasi kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks ning motiveeritud otsuse tegemiseks.
  2. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
  3. Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja §
  4. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
  5. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna kaebus rahuldatakse, jätab kohus avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kohtutäituri kanda. Sissenõudja ning kohtutäituri menetluskulud jäävad nende enda kanda.
  6. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.