Obsah (5)

§ 172§ 1721§ 165§ 171§ 1771

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 08.mai 2013, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-19428 Tsiviil

§ 172lg-le 1 ja § 1771 lg-le 1.

Viidatud reeglite eesmärk on tagada, et kõik osaühingu osanikud oleksid informeeritud koosoleku toimumisest, neid on informeeritud koosolekul arutamisele tulevatest küsimusest ja antud seega võimalus ennast koosolekuks ette valmistada. Antud juhul sai osanik üldkoosoleku toimumisest teada kõigest üks päev enne üldkoosoleku toimumist (arvestades mh asjaolu, et hageja elab alaliselt välisriigis). Osanike koosolekule kutsumata jätmine sisulisel olematu etteteatamistähtajaga on oluline koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine

§ 1721mõttes.

Hageja osanikuna otsuseid tagantjärele heaks ei kiida. Otsuse tühisus võib konkreetsel juhul täiendavalt tuleneda ka TsÜS § 32 ja § 138 lg 1 alusel otsuse headele kommetele mittevastavusest, kuivõrd kostja on koosoleku kokkukutsumisel hagejat sisuliselt ignoreerinud, kuigi tema kui pärija olemasolu oli kostja juhatusele teada alates aprillist

1. Kostja väide, mille kohaselt kostja ei pidanud osanike koosoleku kokkukutsumisel ja koosolekust teavitamisel arvestama hageja huvidega, kuivõrd „ei saanud koosolekule kutsutavate osanike ringi määramisel arvestada hageja paljasõnaliste väidetega selle kohta, et tema on kostja osaniku TTO pärija“, on vastuolus kostja juhatuse liikme EK ja hageja esindajate vahel varem peetud kirjavahetusega. Hageja ema, JO kui hageja seaduslik esindaja teavitas kostja juhatuse liiget EK vajadusest arutada osaühingut ja selle tulevikku puudutavad asjad läbi juba oma 29.03.2011 kirjas. Kostja juhatuse liikme EK 06.04.2011 vastusest nähtub, et ka tema tõdeb vajadust arutada kostja tulevikku ja muid osaühinguga seotud küsimusi. Sellega tunnistas kostja hagejat TTO pärija ja õigusjärglasena. EK kui kostja juhatuse liige ei ole JO kordagi teavitanud, et kostja osanike nimekirja muudatuste tegemiseks oleks vajalik esitada pärimist kinnitavaid 2 lisatõendeid. Hageja esitas omaalgatuslikult kostjale esmakordselt pärimistunnistuse e-kirja teel 07.12.
2. Samuti on hageja esindajate ja kostja vahelise eelneva kirjavahetusega vastuolus kostja seisukoht, et kostja ei pidanud hagejat tunnistama TTO pärijana ega teinudki seda enne 28.03.
3. Kostja ei ole viidanud oma väite toetuseks ühelegi õiguslikule alusele, miks ta ei pidanud tunnistama hagejat TTO pärijana. Kostja saatis hageja esindajale DM kirja juba 19.08.2011, milles nimetab viimast TTO õigusjärglase esindajaks. Samuti on kirjas tehtud pakkumine osaleda osakapitali suurendamises, küll lisaklausliga, et osaühingut pole informeeritud TTO õigusjärglasest. Hageja ema informeeris sellest aga juba 29.03.2011 kirjas, samuti hageja esindaja GDS 05.04.2011 kirjas. Juhatuse poolt hageja saadetud teavituste eiramine ja kontrollimata jätmine näitab juhatuse rasket hoolsuskohustuse rikkumist, kuivõrd Monaco tsiviilkoodeks ei sätesta vajadust notariaalse pärimistunnistuse järele ja juhatuse kohustuseks oleks olnud informeerida hagejat, et Eesti õiguse kohaselt on vaja senise osaniku õigusjärglase osanike nimekirja kandmiseks notariaalset kinnitust. On mõeldamatu, et kui juhatusele on teada eelmise osaniku surm, siis jätab ta välja selgitamata uue osaniku. Saates kirju surnud osaniku aadressile ning samas mitte tunnistades MAO surnud osaniku õigusjärglasena on kostja käitunud pahauskselt ja heade kommete vastaselt (Riigikohtu lahend 3-2-1-6-03). Kuivõrd kostja oli teadlik senise osaniku surmast, siis koosoleku kokkukutsumise teadete saatmine senise osaniku aadressile oli ebapiisav ja vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138). Kostja juhatus oleks võinud väga väikese vaevaga kindlustada hageja kindel teadasaamine osanike koosoleku kokkukutsumisest, selle asemel käituti aga pahauskselt ja lähtuti ainult osanike nimekirja kantud surnud osaniku aadressist.

§ 165

lg 1 ja lg 2, § 171 lg 1, § 1721, § 1771 lg 1 alusel taotleb hageja tuvastada kostja 07.07.2011 üldkoosoleku otsuse tühisus ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja on vääralt esitanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja omistab ebaõiget tähendust kostjale 05.04.2011 ja 17.05.2011 saadetud kirjadele. Nimetatud kirjad sisaldavad üksnes paljasõnalisi viiteid sellele, et TTO pärija on hageja, kirjadele ei ole lisatud mistahes pärimisõigust tõendavaid dokumente. Monaco notar on kinnituse TTO pärimismenetluse toimumise ja pärandi ülemineku kohta hagejale väljastanud alles 28.03.

1. Hageja poolt kohtule esitatud 05.04.2011 ja 17.05.2011 kirjad tõenditena asjakohatud, kuna ei tõenda hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid. Eksitavad ja ebaõiged on hageja väited selle kohta, et ta ei saanud kätte ühtegi kutset kostja osanike koosolekule enne 06.07.
2. Vastupidist tõendab 30.05.2011 osanik TTO saadetud kutse koos kutse saatmist tõendava postikviitungiga. Kutse oli osanikule saadetud, seejuures samale Küprose aadressile, mille hageja on märkinud oma hagiavalduses kostja osaniku ametliku aadressina. Postikviitung tõendab TTO kostja osanike korduskoosoleku kutse saatmist 17.06.
3. Osanike koosoleku kokkukutsumise teadete osas on kostja kõiki seadusest tulenevaid nõudeid täitnud kutsete õigeaegse saatmisega osaniku aadressile. Samuti nähtub hageja poolt kohtule esitatud tõenditest, et hageja oli vaidlusalustest osanike koosolekutest teadlik juba enne esimese koosoleku toimumist. Seda tõendab kirjavahetus hageja seadusliku esindaja ja teda esindanud advokaatide vahel, milles üks hagejat esindanud advokaatidest räägib sõnaselgelt vastuväidete esitamisest eelmisel koosolekul. Eksitavad on hageja väited, mille kohaselt hageja ei ole saanud teadet, millele viidatakse kostja osanike koosoleku protokollis. Nimetatud teade saadeti nii osanikule kui hageja advokaadile 22.08.
4. Advokaat Donald Manasse oli eelnevalt kostjat teavitanud sellest, et ta TTO pärimisega seotud asjades hagejat esindab. Eelnevalt oli kostja TTO aadressile saatnud ka kostja 3 07.07.2011 osanike koosoleku protokolli. Eksitavad ja ebaõiged on hageja väited, et kostjale on olnud teada juba vähemalt 2011 aprillist, et hageja on kostja osaniku TTO pärija. Kostja ei saa hageja võimaliku õiguste osas lähtuda paljasõnalistest väidetest pärijaks olemise kohta. Ebaõige on hageja väide, et kostja ei ole asunud hagejaga läbirääkimistesse kostja osaluse jagamise osas. Nähtuvalt kostja esitatud tõenditest on kostja pärast osanike koosolekul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmist hagejat vastuvõetud otsustest teavitanud, paludes ühtlasi omapoolse kapitali sissemakse täiendava tähtaja jooksul teha. Kostja lähtus koosolekute kokkukutsumisel kostjale teadaolevatest andmetest, kuid ei saanud arvestada hageja paljasõnalise väitega, et ta on TTO pärija. Seda sai kostja teha alles pärast pärimisõigust tõendavate dokumentide esitamist. Samas puudub vaidlus selles, et TTO aadress, millest kostja kutsete edastamisel lähtus, oli ühtlasi hageja ja tema seadusliku esindaja aadress. Kostja osanike koosolekute kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid (

§ 171lg 1, 2). Ts

ÜS § 32 alusel hea usu põhimõtte rikkumist saab ette heita hagejale, mitte kostjale. Hageja pidi olema teadlik kostja osanike korduskoosoleku toimumisest hiljemalt 06.07.2011, samas ei ole hageja väljendanud kostjale mistahes viisil rahulolematust ühegi osanike koosolekul vastuvõetud otsuse, sealhulgas osakapitali suurendamise osas. Seejuures on kostja saatnud hageja õiguseellase aadressile nii korduskoosoleku protokolli kui teate osakapitali suurendamise ja sellest otsusest osanikele tulenevate kohustuste kohta. Seega puudusid hagejal takistused oma osaniku õiguste teostamiseks, sealhulgas osakapitali suurendamise protsessis osalemiseks läbi rahalise sissemakse tegemise kostjale. On ilmne, et hageja käitumine suhetes kostjaga ja kohtusse hagi esitamisel ei vasta TsÜS §-s 32 ja § 138 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttele. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte seisukohtade, tõenditega, ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vaidluse lahendamiseks tuleb kindlaks teha, kas kostja pidi teatama hagejale osanike 07.07.2011 üldkoosoleku toimumisest või mitte ja kas ta seda tegi või mitte. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja osanike 7.07.2011 üldkoosolekust, mis oli korduskoosolek, võttis osa üks kolmest osanikust – PLH Ltd, kes hääletas koosolekul 200 häälega, ülejäänud kaks osanikku (kokku 273 häälega) koosolekust osa ei võtnud. Nendeks osanikeks olid H OÜ ja TO(lk 62). PLH Ltd-le kuulus osa nimiväärtusega 40 000 krooni, Hansaterminal OÜ-le osa nimiväärtusega 32 700 krooni ja TO nimiväärtusega 7300 krooni. Koosolekul (päevakorra p 7) otsustati kostja osakapitali suurendada rahaliste sissemaksete kaudu. TTO suri XXX, hageja on tema poeg ja pärija (lk 80). Nende asjaolude üle vaidlus puudub.

§ 172

lg 1 sätestab osaühingu juhatuse kohustuse saata osanike koosoleku toimumise teade kõigile osanikele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Põhikirjas võib näha ette teistsuguse teatamise korra. Pooled ei ole väitnud, et põhikirjas nähti ette seaduses sätestatust teistsugune teatamise kord. Kostja väidab ja on tõendanud, et kostja saatis osanike koosoleku toimumise teate osaniku nimekirja kantud aadressil. Hageja möönab seda, kuid leiab, et teade tulnuks saata surnud osaniku pärija aadressile kuigi hageja ei olnud pärimist tõendavat dokumenti kostjale esitanud.

§ 1771

lg 1 järgi on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või 4 muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Koosoleku kokkukutsumise nõuete all peetakse silmas eelkõige koosoleku kokkukutsumise teate edastamisele, päeva korra määramisele, toimumise aja ja koha osas seaduse või põhikirjaga kehtestatud nõudeid. Kui koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud, ei saa otsust tühiseks tunnistada. Kostja seadusliku esindaja poolt hageja seaduslikule esindajale 06.04.2011 saadetud e-kirjast järeldub, et kostja soovis hageja kui TTO pärijaga (tema seadusliku esindaja kaudu) kohtuda. Kiri oli saadetud vastuseks hageja seadusliku esindaja poolt saadetud kirjale. Kirjadest (lk 52-53, tõlge lk 81-82) järeldub üheselt, et kohtumine oli planeeritud arutamaks kostjasse puutuvaid küsimusi. Kirjas ei avalda kostja seaduslik esindaja mingeid kahtlusi hageja TTO pärijaks olemise kohta ning kirja kohaselt oli kostja seaduslik esindaja suhelnud juba ka GDS, kes saatis kostja seaduslikule esindajale kirja TTO pärija nimel. Hagejat esindava GDS 05.04.2011 ja 17.05.2011 kirjadest (lk 54, 55, tõlked lk 83, 84) Advokaadibüroole Heikkilä&Co (kostjat esindav advokaadibüroo Soomes) nähtuvalt teatati kostja esindajale selgesõnaliselt, et hageja on TTO ainupärija. 03.05.2012 hageja seadusliku esindaja e-kirjast (lk 85) selgub, et osanike koosoleku toimumisest sai ta teada üks päev enne koosoleku toimumist. Kostjat esindava advokaadibüroo 06.07.2011 e-kirja (lk 85-86) järgi saadeti kutse osanike ametlikele aadressidele. Sellest järeldub, et kutse saadeti surnud osaniku aadressile, mis ei olnud hageja aadressiks. Ülalmärgitust tulenevalt, arvestades, et kostjale oli teada osaniku surma fakt, pärija olemasolu, tema esindajate nimed ja aadressid, pidanuks kostja osanike koosoleku kutse saatma kas hageja seaduslikule esindajale või teda esindavale advokaadile Giovanni Di Stefanole. Mõlema kontaktandmed olid ülalmärgitud kirjade kaudu kostjale teada. Kostja omistab pärimisõiguse tunnistusele tähenduse, mida sellel ei ole. Pärimisõiguse tunnistus ei oma õigustloovat tagajärge. Kuna hageja oli surnud osaniku laps, pidi kostja eeldama, et ta on osaniku pärija. Tegelikult kostja seda tegigi, mida tõendab ülalviidatud kirjavahetus, kuid jättis osanike koosoleku kutse osaniku pärijale saatmata arvestades seaduses sätestatud kutse saatmise aega. Kostja tegevusetust ei saa õigustada asjaolu, et ta saatis kutse

-s sätestatut järgides osaniku (surnud) aadressile.

ei reguleeri osanike koosoleku kutsete saatmist osaniku surma puhul. Sellisel juhul pidanukski kostja järgima TsÜS-s sätestatud hea usu põhimõtet. Hageja leiab, et vaidlusaluse otsuse tühises võib täiendavalt tuleneda ka TsÜS § 32 ja § 138 lg 1 alusel headele kommetele mittevastavusest, kuivõrd hagejat ignoreeriti kostja poolt koosoleku kokkukutsumisel. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Heade kommete vastasus saab otsuse tühisuse aluseks olla vaid juhul, kui heade kommete vastasus seondub otsuse sisuga. Juhul, kui heade kommete vastasus seondub otsuse vastuvõtmise korraga, ei ole see asjaolu otsuse tühisuse aluseks. Nagu märgitud sidus hageja otsuse heade kommetega vastuolus olemise otsuse vastuvõtmise korraga (hagejale koosoleku kutse mittesaatmisega). Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 131 lg 1 alusel on hagihind 3999,59 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 543,24 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6