lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid selliselt, et viivis 163,68 eurot ja edaspidine viivis ei ületa kokku põhivõlga (4000 eurot). 3. Jätta ITM Inkasso OÜ menetluskulud AT kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 13.02.2013 laenulepingu XXX ja selle alusel sai kostja laenu 14.02.2013 4000 eurot 60 kuuks /1800 päeva/. Laenusaaja kohustus tasuma igakuise maksegraafiku alusel laenuandjale tagasi laenu ja intressi kokku 183 eurot. Esimese osamakse 1
lg 1 II lause järgi põhivõlalt perioodi 30.05.12-02.01.2013/hagi esitamise seis/ eest (0,022% päevas, 186 päeva eest) 163,68 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 4000 eurot, 30.05.2013 seisuga intresse 517,59 eurot, viivist põhivõlalt perioodi 30.05.2012-02.01.2013 eest 163,68 eurot ning alates 03.01.2013 viivist põhivõlalt 0,022% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja ei vaielnud hagile vastu. Vastuses kinnitas, et võttis laenu, kuid ei pidanud kinni laenulepingu-järgsest maksegraafikust, kuna tekkisid rahalised raskused. Abikaasa haigestus. Kostja soovis sõlmida maksegraafikut. Kohtu põhjendused
lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
lg 1 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi.
sätestab, et kui laenuks antakse raha laenuandja majanduskutsetegevuses ja sellelt krediidilt tuleb maksta intressi, siis on tegemist krediidilepinguga, millele kohalduvad laenulepingu sätted. Krediidilepingu lõppedes on laenu-, krediidiandjal õigus nõuda laenu tagastamist ja intresside maksmist kuni lepingu lõppemiseni.
järgi on tarbijakrediidileping leping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale krediiti või laenu. Krediidilepingule kohaldatakse kooskõlas
lg 3 laenulepingu kohta sätestatud, kui seadusest ei tulenete teisti.
lg 1 alusel peab tarbija krediidilepingu puhul enne ülesütlemist võimaldama võlgnikule vähemalt 2- nädalase täiendava tähtaja võlguoleva summa tasumiseks ning leping võidakse üles öelda, kui tarbija on viivituses vähemalt 3 järjestikuse maksega. Vaidlus puudus järgmiste asjaolude üle: o Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 13.02.2013 laenulepingu XXX, o kostja sai laenu 14.02.2013 4000 eurot, o laenu koos intressidega tuli laenuandjale tagastada 02.08.2014, o esimese osamakse pidi kostja tasuma 15.03.2012, o kostja kohustus tasuma laenu - ja intressimakseid igakuiselt kokku 183 eurot maksegraafiku alusel, o kostja jättis kolm esimest osamakset tasumata seisuga 15.05.2012, 2
Eeltoodu alusel leiab kohus, et Placet Group OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud tähtajaline laenuleping tarbijakrediidilepingu tähenduses
, § 401, § 402 järgi, kuna kostja sai laenuks raha, millelt tuli tasuda laenu kasutamise aja eest intressi. Lisaks leiab kohus viidatud asjaolusid hinnates, et seoses 3-järjestikuse intressi ja laenu osamakse tasumata jätmise ehk kohustuse rikkumise tõttu, on laenuleping seisuga 30.05.2012 üles öeldud kooskõlas
Kuna vaidlus puudus selles, et laenulepingust tulenevad nõuded on üle läinud hagejale, siis on hageja asunud kooskõlas
lg 1, lg 2 laenuandja ehk eelmise võlausaldaja asemele.
lg 1 alusel tuleb kohustust täita vastavalt lepingule,
100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel saab võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist ja viivist. Kostja väitis, et ta ei täitnud kohustust seoses rahaliste raskustega.
Seega ei ole lepingu rikkumine vabandatav. Seoses sellega, et laen 4000 eurot, 30.03.2012 (lepingu lõppemise aja seis) seisuga sissenõutavaks muutunud intress on kostjal seni tasumata, siis on kostja rikkunud
lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 2, § 401 lg 1 tulenevat laenu ja intressi tasumise kohustust. Eeltoodu tõttu on hagejal kui uuel võlausaldajal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist
lg 1, 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 2, § 399 lg 1 p 1, § 401 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista laen 4000 eurot ja lepingu lõppemise ajaks, so 30.05.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud intressi 517,59 eurot.
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 II lause (
sätestatud määr /avaldatud Ametlikes Teadaannetes Eesti Panga poolt/, millele lisandub 7% aastas) võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni viivist ning TsMS § 367 järgi võib ta nõuda aja eest, mil viivis pole veel sissenõutavaks muutunud, viivist protsendina põhivõlast kuni põhivõla tasumiseni. Kuna leping lõppes seoses ülesütlemisega 30.05.2012, siis oli laenuandjal õigus nõuda
lg 1 p 6,
Vaidlus puudus selles, et viivis perioodi 30.05.2012-02.01.2013 eest on 163,68 eurot, mis on seni kostjal tasumata. Seega on hageja kui uue võlausaldaja viivisenõue
Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista viivist 163,68 eurot. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et viivis, mis on põhivõlaga võrdne, ei ole ülemäära suur. Kuna võlg on seni tasumata, siis on hagejal õigus nõuda võlalt 4000-lt eurolt kostjalt viivist TsMS § 367 ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.