Obsah (5)

§ 436§ 442§ 122§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. aprillil 2013.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantse

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et 06.05.2012.a. toimus AKP üldkoosolek järgmise päevakorraga: 1) juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanne ajavahemikul 04.2011-04.2012, 2) juhatuse valimine, 3) finants kahjumi tekitamise eest vastutuse arutamine ja vastu võtmine, 4) veevarustus, 5) muu. Pooled vaidlevad selle üle, kas 06.05.2012.a üldkoosolekul võis vastu võtta otsuse hageja väljaarvamise AKP liikmete hulgast.
2. 19.11.2012.a. menetlusdokumendi kohaselt palub hageja esmalt tunnustada 06.05.2012.a. AKP üldkoosoleku otsuse p. 3 tühisust või alternatiivselt tunnistada nimetatud otsuse kehtetust (t/l 61-63).

§ 442

lg 8 neljas lause sätestab, et kohus ei pea alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.

1. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
2. MTÜS § 20 lg 6 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. MTÜS § 201 lg 1 kohaselt üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet.
3. Kohtule esitatud teate kohaselt on 04.04.2012.a. AKP juhatus kokku kutsunud 06.05.2012.a. kell 13.00 eelpool nimetatud ühistu üldkoosoleku järgmise päevakorraga: 1) juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanne ajavahemikul 04.2011-04.2012, 2) juhatuse valimine, 3) finants kahjumi tekitamise eest vastutuse arutamine ja vastu võtmine, 4) veevarustus, 5) muu (t/l 74, 75).
4. AKP põhikirja p. 25 kohaselt peab üldkoosoleku teade sisaldama andmeid selle toimumise aja, koha ja päevakorra kohta (t/l 30-34). Põhikirja p. 28 järgi on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid ainult nendes küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Vastavalt põhikirja p. 29 küsimustes, mida ei ole teatavaks tehtud koosoleku kokkukutsumisel võib otsuseid vastu võtta, kui koosolekul osaleb vähemalt 9/10 ühistu liikmetest (t/l 32). 3
5. Kohus nõustub hagejaga selles, et antud juhul ei sisaldanud üldkoosoleku kokkukutsumise teate päevakorras hageja ühistu liikmete hulgast väljaarvamise küsimust. Seega toimus nimetatud küsimuse arutamine ja otsustamine päevakorra väliselt (t/l 10-11, 12). Samas võimaldab kostja põhikirja p. 29 päevakorra väliseid otsuseid vastu võtta, kui koosolekul osaleb vähemalt 9/10 ühistu liikmetest (t/l 32).
6. Koosolekul osalenud kostja liikmete nimekirja kohaselt osales 06.05.2012.a. üldkoosolekul 71 liikmest 39 (t/l 83,84). Seega oli üldkoosolek otsustusvõimeline nendes küsimustes, mis oli eelnevalt teatavaks tehtud. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudus üldkoosolekul põhikirjas sätestatud vajalik kvoorum eelnevalt päevakorda võtmata küsimuse s.o. hageja ühistu liikmete hulgast väljaarvamise otsustamiseks. Seega ei ole antud juhul rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda (MTÜS 241 lg 1), vaid vastuvõetud otsus on vastuolus põhikirjaga (MTÜS § 24 lg 1).
7. Kostja on seisukohal, et antud juhul on vaidlusaluse üldkoosoleku p. 3 raames vastu võetud otsus kooskõlas varem väljakuulutatud päevakorraga. Nimetatud päevakorra punkti raames arutati hageja süülist tegevust ja võeti vastu vastav otsus. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et päevakorra p. 3 finantskahjumi tekitamise eest vastutuse arutamise ja vastu võtmise raames oleks saanud arutada kahju tekitamise asjaolusid ja võimaliku kahju hüvitamisega seonduvat, mitte aga isiku ühistu liikmete hulgast väljaarvamist. Seega on kostja antud juhul väljunud vastava päevakorra punkti raamidest.
8. Vastavalt MTÜS § 24 lg 3 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kohtule esitatud 06.05.2012.a. üldkoosoleku protokoll ei sisalda hageja vastuväidet otsusele.
9. Samas on hageja välja toonud asjaolu, et ta osales eelpool nimetatud üldkoosolekul, esitas oma vastuväited ning andis seletusi suuliselt, kuid protokollis need puuduvad (t/l 3). Kostja nimetatule vastuväiteid esitanud ei ole, samuti ei ole kostja vastupidist tõendanud. Kohus on pooltele selgitanud vastuväidete ja tõendite esitamist ning tõendamist nii 27.11.2012.a. kohtumääruses (t/l 67) kui ka 04.04.2013.a. kohtuistungil (t/l 98).
10. Ka kajastab eelpool osundatud üldkoosoleku protokoll päevakorra p. 3 osas üksnes viidet AK ettekandele, millisest tulenevalt esitati ettepanek hageja väljaarvamiseks ühistu liikmete hulgast. Sellele järgnes koheselt hääletamine ja otsuse vastuvõtmine (t/l 10-11, 12). Hageja vastuväiteid ega antud selgitusi protokollitud ei ole. Protokolli kohaselt ei ole hagejale sõna üldse antud. Ka kohtule esitatud 12.05.2012.a. avaldusest/vastuväitest tuleneb, et hageja pole nõustunud üldkoosoleku p. 3 otsusega ja on sellele esitanud kirjalikud vastuväiteid (t/l 28, 29). Nimetatu annab kohtule aluse järeldada, et selles osas ei kajasta protokoll tegelikku arutelu ning hageja vastuväiteid ja selgitusi. Sellest tulenevalt saab hageja nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist.
11. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega ka selles, et 06.05.2012.a. üldkoosoleku otsus hageja väljaarvamise kohta oli vaid 22.12.2006.a. juhatuse otsuse õigsuse kinnitamine (t/l 42, 43). Kohtule esitatud protokollist nimetatu ei nähtu. Samuti ei ole sellist küsimust olnud päevakorras. Üldkoosoleku päevakorra kohaselt on võetud arutamisele finantskahjumi tekitamise eest vastutuse arutamine ja vastu võtmine, mitte 22.12.2006.a. juhatuse otsuse arutamine. Samuti ei sisalda üldkoosoleku protokollile lisatud 15.04.2012.a. pöördumine viidet 22.12.2006.a. juhatuse otsusele (t/l 12). 4
12. Kohus ei nõustu ka kostja vastuväitega selles, et kuivõrd hageja on ühistu liikmete hulgast välja arvatud juba 22.12.2006.a. juhatuse otsusega, siis tuleb esitatud hagi jätta läbivaatamata. Kohus on seisukohal, et nimetatud vastuväide on alusetu, kuivõrd hageja ei ole taotlenud juhatuse otsuse täitmist ning samuti on ta jätkuvalt tunnistanud hagejat kui ühistu liiget. Ka kohtule esitatud 06.05.2012.a. üldkoosolekul osalenud liikmete nimekirjast nähtub, et kostja märgib jätkuvalt hageja ühistu liikmeks (t/l 83, 82). Samuti on vaidlusalusel üldkoosolekul otsustatud hageja ühistu liikmete hulgast väljaarvamine.
13. Kuivõrd asja kohtulikul arutamisel leidis tõendamist, et 06.05.2012.a. üldkoosolekul puudus vajalik kvoorum eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võtmata küsimuse, s.o. hageja ühistu liikmete hulgast väljaarvamiseks, otsustamiseks, siis on nimetatud otsus vastuolus kostja põhikirja p. 29 ning tuleb seetõttu tunnistada selle kehtetust kooskõlas MTÜS § 24 lg
15. Lisaks on kohus seisukohal, et vaidlusalune otsus on ka sisuliselt põhjendamata. Kostja on asunud seisukohale, et hageja arvati ühistu liikmest välja põhjusel, et hageja poolt on ühistule tekitatud suur materiaalne kahju (t/l 40). Kohus on seisukohal, et antud juhul on võimaliku kahju ja selle suurust üksnes käsitletud, kuid kahju tekitamine hageja poolt pole millegagi tõendatud. Kostja ei ole antud juhul kasutanud asjakohaseid õiguskaitsevahendeid kahju tekitaja väljaselgitamiseks, kahju hüvitamiseks jms, millest võib nähtuda hagejapoolne ühistu kahjustamine olulisel määral ning mis võib olla aluseks isiku väljaarvamiseks põhikirja p. 15 kohaselt.
16. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb tunnistada kehtetuks AKP06.05.2012.a. otsus p. 3, s.o. AT’i AKP liikmetest väljaarvamise osas.
17. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 23.

§ 442lg 5 p 1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg 1, § 123, § 131 lg 11 ja lg 4 p 8 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotamine 24.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. 25. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ 5 Ann Meriluht Kohtunik 6