Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud MU kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 20.01.2010 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX summas 47 740.00 krooni intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 01.02.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidleping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus lepingu sõlmimise fakti osas.
kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt jäi kostja lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. Alates 01.02.2010 kuni 14.06.2012 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 31 üksteisele järgneva intressi maksega (tl 40-44), seega rikkus kostja lepingust tulenevat kohustust. 3
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohus selgitab, et antud juhul kohustus kostja sooritama tagasimakseid koos intressimaksetega, seega tuleb osamakseteks
lg 1 tähenduses lugeda vastavalt maksetähtajal tasumisele kuuluv krediidi tagasimakse ja intresside summa tervikuna. Üldtingimuste p 14 alusel on pangal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ja laenusaaja ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist peale pangalt vastavasisulise nõude saamist (tl 36). Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kohtule nähtuvalt saatis hageja kostjale 29.05.2012 lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 13.06.2012. Samas hoiatas kostjat, et juhul kui võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustutata, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 14.06.2012 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles (tl 45). Kohus selgitab, et lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Kohus asub seisukohale, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt lepingu põhiosa summa 1 611.86 euro tasumist. Laenulepingu üldtingimuste p-s 9.1 on osapooled kokku leppinud, et laenusumma laenusaaja kasutusse andmisel võtab pank lepingu põhitingimustes sätestatud lepingutasu arvelduskontolt maha (tl 34), kohus asub seisukohale, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt lepingutasu summas 2.56 euro tasumist. Tulenevalt
§-st 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja seega tekkis kostjal intressi maksmise kohustus. Krediidi kulukuse määra arvutamise alused on sätestatud
§-s 406 ja selle paragrahvi lg 6 kohaselt kehtestab krediidi kulukuse määra arvutamise täpsema korra rahandusminister Euroopa Liidu nõuetest lähtudes. Lepingutingimustest tulenevalt on pooled kokku leppinud aastaintressi suuruseks 26% (tl 33). Kohtule nähtub lepinguline kokkulepe intressimäära osas (krediidi kulukuse määr aastas 30.740%). Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebamõistlikult suure intressimääraga. Kohus asub seisukohale, et intress ajavahemiku 01.02.2010-14.06.2012 eest summas 879.71 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud viivisnõude 174,93 eurot ajavahemiku 01.03.2010-08.10.2012 eest ning lepingutasult arvestatud viivisnõude summas 0.22 eurot. Hageja on viivisenõude arvestamisel lähtunud
lg 1 ja
sätestatud viivise määrast.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Tsiviilasja hindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.