Obsah (12)

§ 187§ 444§ 428§ 429§ 432§ 440§ 468§ 173§ 168§ 162§ 165§ 174

2-12-43790 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaliselt hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse avalikult teatavaks 27. märts 20

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 1. AS-i SEB Pank (hageja) esitas 29.10.2012 maakohtule hagi DB(kostja I) ja LB(kostja II) vastu solidaarselt põhivõla 148 071.83 euro, intressi 8201.33 euro, viivise 36 576.80 euro, teenustasu võlgnevuse 320.10 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. 2. Kohus jätab otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (

§ 444lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused 3. Kohtuistungil hageja loobus kostjate vastu solidaarselt esitatud viivisenõuetest (protokoll tl 54). Seoses hageja loobumisega hagist viivisenõuete osas märgib kohus järgmist. Vastavalt

§ 428

lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud

§ 429lg 4 sätestatud asjaolusid.

Kohus peab vajalikuks seejuures osundada

§ 432

, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või 2 2-12-43790 kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 428

lg 1 p 3, lõpetab kohus asjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist järgmiste nõuete osas: viivis 36 576.80 eurot ja nõudes, milles hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis põhinõudest alates 29.10.2012 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni. 4. Kohus leiab, et hagi kuulub kostja I osas rahuldamisele. Kostja II osas kuulub hagi rahuldamisele hagi õigeksvõtul põhineva otsusega (

§ 440

, protokoll tl 54).

§ 440

lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse.

1. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 08.05.2007 sõlmitud laenulepingust nr XXX, mille alusel hageja andis kostjatele ja VB’le laenu 326 154 eurot. 08.11.2007 sõlmitud kokkuleppega kustutati VB seoses surmaga laenusaaja nimekirjast. Lisaks muutsid pooled laenulepingu p 4.
2. ja 5.
3. jättes ülejäänud laenulepingutingimused muutmata. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et kostjad on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hageja on lepingu erakorraliselt üles öelnud ning kostjad ei ole ülesütlemise kehtivusele vastuväiteid esitanud (tl 14-15). Hagejal on õigus nõuda kostjatelt tagastamata laenu põhiosa ja intressi ning teenustasude võlgnevust. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu p 5.2 ja 15.2 reguleerivad laenu tagastamist, p 4.1 ja 15.3 intressi tasumist ning p 15.4 ja 18.7 teenustasude (hageja poolt kantud kindlustusmaksete kulude hüvitamist). Hagiavalduse alusel koosneb teenustasude võlgnevus hageja poolt rakendatud sundkindlustuste maksete tasumisest summas 320.10 eurot. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on lepingust tulenev põhinõue 148 071.83 eurot, intress 8201.33 eurot ja teenustasu võlgnevus 320.10 eurot. Kohtu hinnangul on eeltoodud nõuded õiguslikult põhjendatud ja tõendatud, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele.
4. Kohtuotsus tunnistada kostja II suhtes tagatiseta viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulud 7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Vastavalt

§ 168

lg 4 sätestatule kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on hagejal loobunud nõuete ulatuses menetluskulude kandmise kohustus. Hageja on 3 2-12-43790 14.03.2013 kohtuistungil loobunud viivisenõudest summas 36 576.80 eurot. Lisaks on hageja loobunud nõudest, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise põhinõudest alates 29.10.2012 võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni. Eelnimetatud ühe aasta eest arvestatav viivis on 11 845.75 eurot (põhinõue 148 071.83 eurot korrutatud hagiavalduse esitamise seisuga VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras). Kokku on hageja seega loobunud nõuetest summas 48 422.55 eurot. Loobutud nõuete summa moodustab käesolevast tsiviilasja hinnast umbes 24 %. Seega jätab kohus haginõuetest loobumise tõttu

§ 168

lg 4 alusel kostjate menetluskulud 24 % ulatuses hageja kanda.

§ 162lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 165

lg 3 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud 76 % ulatuses kostjate kanda. 8.

§ 174

lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

§ 174

lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 4