Obsah (8)

§ 1§ 57§ 153§ 182§ 6§ 163§ 2§ 4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2639 Otsuse kuupäev 13.05.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Ain Kirotar´i kaebus pensioniõigusliku sta

) § 1 tähenduses. 04.01.

1. a kohtumäärusega võeti A. Kirotari kaebus menetlusse. Kaebuse põhjendused
2. Kaebaja leiab, et ta on perioodil 22.08.
3. a – 31.12.
4. a teinud sisuliselt riikliku järelevalve tööd. Maaparanduse valitsused olid riigi eelarvest rahastatud ja otseselt ENSV Ministrite Nõukogu Riiklikule Maaparanduse ja Veemajanduse Komiteele allunud riigiasutused. Nende ülesanded on loetletud 31.07.
5. a maaparanduse valitsuse põhimääruses. Nii Võru Maaparandusvalitsuses kui ka Võru Maaparandusbüroos oli kaebaja tööülesandeks kindlaksmääratud territooriumil ehk jaoskonnas riikliku järelevalve teostamine maaparandusobjektide rajamisel, riiklike plaaniülesannete täitmine riigi poolt korrashoitavate ühisveevoolude hooldamisel, aruandluse esitamine majandite poolt tehtavate kuivendussüsteemide hooldus- ja remonditööde kohta, nende tööde nõuetele vastavuse kontrollimine ja vajadusel ettekirjutuste tegemine. Põlva Maaparandusbüroos töötades asendus tema senine jaoskonna juhataja töö maakonna tasandil juhtiva tööga, büroo juhataja asetäitja tööga. Tänapäeva mõistes riikliku järelevalve töö jätkus muutmatult ka Põlva Maaparandusbüroo töö perioodil. Tema tööülesannete hulka kuulus Põlva perioodil maakonna tasandil peaaegu kõigi maaparanduse valdkonda jäävate küsimuste lahendamine, projekteerimistingimuste ettevalmistamine, ehituslubade väljaandmine, riigipoolsete toetusmeetmete temaatika, riiklike rahaliste vahendite sihipärase kasutamise kontrollimine, maaparandushoiu propaganda kohalikus ajalehes. Vabariigi Valitsuse 12.12.
6. a määruse nr 456 järgselt kvalifitseeriti seda tööd kui riikliku maaparandusteenistuse piirkondliku tasandi tööd. Perioodil 22.08.
7. a – 31.12.
8. a töötas ta erinevate ametinimetustega töödel, kuid kõigil juhtudel täitis jaoskonna juhatajana ühtesid ja samu tööülesandeid.
9. Kaebaja on seisukohal, et maaparandusvalitsused on Vabariigi Valitsuse 02.01.1996.a määrusega nr 1 kehtestatud „Nende endise Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ loetelus kirjas kui riiklikud valitsused (punkt 12).
10. Kaebaja märgib, et

lähtus põhimõttest, et valitsusasutuse töötajad võeti teatud ametikohtadel avalikku teenistusse ja Vabariigi Valitsuse seaduses leiti, et valitsusasutused on need, kelle ülesandeks on riigivõimu teostamine. Maaparandusbürood käsitleti õigusaktide järgi valitsusasutuse hallatava riigiasutusena, kuid tegelikult tegi ta muuhulgas riiklikku järelevalvet. Vabariigi Valitsuse seaduse järgi said riiklikku järelvalvet teostada ainult valitsusasutuse ametnikud. Sisuliselt 2 maaparandusbüroodes töötavad isikud, kes tegid riiklikku järelevalvet, olid ametnikud ja sisuliselt oli tegemist valitsusasutusega. Seda kinnitab maaparanduse seadus 01.07.

1. a, eraldi peatükk 9, s.o riiklik järelevalve. Maaparanduse seaduse § 64 lg 1 järgi teostab riiklikku järelevalvet Maaparandusbüroo oma piirkonnas. Riik sai aru, et olukord ei ole normaalne, et maaparanduse töötajad ei saa töölepingu alusel riikliku järelevalvet teha. Siis muudeti 01.01.
2. a maaparanduse seaduse § 64 lg 1 – riiklikku järelevalvet teostab Põllumajandusamet. Maaparandusbüroode töö reorganiseeriti ja seni seal töötanud isikud läksid tööle Põllumajandusametisse, mis on valitsusasutus ja oli pädev tegema riiklikku järelvalvet, sellega sai see olukord parandatud. Kaebaja on alates 01.01.
3. a Põllumajandusameti ametnik, kuid täidab samu ülesandeid ja kohustusi, mida tegi Maaparandusbüroos. Kahjuks riik unustas õigusaktide parandamisel ära inimesed, kes täitsid ametiisiku ülesandid. Teatud seltskond maaparandusbüroode ja metsandusega seotud isikuid jäeti esialgu tööle töölepinguga, seega on inimesi erinevalt koheldud. Õigusaktid on puudlikud. On olemas riigipoolne praktika, kus isikuid, kes ei olnud 01.01.
4. a avalikus teenistuses, on hiljem Vabariigi Valitsuse määruse alusel ikkagi käsitletud avalikus teenistuses olevatena. See puudutas Metsamajandite, RMK ja metskondade töötajaid. Ka nemad ei olnud avalikus teenistuses 01.01.
5. a jõustunud

i alusel. Kuid hiljem võttis Vabariigi Valitsus

1. a vastu määruse, seal toodi need ametikohad ära ja käsitleti neid ametnikena. See on ilmselge ebavõrdsus.
2. Kaebaja töötamine avalikus teenistuses on tõendatud, sest ta täitis sisuliselt ametniku tööülesandeid, s.o tegeles riikliku järelevalvega. Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 mõttes on ta täitnud ülesandeid, mis on omased ainult valitsusasutuse ametnikele. Riigi praktika on olnud erinev, kohtupraktikas on tuvastatud osadel juhtudel isiku töötamine avalikus teenistuses juhul, kui ta ei olnud ametisse võetud. Kaebaja avalikus teenistuses töötamise tuvastamine on võimalik ainult kohtu kaudu. Seega tuleb tuvastada, et kaebaja töötas avalikus teenistuses, et ta täitis Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud riiklikke järelevalve ülesandeid, mida sai teha ainult ametnik. Kaebaja palub tunnistada tema töötamine Võru Maaparandusvalitsuses tehnilise järelevalve vaneminsenerina, vaneminsener-jaoskonna juhatajana, Võru Maaparandusbüroos jaoskonna juhatajana ja Põlva Maaparandusbüroos juhataja asetäitjana ajavahemikus 22.08.
3. a – 31.12.
4. a avalikõiguslikuks suhteks

§ 1tähenduses.

Tema huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks on see, et avaliku teenistuse staaži pikkus määrab tulevikus tema pensionilisa suuruse ja juba praegu annab see Põllumajandusametis töötamisel soodustusi. Sotsiaalkindlustusameti seisukoht 7.

§ 57

lg 2 alusel suurendatakse riiklikke vanaduspensione 26–30-aastase teenistusstaaži korral 40% võrra ning üle 30-aastase teenistusstaaži korral 50% võrra. Teenistusstaaži arvutatakse

§-des 153-156 sätestatud korras.

§ 153

alusel arvutatakse teenistusstaaži alates

jõustumisest, so 01.01.1996. a. Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib

§ 182, mille kohaselt isikule, kes 01.01.1996.

a oli teenistuses, arvatakse

§ 153

p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne

jõustumist riigi või kohalikus omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. 3

§ 182

lg 2 kohaselt riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt

§ 153

punktile 1 ja

§ 182

lõikele 1 arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Eelnimetatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määrusega nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka”.

§ 182

annab ammendava loetelu varasematest tegevustest, mida saab arvata teenistusstaaži hulka ning need tegevused arvestatakse teenistusstaaži hulka tingimusel, et isik oli

jõustumisel teenistuses. Seega pidi Ain Kirotar varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamiseks olema avalikus teenistuses seisuga 01.01.1996. a. Järelikult tuleb esmalt tuvastada avalik õigusliku suhte olemasolu Ain Kirotari ja Põlva Maaparandusbüroo vahel

jõustumise hetkel, so 01.01.1996. a.

§ 6

lg 1 kohaselt on ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik.

§ 163

lg-st 1 tuleneb kohustus vormistada kahe kuu jooksul alates

jõustumisest töölepingu alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse tagasiulatuvalt alates seaduse jõustumise päevast.

1. Ain Kirotari kaebusele lisatud tööraamatu kannete 12-13 kohaselt asus Ain Kirotar 01.01.
2. a tööle Põlva Maaparandusbüroo juhataja asetäitja ametikohale ja tööleping lõpetati 31.12.
3. a. Seega ei nimetatud Ain Kirotari

§ 163

alusel

jõustumisel teenistusse ja ta jätkas töötamist töölepingu alusel, kuni töösuhte lõpetamiseni. Ain Kirotar nimetati teenistusse tööle asumisel Põllumajandusameti Põlva keskusesse 01.01.2010. a. Kuivõrd Ain Kirotari ei nimetatud vastavat

§ 163lg-le 1 teenistusse, ei olnud ta 01.01.1996.

a seisuga avalikus teenistuses. Eelnevast tulenevalt puudub alus tema suhtes

§ 182

kohaldamiseks ning

jõustumisele eelnenud teenistusstaaži arvesse võtmiseks. Samuti ei kuulu perioodil 22.08.

1. a - 31.05.
2. a Võru Maaparandusvalitsuses, perioodil 01.06.
3. a - 31.12.
4. a Võru Maaparandusbüroos ja perioodil 01.01.
5. a - 31.12.
6. a Põlva Maaparandusbüroos töötamine Vabariigi Valitsuse 02.01.
7. a määrusega nr 1 kehtestatud loetelu kohaselt teenistusstaaži hulka arvestamisele. Määruses toodud loetelude laiendamiseks puudub Sotsiaalkindlustusametil õiguslik alus. Asutuste ja ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestamine on antud Vabariigi Valitsuse ainupädevusse. Sotsiaalkindlustusamet lähtub avaliku teenistuse staaži arvutamisel ametniku teenistuslehest,

-ist ja Vabariigi Valitsuse 02.01.

1. a kehtestatud määrusest nr
2. Õigus enne

jõustumist töötatud aja arvamiseks avaliku teenistuse staaži hulka tekib

§ 182

alusel juhul, kui isik oli

jõustumise ajal (s.o 01.01.1996. a) avalikus teenistuses ning kui ta töötas enne

jõustumist Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud ametikohal.

1. Tallinna Ringkonnakohus 02.10.
2. a haldusasjas nr 3-08-186 ja Tartu Halduskohus 14.01.
3. a haldusasjas nr 3-12-867 on asunud seisukohale, et uute õigussuhete loomine seonduvalt avaliku teenistuse staaži isikule tagantjärgi omistamisega ei ole halduskohtu pädevuses. Seega ei saa halduskohus tuvastamiskaebuse lahendamisel asuda haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga. Kui isikut ametisse ei nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud teha, teenistussuhet ei tekkinud. Seega ei saa kohus nimetada isikut teenistusse või luua oma kohtuotsusega õiguslikke tagajärgi, mis oleksid tekkinud isiku teenistusse nimetamisel haldusorgani poolt. 4
4. Justiitsministeerium on 21.02.
5. a kirjaga nr 8-2/13-1627 jätnud kooskõlastamata eelnõu „Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“. Eelnevast lähtuvalt on Sotsiaalkindlustusamet seisukohal, et Ain Kirotari kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Põllumajandusministeeriumi seisukoht
6. Käesolevas haldusasjas sisaldus Vabariigi Valitsuse 02.01.
7. a määrusega nr 1 kehtestatud „Nende endise Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ loetelus punktis 12 riikliku valitsusena maaparandusvalitsus, kus kaebuse esitaja töötas ja seega on täitevvõim leidnud, et maaparandusvalitsuses töötatud aeg on arvestatav avaliku teenistuse staaži hulka.
9. juunist
10. a reorganiseeriti maaparandusvalitsused maaparandusbüroodeks maakondades ning seetõttu ei saa eeltoodud loetelu kohaselt avaliku teenistuse staažina arvesse võtta maaparanduse valitsuste
11. juunil
12. a toimunud reorganiseerimisele järgnevat aega (kuni
13. jaanuarini
14. a, kui maaparandusbürood korraldati ümber ja moodustati Põllumajandusamet). Asjakohase õigusnormi puudumise tõttu ei ole isikul oma õiguste kaitseks muud võimalust kui tuvastamiskaebusega kohtu poole pöörduda. Seetõttu leiab Põllumajandusministeerium, et kohtuasi tuleb lahendada sisuliselt, haldusasjades nr 3-414/01, 3-749/2001 ja 3-874/2001 tehtud otsustega sarnaselt analoogia korras. Tuvastamist vajab avalik-õigusliku suhte olemasolu töötamisel maaparandusbüroos ajavahemikul 01.06.
15. a kuni 31.12.
16. a.
17. Põllumajandusministeerium on seisukohal, et maaparandusvalitsustes ja hiljem maaparandusbüroodes täideti avaliku võimu ülesandeid (mis oli ka üheks põhjuseks maaparandusbüroode hilisemaks ümberkorraldamiseks Põllumajandusametiks), mistõttu võisid ka teatud töötajad faktiliselt täita selliseid tööülesandeid, mis eeldasid avaliku võimu volitusi ning seetõttu võib olla põhjendatud avaliku võimu ülesannete täitmist eeldanud ametikohtadel töötanud töötajate töötatud aja arvestamine avaliku teenistuse staaži hulka. Põllumajandusministeerium on seisukohal, et avaliku võimu teostamise ülesanneteks maaparanduse valdkonnas on eelkõige riikliku järelevalve tegemise, halduskaristuste määramise ja riikliku sunni kohaldamise ülesanded. Ka 01.04.
18. a jõustunud uues

is on avaliku võimu teostamise ülesanne riikliku järelevalve teostamine ja süütegude menetlemine, mida saab täita üksnes ametnik. Põllumajandusministeerium on seisukohal, et otsustamaks, kas töötamine on avalik teenistus

i mõistes ei piisa üksnes õigusakti sätetest lähtumisest, vaid oluline on ka isiku töötamise ajal kehtinud faktilise olukorra tuvastamine. Seega, kui on tõendatud, et kaebuse esitaja täitis avaliku võimu volitusena riikliku järelevalve ülesandeid Võru Maaparandusvalitsuses vaneminsener-jaoskonnajuhataja ametikohal, tehnilise järelevalve I kategooria inseneri ametikohal, Võru Maaparandusbüroos tehnilise järelevalve jaoskonnajuhataja ametikohal ning Põlva Maaparandusbüroos juhataja asetäitja ametikohal perioodil 22.08.

1. a kuni 31.12.
2. a, tuleks nimetatud ametikohtadel töötatud aeg arvata avaliku teenistuse staaži hulka. 5 Kohtu seisukoht
3. Käesolevas asjas on Ain Kirotar esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt tuvastamiskaebuse, paludes tuvastada, et ta täitis perioodil 22.08.
4. a – 31.12.
5. a avaliku võimu ülesandeid ja oli seisuga 01.01.
6. a (

-i jõustumine) ametnik, kes teostas riiklikku järelevalvet, s.o ta oli teenistuses riigitööl

§ 1tähenduses.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et halduskohus on pädev kohus tuvastamaks pensioni saamise õigust puudutavaid juriidilisi fakte.
2. Käesolevas asjas ei ole tegemist vaidlusega pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamise üle, vaid väidetava avaliku teenistuse staaži üle, millest olulisel määral (10-50%) sõltub kaebaja pensioni suurus (kuni 31.03.
3. a kehtinud

§ 57lg 1 redaktsioon).

1. Käesolevas asjas palub kaebaja tuvastada, et ta täitis perioodil 22.08.
2. a kuni 31.12.
3. a avaliku võimu ülesandeid ja teostas riiklikku järelevalvet ja et ta oli seisuga 01.01.
4. a (

-i jõustumise ajal) ametnik, kes täitis avaliku võimu ülesandeid ja teostas riiklikku järelevalvet ning oli seega avalikus teenistuses

-i mõistes. 18. Tuvastamiskaebuse esitamine on kaebajale vajalik seetõttu, et ta soovib saada pensioni, mille suurus oleneb avaliku teenistuse staaži pikkusest.

§ 153p 1 (kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis) kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana.

§ 182

lg 3 kohaselt ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse § 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi

1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja ametikohad eelnimetatud loetelus ei sisaldu ja seega on tuvastatud, et tuvastamisnõude esitamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
2. Pooled ei vaidle faktiliste asjaolude üle, mis puudutavad kaebaja töö- või ametikohti (asutused, ametinimetused, perioodid). Nimetatud asjaolud on dokumentaalselt tõendatud toimikus olevate materjalidega. Kaebaja töökäik Võru Maaparanduse Valitsuses, Võru Maaparandusbüroos ja Põlva Maaparandusbüroos on toodud kaebaja seisukohtades ja esitatud dokumentides ning kohus ei korda seda.
3. Samuti on pooled ühel meelel selles, kuidas on toimunud maaparandusvalitsuste loomine, reorganiseerimine ning kinnitamine ja kohus ei pea vajalikuks seda üle korrata.
4. Põllumajandusministeerium leiab, et tuvastamist vajab avalik-õigusliku suhte olemasolu töötamisel maaparandusbüroos ajavahemikul 22.08.
5. a kuni 31.12.
6. a ja ministeerium ei vaidle vastu sellele, et kaebaja täitis oma tööülesandeid, omades avaliku võimu volitusi ja teostades tehnilist järelevalvet. Seega nendel ametikohtadel töötatud aeg tuleks arvata avaliku teenistuse staaži hulka (t.l 124).
7. Sotsiaalkindlustusamet ei vaidle, et kaebaja teostas tehnilist järelevalvet, kuid leiab, et teda ei nimetatud vastavalt

§ 163lg-le 1 teenistusse ja seisuga 01.01.1996.

a ei olnud ta avalikus 6 teenistuses.

§ 182

alusel on enne

-i jõustumist töötatud aja arvamiseks avaliku teenistuse staaži hulka õigus isikul, kes oli

-i jõustumise ajal (01.01.1996. a) avalikus teenistuses ja töötas Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud ametikohal. Järelikult tuleb esmalt tuvastada avalik-õigusliku suhte olemasolu kaebaja ja Põlva Maaparandusbüroo vahel

-i jõustumise hetkel, s.o 01.01.1996. a. Kui kohus peab võimalikuks avalik-õigusliku suhte tuvastamise, siis lõppkokkuvõttes ei ole Sotsiaalkindlustusametil vastuväiteid selle kohta, et isiku töötamine on käsitletav avaliku teenistusena (t.l 158 pöördel). 23.

§ 57lg 1 (kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis) kohaselt kindlustatakse ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse vanaduspensioni suurendamine vastavalt teenistusstaažile. Enne

-i jõustumist (01.01.1996. a) omandatud tööstaaži lisamist teenistusstaažile, mis annab kooskõlas

§-ga 57 õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, reguleerib

§ 182. Kuni 27.01.2001.

a kehtinud

§ 182

redaktsiooni kohaselt oli võimalik varasema tööstaaži hulka arvata üksnes

§ 182lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996.

a määruses nr 1 nimetatud asutustes ja ametikohtadel töötatud aeg. Selle määruse loetelus on riigi vastavate ametiasutustena nimetatud ministeeriumid, riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused, riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused. Loetelus ei ole nimetatud asutustele allunud ettevõtteid, asutusi ega organisatsioone. 27.01.2001. a jõustunud

-i muutmise seadusega muudeti

§ 182lõiget 1.

Seadusemuudatuse kohaselt arvati

§ 153punktis 1 sätestatud tegevuste hulka (so.

teenistuse hulka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes) ka riigile või kohalikule omavalitsusele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg. Seega on kuni viimase ajani

§ 182

kui tervikut käsitletud laiemalt Vabariigi Valitsuse õigusaktides kui ka kohtupraktikas. Aastal 2002 vormistati avaliku teenistuse alla Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud metsandusala töötajad. Vabariigi Valitsuse 19.03.

1. a määrusega nr 97 kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka. Vabariigi Valitsuse 01.04.
2. a määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.
3. a määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates

muutmise seaduse jõustumisest. Seega on tuvastatud, et pensionilisa saamiseks ei pea isik ilmtingimata olema teenistuses 1996. aastal. 24. Vastavalt

§ 1lg-le 1 (kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis) on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Sama paragrahvi lg 2 järgi riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik-õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel.

§ 2lg 2 (kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis) kohaselt ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Tulenevalt

§ 4lg-st 1 (kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis) on avalik teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutusteks valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Sama seaduse § 39 lg 2 kohaselt on valitsusasutused ametiasutusteks

§ 2mõttes (kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis). 7 Seega selleks, et lugeda kaebaja töötamine kõnealusel perioodil avalikuks teenistuseks peaks ta olema täitnud avalik-õiguslikke ülesandeid riigieelarvest finantseeritavas, täidesaatvat riigivõimu teostanud (täidesaatva riigivõimu volitustega) asutuses. Asjas on leidnud kinnitust, et Võru Maaparanduse Valitsus (ka Võru Maaparandusbüroo) oli riigieelarvest finantseeritav asutus. Maaparandusvalitsuste põhimäärustest tulenevalt oli kaebaja ülesanneteks oma tööpiirkonnas maaparanduse veemajandusalase töö juhtimine, koordineerimine ja kontroll. Nende ülesannete täitmiseks oli maaparandusvalitsustel muu hulgas kohustus planeerida ja kooskõlastada objektide lõikes maaparandustööde plaanid; finantseerida ja võtta vastu maaparandustööd, kinnitada turba realiseerimise ja muldade lupjamise plaanid; teostada järelevalvet maaparandussüsteemide ekspluatatsiooni üle; kontrollida parandatud maade sihipärast kasutamist; kontrollida ja koordineerida vee ratsionaalse kasutamise ja kaitsega seotud objektide ja seadmete kasutamist; anda lubasid pinna- ja põhjavee ressursside kasutamiseks jne. Maaparandusvalitsustel oli muu hulgas õigus koostada ja kinnitada projekt-eelarvelist dokumentatsiooni ja tiitelnimestikke; kontrollida maaparandustööde plaanide täitmist ja maaparandustööde kvaliteeti, panna seisma ettevõtteid või nende üksikuid osi ning teha kohustuslikke ettekirjutusi ja määrata veeressursside kasutamise ja kaitse eeskirjade rikkujaile administratiivkorras rahalisi trahve. Seega ilmneb maaparandusvalitsuste ülesannetest, kohustustest ja õigustest selgelt, et tegemist oli haldusorganiga haldusmenetluse seaduse § 8 lg 1 tähenduses (seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik), mis teostas oma põhiülesannete kohaselt täidesaatvat riigivõimu. Maaparandusbürood aga jätkasid maaparandusvalitsuste tööfunktsioonide täitmist (t.l 10-20, 77). 25. Kaebaja töötas

§ 1

lg 2 märgitud riigiametis mitmete ametinimetustega, tal oli oma ametijuhend ja ametikirjeldus ning talle oli väljastatud tegevuslitsents ja volitus niisuguste teenistusülesannete täitmiseks, mis on iseloomulikud avalikele teenistujatele (ametnikele). Toimikus olevate tõenditega on tõestatud, et kaebaja töötamine Võru Maaparanduse Valitsuses ja Võru ning Põlva Maaparandusbüroodes ajavahemikul 22.08.1993. a – 31.12.2009. a on sisuliselt käsitletav avalik-õigusliku suhtena ja avaliku teenistusena

-i mõistes. Kohus seega kontrollis ja tuvastas üksnes avalik-õigusliku suhte olemasolu (mitte isiku vastavust ametnikule esitatavatele nõuetele). 26. Sotsiaalkindlustusamet on seisukohal, et õiguslik alus enne

-i jõustumist töötatud aja arvamiseks avaliku teenistuse staaži hulka ja õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks vastavalt

§ 57

lg 2 tekib kaebajal juhul, kui ta oli

-i jõustumisel avalikus teenistuses ning töötas enne

-i jõustumist Vabariigi Valitsuse 19.03.2002. a määruses nr 97 nimetatud ametiasutuses ja selles loetletud ametikohal. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

§ 1(kuni 31.03.2013.

a kehtinud redaktsioonis) kohaselt on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Maaparandusseaduse § 64 lg 1 kohaselt teostab maaparandusbüroo töötaja riiklikku järelevalvet. On tõendatud, et kaebaja kui maaparandusbüroo töötaja tegi riiklikku järelevalvet. Maaparandusseaduse § 65 lg 2 kohaselt peab asutuse töötaja enne järelevalve toimingu tegemist esitama ametitõendi. Kaebaja ametitõendi koopia asub toimikus (t.l 67).Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 lg 1 kohaselt konkreetsete 8 üksikjuhtude kohta riikliku järelevalve teostamisel teevad ettekirjutisi ning annavad otsuseid ministeeriumide riikliku järelevalve ametnikud, ameti või inspektsiooni peadirektor, samuti ameti või inspektsiooni ja nende kohalike ametiasutuste riikliku järelevalve ametnikud. Seega sai järelevalvet teostada ainult ametnik, s.o teenistuses olev isik ja kohus teeb järelduse, et kaebaja oli seisuga 01.01.

1. a teenistuses ja see jätkus kuni 31.12.
2. a. Kaebaja täitis Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 mõttes ülesandeid, mis on omased ainult valitsusasutuse ametnikule, s.o avalikule teenistusele. Kaebaja teostas Võru Maaparanduse Valitsuses ja Võru ning Põlva Maaparandusbüroos riiklikku järelevalvet, aga seda said teostada ainult Vabariigi Valitsuse asutuste ametnikud. Selle vastuolu kõrvaldamiseks muudetud alates 01.01.
3. a olukorda ja Maaparandusbürood reorganiseeriti ning anti üle Põllumajandusministeeriumile. Kaebaja töötab nimetatud ajast Põllumajandusministeeriumi alluvuses ja tal on samad tööülesanded ja kohustused, mis tal olid varasemalt ning see töökoht on avaliku teenistuse ametikoht. Seaduse tasandil ei olnud reguleeritud kaebaja töötamist perioodil 01.01.
4. a kuni 31.12.
5. a ja kaebajal oli ainult kohtu kaudu võimalik tuvastada seda, kas ta oli avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes.
6. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kaebaja oli seisuga 01.01.
7. a avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes ning perioodil 22.08.
8. a – 31.12.
9. a (töötades Võru Maaparanduse Valitsuses van.insener-jaoskonna juhatajana ja tehnilise järelevalve I kat. insenerina, Võru Maaparandusbüroos tehnilise järelevalve jaoskonna juhatajana ja Põlva Maaparandusbüroos juhataja asetäitjana) oli ta avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes. Ain Kirotari kaebus kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova kohtunik 9