Obsah (15)

§ 415§ 416§ 142§ 444§ 407§ 367§ 173§ 162§ 138§ 144§ 483§ 143§ 175§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16. mai 2012, Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasi O. D

§ 415

). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (

§ 142lg 1 ja 2).

APELLATSIOONKAEBUSE ESITAMINE Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad

§ 407

lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid on kostjale 06.04.2012 avalikult kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu (tl 36). Hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kohtule hagiavalduses (tl 5)

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 2/4 VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
2. Vastavalt

§ 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses kui seda on põhinõue. Eelnimetatud seisukohta on väljendanud ka Riigikohus 26.10.2010. a otsuses, s.o tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10. Käesolevas asjas ei ole hageja viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses, kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks rahuldamata. 4. Alates 01.01.2011 on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR) mille vahetuskursiks Eesti krooni (EEK) suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 612,09 eurot, sealhulgas 306,78 eurot põhivõla katteks ja 305,32 eurot viivise katteks. 5.

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtukulude nimekirja esitanud hagiavalduses (tl 6). Seega on võimalik tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka A. K. hüvitatavad D. I. . OÜ menetluskulud. 6.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Käesolevas asjas on hageja poolt tasutud hagi esitamisel riigilõiv 63,91 eurot (1000 krooni) (tl.17). Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 ja 7 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel ( võlgnikule ei õnnestunud avaldust kätte toimetada), välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud samas nõudes hiljem, kui üks 3/4 kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on maksekäsu kiirmenetlus lõpetatud 14.01.2010 põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud avaldust kätte toimetada ning hagi on esitatud kohtule 01.02.2010, seega ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 15,98 eurot (250 krooni).

§ 143

punkti 5 järgi on asja läbivaatamise kuludeks väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Hageja on tasunud menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kostjale Ametlike Teadaannete kaudu riigilõivu 6,39 eurot (tl 33). 7.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse ka õigusabikulude hüvitamiseks summas 1500 krooni, kuid nimetatud kulu kandmise kohta ei ole tõendeid esitatud. Hagiavaldusest ei nähtu ka lepingulise esindaja osalust asjas, avaldus on allkirjastatud hageja seadusliku esindaja poolt. Seetõttu ei ole võimalik õigusabikulusid kostjalt välja mõista. 8. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista seega 86,28 eurot (63,91+ 15,98 + 6,39).

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4/4