← Eesti

3-12-1496/65

Obsah (5)§ 187§ 181§ 71§ 52§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-1496 Haldusasi R R kaebus Maks

§ 187lg 7, 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) jättis 19.04.2012 otsusega nr 13-1/1658 rahuldamata R R 26.01.2012 taotluse maksuvõla kustutamiseks.
  2. R. R esitas MTA 19.04.2012 otsuse nr 13-1/1658 peale vaide, mille MTA 15.05.2012 vaideotsusega nr 6-1/862-2 rahuldamata jättis.
  3. R. R esitas 16.07.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 19.04.2012 otsuse nr 131/1658 tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 21.02.2012 kohtuistungil võttis halduskohus lisaks menetlusse R. R taotluse kohustada Maksu- ja Tolliametit vaatama uuesti läbi R. R 26.01.2012 esitatud taotlus. 3-12-1496
  4. Tallinna Halduskohus jättis 13.03.2013 otsusega R. R kaebuse MTA 19.04.2012 otsuse nr 13-1/1658 tühistamiseks ja MTA kohustamiseks rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
  5. R. R esitas 13.04.2013 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 13.03.2013 otsuse tühistamiseks.
  6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.04.2013 määrusega R. R apellatsioonkaebuse käiguta ning andis kaebajale apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja tähtaja möödalaskmise põhjuste äranäitamiseks aega 10 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Määruses märkis ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtajaks oli 12.04.
  7. Digitaalselt allkirjastamata apellatsioonkaebus esitati ringkonnakohtule 13.04.2013 kell 00.01, seega

§ 181lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes.

  1. R. R esitas 02.05.2013 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Kaebaja esindaja sai kaebaja kinnituse apellatsioonkaebuse esitamise soovi kohta apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja viimasel päeval. Kaebaja esindaja viibis sel ajal puhkusel, mistõttu ei olnud tal ligipääsu advokaadibüroo e-postile ega arvutivõrgule. Kaebaja esindaja koostas apellatsioonkaebuse kodus isiklikus sülearvutis ning edastas selle kohtule isikliku eposti aadressi - MH@yahoo.com – kaudu. 5,5-leheküljeline apellatsioonkaebus valmis Word programmi DOC failivormingus ja oli u 260 Kb suurune. Kuna kaebaja esindajal puudub kodustes oludes võimalus konverteerida Word faile PDF formaati, siis salvestas ta faili Word programmis ümber kohtute poolt aktsepteeritavasse RTF formaati kell 23.45 ja asus seda digitaalselt allkirjastamata. Kaebaja esindaja edastas faili kohtu e-posti aadressile kell 23.
  2. Kell 23.57 saabus kaebaja esindaja e-posti aadressile teade, et kirja pole kohale toimetatud, kuna selle suurus ületas vastuvõtva serveri limiiti. Tõenäoliselt on kohtu serveris ka fikseeritud, et sellist kirja on püütud 12.04.2013 kell 23.56 kohtu e-posti aadressile edastada. Väljasaadetud kirja suuruse kontrollimisel ilmnes, et RTF formaati salvestades oli fail saavutanud suuruse 7,10 Mb. Kirja manuseks oleva faili laiendiks oli küll DDOC, kuid selles sisalduv RTF fail oli ikkagi digitaalselt allkirjastamata. Samas oli see DDOC faili konteineris olemas ja avatav. Seega kohtule kell 23.56 saadetud fail oli küll allkirjastamata, ent avatav. DDOC formaati salvestades oli fail küll veel ca 2 Mb suuremaks muutunud ja Yahoo serveri andmetel on see ca 9 Mb suurune. Kaebaja esindaja saatis viivitamatult kohtu e-posti aadressile eraldi kirjadena DDOC failis oleva RTF faili, DOC faili ja digitaalselt allkirjastatud DOC faili. Kõigi kohta tuli kohtu serverist ka kättesaamise kinnitus. Seega sai kohus kätte ka 7,10 Mb suuruse manusega e-kirja. Seega oli kaebajal apellatsioonitähtaja ületamiseks mõjuv põhjus. Kaebaja esindajale oli ootamatu, et 260 Kb suuruse DOC faili kohtule aktsepteeritavasse RTF failiks konverteerimisel selle suurus kümnetes kordades muutub ja selle DDOC konteinerisse paigutamisel keeldub kohtu server e-kirja manusena vastu võtmast.
  3. Maksu- ja Tolliamet leiab kirjalikus vastuses, et kaebaja ei ole esitanud selliseid objektiivseid põhjuseid, mis tooks kaasa menetlustähtaja ennistamise. Kaebajale oli teada kohtuotsuse tegemise kuupäev ning tal oli 30 päeva aega otsustada apellatsioonkaebuse esitamise vajalikkuse üle. Jättes nimetatud otsuse langetamise apellatsioonkaebuse esitamise viimasele päevale, võttis kaebaja endale riski, et tema esindaja ei pruugi jõuda apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada. Kaebaja otsustamatus ei ole objektiivseks põhjuseks menetlustähtaja ennistamisel. Kui kaebaja oleks kaebetähtaega otstarbekamalt kasutanud, ei oleks sellist olukorda tekkinud. 2

(4)3-12-1496 Vastustaja möönab, et kaebetähtaeg on ületatud vaid ühe minuti võrra, kuid kaebaja taotluse rahuldamisel tekitaks kohtupraktika olukorra, kus apellatsioonkaebuse esitamise otsustamise viimasele hetkele jätmine muutuks kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ning võimaldaks tähtaja ennistamist ka suurema viivituse korral. Väide, et apellatsioonkaebus allkirjastati kaebaja esindaja poolt 23.45 ja saadeti kohtule 23.56, mis tuli mahu ületamise tõttu esindajale tagasi, ei ole usaldusväärne. Ringkonnakohtu 18.04.2013 määruse kohaselt allkirjastati digitaalallkirjade kinnituslehelt nähtuvalt apellatsioonkaebus 13.04.2013 kell 00.10, seega mitte 23.45, nagu väidab kaebaja. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas sai varem mahtu ületanud dokument 25 minutit hiljem mahule vastata. Ebausaldusväärsust lisab asjaolu, et kaebaja väitel oli dokumendi mahuks 260 Kb. Kui sellise mahuga dokumenti ei ole võimalik kohtusse selle suure mahu tõttu esitada, jääks enamus dokumente kohtuni jõudmata. 9. J K leiab oma kirjalikus seisukohas, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada. See, kas kohtule saadetud dokument on digitaalselt allkirjastatud või mitte, ei ole oluline (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 336 lg 1). Antud juhul ei saanud kohtul olla kahtlust R. R esindaja isikus ega dokumendi saatmise faktis. Lisaks saabus samalt e-posti aadressilt kohtule viivitamatult ka digitaalselt allkirjastatud apellatsioonkaebus. Kaebaja esindaja on põhistanud, miks tal ei olnud võimalik saata apellatsioonkaebust e-posti aadressilt, millelt ta oli varem kohtuga suhelnud. Kaebaja esindaja tegi kõik, et apellatsioonkaebus kohtule õigeaegselt edastada. E-kirja saatmine neli minutit enne tähtaja saabumist on tänapäeval piisav, et see enne tähtaja lõppu adressaadile kohale jõuaks. Antud juhul ei ole tegemist juhtumiga, kus dokumendi edastamist kohtu e-posti aadressile alustatakse alles pärast tähtaja saabumist. Apellatsioonkaebus edastati kohtu e-posti aadressile neli minutit enne tähtaja saabumist ja enne tähtaja saabumist jõudis see ka kohtu serverini, mis seda kirja vastu ei võtnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10.

§ 181

lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Halduskohus tegi otsuse teatavaks 13.03.2013, mis tähendab, et apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev oli 12.04.

  1. Apellatsioonkaebuse digitaalselt allkirjastamata versioon saadeti kohtule 13.04.2013 kell 0:
  2. Digitaalselt allkirjastatud apellatsioonkaebus saadeti 13.04.2013 kell 0:
  3. Digitaalallkirjade kinnistuslehelt nähtuvalt allkirjastati apellatsioonkaebus digitaalselt 13.04.2013 kell 00:10:
  4. Seega ei järgitud apellatsioonkaebuse esitamisel seaduses sätestatud tähtaega.

§ 181

lg 3 näeb ette, et kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise sama seadustiku §-s 71 sätestatut arvestades.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on üldjuhul vaid objektiivne asjaolu või sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. 11. Kuna

§ 71

lg 1 ega ka § 150 ei näe ette võimalike mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu, tähendab mõjuva põhjuse hindamine kohtu diskretsiooniotsuse tegemist. Riigikohus on leidnud, et arvutisüsteemis esinev tõrge peab tähtaja ennistamiseks olema selline, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu. Eelkõige tuleb siin kõne alla ootamatu elektrikatkestus või küberrünnak (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 18). 3

(4)3-12-1496
  1. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusest nähtub, et kaebaja esindaja saatis 12.04.2013 kell 23:56 kohtu e-posti aadressile faili, mida kohale ei toimetatud, sest kirja suurus ületas vastuvõtva serveri limiiti. Sellekohase teate sai kaebaja esindaja 12.04.2013 kell 23:
  2. Kontrollimisel selgus, et Yahoo serveri andmetel oli fail ca 9 Mb suurune. Kaebaja esindaja saatis viivitamatult kohtu e-posti aadressile eraldi kirjadena RTF faili, DOC faili ja digitaalselt allkirjastatud DOC faili, mis jõudsid kohale.
  3. Kaebaja poolt esile toodud asjaolude kirjeldusest ei nähtu, et arvutisüsteemis oleks esinenud tõrge, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa.

§ 52lg 6 kohaselt kohaldatakse avalduse vormi suhtes muu hulgas Ts

MS §-s 336 sätestatut. TsMS § 336 lg 3 näeb ette, et elektroonilise dokumendi kohtule edastamise täpsema korra ja dokumendiformaatidele esitatavad nõuded kehtestab justiitsminister määrusega. Muu hulga selle sätte alusel on justiitsminister 28.12.2005 kehtestanud määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ (Kord). Korra § 5 lg 2 näeb ette, et e-kirja maht võib kohtule menetlusposti saatmisel olla kuni 5 megabaiti ning mahtu ületav e-kiri tuleb kohtule saatmiseks jagada väiksemamahulisteks e-kirjadeks. Asjast nähtub, et apellatsioonkaebuse esitamine pärast tähtaja möödumist ei olnud põhjustatud mitte arvutisüsteemi rikkest, vaid asjaolust, et kaebaja esindaja püüdis vahetult enne südaööd saata Korra § 5 lg-s 2 sätestatud mahupiirangut ületavat ekirja. E-kirja jagamine väiksemamahulisteks e-kirjadeks ei ole ületamatu takistus. Kuna taotlusest ei nähtu sündmusi, mille kulgemist isik mõjutada ei saa, ei ole apellatsioonitähtaja ennistamine põhjendatud ja ringkonnakohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 14.

§ 187

lg 3 p 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega.

§ 187

lg 2 teise lause kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse tagastamise tõttu lugeda, et apellatsioonkaebust Tallinna Halduskohtu 13.03.2013 otsuse peale ei ole esitatud. 15.

§ 104

lg 5 p 2 ja lg 8 alusel tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastada. R. R eest on riigilõivu 15 eurot tasunud 13.04.2013 maksekorraldusega nr 1369 M H. Riigilõiv tuleb tagastada maksja kontole 1103735297 AS-s Swedbank. /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.