Obsah (8)

§ 15§ 41§ 11§ 66§ 441§ 6§ 31§ 48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene 26. veebruar 2013, Tartu 3-11-503 Haldusas

) § 15 lg 2 ja vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 mõttes.

1. märtsi
2. a vaideotsus on õigusvastane, kuna sellest ei selgu jõustunud vaideotsuse kehtetuks tunnistamise alus. Kaebaja ei ole esitanud vanglale uut vaiet, mistõttu ei saanud vangla ise uut vaideotsust teha. Tuvastamiskaebuse põhjendatud huvi seisneb selles, et vangla järgiks edaspidi seaduses sätestatud tähtaegu taotluste menetlemisel ja vaiete lahendamisel; - tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevusetus taotluse, millega kaebaja soovis kambrisse plastikust esemeid ja kummist söömisaluseid, lahendamisel ajavahemikul
3. jaanuarist kuni
4. veebruarini
5. Kaebaja huvi tuvastamiskaebuse esitamise osas on preventiivne. Vaidlustatud otsuse oleks kaebaja pidanud kätte saama
6. jaanuaril 2011, mitte aga
7. veebruaril 2011; - tunnistada kehtetuks Viru Vangla kodukord osas, milles see ei võimalda kohtusse adresseeritud kaebekirju vanglale edastada tööpäeviti kella 24.00-ni. Teha Viru Vanglale ettekirjutus, millega kohustada vanglat kohtusse edastatavaid kaebekirju vastu võtma kella 24.00-ni ning lõpetada piirangute seadmine kaebeõigusele tähtaegade osas. Tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla
8. veebruari
9. a toiming, millega kella 21.00 paiku keelduti vastu võtmast kaebajalt halduskohtule adresseeritud kaebust. Viru Vangla kodukorra p 15.1.5 ei kohaldu haldusasjades edastatavatele kaebustele. Samuti on kohatu vangla viide kodukorra p-le 15.1.1, kuna see reguleerib erakirjavahetust. Kodukorra punktides sätestatud piirangud on vastuolus põhiseadusega, sest ei leidu ühtegi mõistlikku põhjendust, miks peaks kinnipeetavat kohtlema kaebetähtaegade osas teisiti kui vabaduses viibivaid isikuid; - tunnistada kehtetuks Viru Vangla kodukord osas, milles see keelab esitamast kaebusi halduskohtule kirjana alates kella 20.30-st kuni kella 24.00-ni ning milles see võimaldab vanglal keelduda kirja vastuvõtmisest. Teha Viru Vanglale ettekirjutus, millega kohustada vanglat kohtusse edastatavaid kaebekirju vastu võtma ka pärast öörahu algust kell 20.30 kuni kella 24.00-ni. Tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming, millega
10. veebruaril 2011 keelduti kella 21.35 paiku kaebajalt vastu võtmast halduskohtusse adresseeritud kaebust. Viru Vangla tagastas vaide õigusvastaselt viitega varasemale vaidemenetlusele. Viru Vangla kodukord on vastuolus põhiseadusega osas, milles see ei võimalda edastada kohtule kaebusi tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
11. Tartu Halduskohtu
12. septembri
13. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Kohtu põhjendused olid järgnevad:
14. Vangla arveldusarve numbri väljastamata jätmine koopiate eest tasumiseks Keeld tasuda kinnipeetava teenuste eest kolmanda isiku arvelt vangla arveldusarvele on vahetult seotud vangla vajadusega kontrollida isiku tellitavate kaupade ja teenuste hulka ja valikut, aga ka vajadusega kaitsta teenuste eest tasunud isikute huve. Kaebaja soovile vastutulek tähendaks täiendavaid haldamiskulusid ning kontrolli vähenemist kinnipeetavate tegevuse üle, mis ei ole kooskõlas seaduse mõttega. Ühtlasi raskendaks see ka sissenõude pööramist rahalistele nõuetele, mis on tekkinud isiku õigusvastase tegevuse tõttu, mille tagajärjel on kolmandatele isikutele tekkinud kahju ja seetõttu ka õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Oluline on seegi, et kinnipeetavate isikuarve alusel kontrollib riik kinnipeetavate taotluste alusel menetlusabi andmise põhjendatust. Tasudes hüvede eest oma vanglasisesel isikuarvel olevate summadega, õpitakse paremini oma rahalisi vahendeid kasutama. Kaebuses väljatoodud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-103-06 ei kohaldu antud juhul, sest vaidluste faktilised asjaolud ja sisu ei kattu. Seetõttu jätab halduskohus kaebuse rahuldamata. 4
15. CD-raadiomaki ja kõrvaklappidega raadio kambrisse mittelubamine Tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi otsustest nr 3-3-1-54-07 ja nr 3-3-1-95-07 on vangla kodukord ja vangla direktori käskkiri käsitatavad haldusaktidena, mistõttu ei saa taotleda nende põhiseadusevastaseks tunnistamist. Viru Vangla
16. oktoobri
17. a käskkiri nr 1.1-1/207 ja isiku taotluse läbi vaatamata jätmine on õigusvastane, kui on olemas jõustunud kohtuotsus, mis kohustab haldusorganit isiku taotlust uuesti läbi vaatama (vt RKHKo nr 3-3-1-49-10). Kohtu arvates ei keeldunud Viru Vangla mitte CD-raadiomaki kambrisse lubamisest, vaid keelduti menetluse läbiviimisest. Tegemist on menetlust lõpetava toiminguga, millega haldusorgan ei otsusta isiku õiguste ega kohustuste üle. Kuigi

§ 15

lg 4 annab vangla direktorile õiguse keelata täiendavalt aineid ja esemeid, ei anna ükski seadus õigust teha otsuseid viisil, mis välistab haldusmenetluse sisulise kohtuliku kontrolli, võimaldades seda üksnes formaalselt ja rikkudes sedasi isiku õigusi. Seetõttu tuleb Viru Vangla direktori

1. oktoobri
2. a käskkiri tühistada osas, mis puudutab CD-mängijat ja CD-plaate ning kohustada Viru Vanglat kaebuse esitaja taotlust uuesti läbi vaatama.
3. Küünetangide ja paki kopeerpaberi äravõtmine

§ 15

lg 4 annab aluse keelata ka neid esemeid, mis ei ole keelatud esemete nimekirjas, kui esemed võivad ohustada vangla julgeolekut. Kopeerpaber on julgeolekut ohustavaks esemeks eelkõige seetõttu, et selle abil on lihtsustatud allkirjade järeletegemine ja tätoveeringute ülekandmine paberilt kehale, mistõttu on kopeerpaberi väljastamata jätmine kaebajale põhjendatud. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et keelduv haldusakt on välja antud pädevust ületades, sest tulenevalt HMS § 55 lg-st 4 võib vangla direktor anda volitusi vangla teenistujatele, kes võivad tema asemel dokumente allkirjastada. Kaebajal oli kambris kaks paari küünetange, mis on ilmselgelt ebamõistlik, arvestades nende otstarvet. Üleliigsete esemete olemasolu kambris raskendab visuaalset kontrolli ja läbiotsimist ning kujutab seetõttu ohtu vangla julgeolekule. Haldusakt, millega keelduti küünetange kambrisse lubamast on põhjendatud, rakendatud piirang on sobiv, vajalik ja mõõdukas. 4. Kalkulaatori kambrisse mittelubamine Vaideotsust tuleb käsitada haldusaktina ja seetõttu laienevad sellele üldised haldusakti vorminõuded. Vangistusseadus ei sätesta antud kontekstis eriregulatsiooni vaidemenetluse osas võrreldes sellega, mis on toodud haldusmenetluse seaduses. Viru Vangla tunnistas vaideotsuse kehtetuks õiguspäraselt HMS § 64 lg 2 alusel. Kuna tegemist oli vigase vaideotsusega, oli selle kehtetuks tunnistamine õigustatud.

§ 15lg 2 ei reguleeri kõiki kinnipeetavate isiklike asjadega seotud küsimusi.

Tulenevalt

§ 41lg-st 2 võib esemeid kambrisse mitte lubada ka julgeolekukaalutlustel.

Mittevajalike esemete rohkus kambris seab ohtu vangla julgeoleku, kuna raskendatud on läbiotsimine ja visuaalne kontroll. Kaebaja ei ole tõendanud asjaolu, et õpingute tarvis on kalkulaatori olemasolu kambris vajalik. Vangla ei ole rikkunud kaebaja õigust ärakuulamisele, õiguspärasele ootusele, õiguskindlusele ja heale haldusele. Kaebajale on antud piisavalt võimalusi oma seisukohtade avaldamiseks ning selleks ei pea ilmtingimata läbi viima kaebaja suulist ärakuulamist, piisav on ka seisukohtade esitamine kirjalikult. Kaebajal puudub õiguspärane ootus, kuna õigusvastase haldusakti alusel ei saa tekkida õiguspärast ootust. Kaebaja väide vaideotsuse kehtetuse osas seetõttu, et sel puudus vaidlustamisviide, ei tingi vaideotsuse kehtetust, sest HMS § 58 alusel ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda ainuüksi sel põhjusel, et haldusakti andmisel on rikutud menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Järelikult tuleb kaebus jätta rahuldamata.

§ 11lg 7 alusel lahendatakse vaie 30 päeva jooksul.

Halduskohus möönab, et vastustaja on seaduses sätestatud tähtaega oluliselt rikkunud, kuid rikkumisele vaatamata puudub vajadus otsustada kaebuse üle, kuna vastustaja on menetluse 5 käigus oma eksimust tunnistanud ja kaebajal on seetõttu kadunud põhjendatud huvi tuvastamaks vangla tegevuse õigusvastasust.

1. Viru Vangla tegevusetus plastikust esemete ja kummist söömisaluste kambrisse mittelubamise taotluse läbivaatamise osas Kuna vastustaja on oma eksimust tunnistanud ja nentinud, et taotluse lahendamisel on ületatud 30-päevast taotluse lahendamise tähtaega, puudub kaebajal põhjendatud huvi nõuda vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, sest see ei saa kaebajale reaalset kasu tuua, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.
2. ja
3. Kaebuste vastuvõtmisest keeldumine ja vaide tagastamine Kohtul ei ole põhjust kahelda vaidemenetluse õiguspärasuses, kuna kaebaja ei ole halduskohtule esitatud kaebuses vaide tagastamise õiguspärasust vaidlustanud. Kaebaja ei ole tuvastamiskaebuses ära näidanud põhjendatud huvi, mistõttu tuleb tuvastamisnõue jätta läbi vaatamata. Kohtule esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuded on sisult erinevad võrreldes nõuetega, mis esitati vaidemenetluse käigus. Vaidemenetluses esitatud tühistamiskaebus hõlmas kodukorra kehtetuks tunnistamist tähtaja viimase päeva osas, kohtule esitatud tühistamiskaebus aga kõiki tööpäevi. Kohustamiskaebus, mis esitati vanglale, puudutas ettekirjutuse tegemist vangla direktorile kaebekirjade kaebajalt vastuvõtmise korraldamiseks kella 24.00-ni ja nõuet mitte piirata kaebetähtaega kirjade vastuvõtmisel, keeldumisega pärast kella 20.30 või pärast 21.
4. Kohtule esitatud kaebuses nõuti aga ettekirjutuse tegemist vanglale kohtusse kaebekirjade vastuvõtmiseks kaebajalt tööpäeviti kuni 24.00-ni ning kaebetähtaegade osas piirangute seadmise lõpetamist. Tulenevalt eelpool toodust on kaebajal läbimata halduskohtule esitatud tühistamis- ja kohustamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus.
5. Viru Vangla esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada osas, millega tühistati Viru Vangla
6. oktoobri
7. a käskkiri nr 1.1-1/207 ning kohustati Viru Vanglat kaebuse esitaja taotlust uuesti läbi vaatama. Apellatsioonkaebuse põhjendused: CD-raadiomaki ja kõrvaklappidega raadio kambrisse mittelubamine a) Kohus on jõudnud väärale järeldusele, et Viru Vangla
8. oktoobri
9. a käskkiri nr 1.1-1/207 ja isiku taotluse läbivaatamata jätmine on õigusvastased, kui on olemas jõustunud kohtuotsus, mis kohustab haldusorganit taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus on valesti sisustanud õiguskindluse põhimõtet, jõudes seisukohale, et kehtiva regulatsiooni muutmine on üldse lubamatu. Riigikohtu halduskolleegium on
10. jaanuari
11. a otsuses nr 3-3-1-79-09 rõhutanud, et õiguspärane ootus saab tugineda üksnes selgele lubadusele, mille puhul on alust arvata, et seda ei muudeta. Järelikult ei ole kehtiva regulatsiooni muutmine lubamatu, seda enam, et keelatud esemete käskkiri ei sisalda endas ammendavat loetelu keelatud ainetest ja esemetest.

§ 66

lg 1 paneb vanglale kohustuse tagada vanglas julgeolek ning üks selle tagamise viise on vangla julgeolekut ohustavate ainete ja esemete keelamine.

1. b)Kuna Viru Vangla direktori 14. oktoobri 2010. a käskkiri keelas kinnipeetavatele CD-mängijad, tuli vanglal taotluse lahendamisel lähtuda muutunud asjaoludest, millest tulenevalt ei olnud taotluse läbivaatamine võimalik.
2. c)Viru Vangla hinnangul oli halduskohtul võimalik kontrollida käskkirja väljaandmise aluseid, kuid kohus on need põhjendamatult kontrollimata jätnud ning ei ole käsitlenud ka poolte sisulisi seisukohti CD-raadiomaki osas.
3. d)Kohtu viide, et asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, kui sellest võtavad osa samad menetlusosalised, ei vaja uuesti tõendamist, on asjasse puutumatu. Kohtuasjas nr 3-09-1629 ei tuvastatud, kas CD-raadiomakk võib olla keelatud ese

§ 15

lg 2 mõttes ega tuvastatud, kas sellega võib rikkuda vangla sisekorra eeskirju või häirida teisi isikuid. Seega 6 ei ole selles osas asjaolusid tuvastatud ning halduskohus on jätnud alusetult poolte sisulised seisukohad CD-raadiomaki osas käsitlemata. 5. R. Kalda esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada osas, millega kaebus jäeti rahuldamata. Halduskohtu otsus on motiveerimata ning halduskohus ei ole vastanud kõikidele kaebuses esitatud väidetele, samas on kohus jätnud asjas tõendeid hindamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Vangla arveldusarve numbri väljastamata jätmine koopiate eest tasumiseks

1. a)Haldusakt, millega keelduti arveldusarve numbrit väljastamast, ei ole motiveeritud.
2. b)Halduskohus ei ole käsitlenud kaebaja esitatud tühistamisnõuet arveldusarve numbri väljastamisest keeldumise osas. Kohus on jätnud asjas tähtsust omavad tõendid hindamata.
3. c)Kaebaja ei ole soovinud enesele raha kandmist Viru Vangla arveldusarvele, vaid kaebaja taotlus oli suunatud sellele, et arveldusarvele saaks kanda raha riigilõivu tasumiseks koopiate eest. Kaebaja hinnangul on keeld vastuolus kaebaja põhjendatud huviga saada koopiaid võimalikult kiiresti ja väiksemate kuludega.
4. d)Halduskohus on vääralt kohaldanud

§ 441lg-s 3, §-s 53 ja Av

TS §-s 435 sätestatut, kuna nendest sätetest ei tulene keeldu tasuda kolmandatel isikutel kinnipeetava eest vangla arveldusarvele. Teabenõude teenuste hulk ja valik on kontrolli all nii avaliku teabe seaduse kui ka Viru Vangla direktori 2. augusti 2010. a käskkirja kohaselt, mis näeb ette koopiate eest tasumise hinnakirja, seetõttu on halduskohtu viide

§ 6lg-le 1 asjakohatu.

1. e)Halduskohus on otsuse põhjenduse rajanud asjaoludele, millele Viru Vangla keelduvas otsuses ei tuginenud, sest Viru Vangla ei viidanud otsuse põhjendustes Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-le 25. Järelikult on halduskohus laiendanud kaebuse piire ja on otsuse lõppjärelduse rajanud oletusele, mida kaebaja ei saanud arvestada ja mistõttu ei olnud võimalik selle vastu kaitset üles ehitada, seda enam, et vastustaja ei olnud halduskohtu toodud asjaolusid vaidlusaluses küsimuses ise välja toonud. CD-raadiomaki ja kõrvaklappidega raadio kambrisse mittelubamine
2. a)Halduskohus on õigesti antud asjas R. Kalda kaebuse rahuldanud.
3. b)Kaebaja hinnangul tuleb Viru Vangla direktori käskkiri, millega keelati CD-mängijad ja CD-plaadid tühistada terves ulatuses, mis hõlmaks ühtlasi ka isiklike raadiote ja DVD-mängijate keelu tühistamist. Küünetangide ja paki kopeerpaberi äravõtmine
4. a)Halduskohus ei ole võtnud seisukohta kaebuses esitatud põhjenduste osas ning kohus on jätnud vastamata kaebuses esitatud faktilistele ja õiguslikele väidetele. Halduskohus on jätnud tähelepanuta 2. augusti 2011. a istungil esitatud taotluse.
5. b)Viru Vangla toiming, millega võeti kaebajalt ilma seadusliku aluseta ära küünetangid ja pakk kopeerpaberit ei vasta HMS § 107 lg-le 1. Kaebaja oli vallanud nimetatud esemeid üle kümne aasta ning need olid soetatud vangla vahendusel, lisaks ei kuulu mainitud esemed keelatud esemete nimistusse. Kohus on rajanud otsuse oletustele ja väidetele, millega ei ole kaebajal kunagi seost olnud – kaebaja ei ole tegelenud allkirjade võltsimise ega kehade tätoveerimisega. Kohus ei ole hinnanud piirangu proportsionaalsust. Keelduva otsuse põhjendused ei ole kaebajaga seotud ning on üldsõnalised.
6. c)Halduskohus on valesti seadust kohaldanud. Viru Vangla on tunnistanud, et haldusakt on antud pädevust ületades, mistõttu on rikutud HMS § 54 ja vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 11 nõudeid. HMS § 63 lg-de 1 ja 2 kohaselt on ilma pädevuseta antud haldusakt algusest peale kehtetu.
7. d)Halduskohus on jätnud tähelepanuta 2. augusti 2011. a istungil esitatud taotluse, mille kohaselt tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 26. aprilli 2011. a otsusest haldusasjas nr 3-09-2938 ei 7 välista tühistamisnõude esitamist haldusakti suhtes asjaolu, et haldusakt on haldusorgani enda poolt hiljem kehtetuks tunnistatud. Kaebaja hinnangul on osaliselt kehtetuks tunnistatud haldusakt jätkuvalt kaebaja õigusi piirav, sest kaebaja ei ole kopeerpaberit kätte saanud ning õigusvaidlus ei ole lahendust leidnud. Seetõttu on kaebaja soovinud 9. juuli 2010. a keelduva otsuse tühisuse tuvastamist, et rajada sellele hiljem kahju hüvitamise nõue ning vältida õigusrikkumiste kordumist tulevikus. Viru Vangla tegevusetus plastikust esemete ja kummist söömisaluste kambrisse mittelubamise taotluse läbivaatamise osas Halduskohus on tuvastanud Viru Vangla toimingu õigusvastasuse ning ka vangla ise on seda nentinud, kuid kohtu hinnangul puudub kaebajal põhjendatud huvi ning seetõttu on jäänud kaebus rahuldamata. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses põhjendatud huvi välja toonud, kuid halduskohus on selle tähelepanuta jätnud ja jõudnud seetõttu valele seisukohale kaebajal põhjendatud huvi puudumise osas. Seadusega ei ole kooskõlas olukord, kus kohus tuvastab õiguste rikkumise, kuid jätab kaebuse rahuldamata ja toimingu otsuse resolutsioonis õigusvastaseks tunnistamata. Samuti ei ole seadustega kooskõlas see, kui kohus tuvastab õiguste rikkumised, kuid jätab nad otsuse resolutsioonis õigusvastaseks tunnistamata, kuna loodab, et vastustaja on oma eksimusest aru saanud. Kalkulaatori kambrisse mittelubamine
8. a)Halduskohus on asunud ebaõigesti seisukohale, et olukorras, kus vastustaja tunnistab viivitamist, on kaebajal põhjendatud huvi kadunud tuvastamiskaebuse läbivaatamiseks. Kaebuse eesmärki ei ole saavutatud, sest kaebus on rahuldamata jäetud. Kaebajal on jätkuvalt olemas preventiivne huvi, mis seisneb õigusrikkumiste kordumiste vältimises tulevikus ja vastustaja motiveerimises lahendada vaideid tähtaegselt.
9. b)Halduskohus on jätnud lahendamata kaebaja nõude, milles viimane soovis Viru Vangla 11. juuni 2010. a haldusakti, millega keelduti kaebajale kambrisse isiklikku kalkulaatorit lubamast, tühistamist.
10. c)Vaidlustatud 11. juuni 2010. a haldusaktis ei ole keeldumise põhjus arusaadav ning keeldumine ei ole toimunud

§ 15lg 4 alusel.

Kalkulaatori kambrisse lubamine peab toimuma kaalutulusõiguse alusel, millele seab piirid

§ 31lg 2.

Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti viidanud keeldumise alusena

§ 15lg-le 2 ja § 41 lg-le 2.

1. d)Viru Vangla 16. märtsi 2011. a vaideotsus on õigusvastane, kuna haldusmenetluse seadus ei näe ette jõustunud vaideotsuse kehtetuks tunnistamist uue vaideotsusega. Viru Vanglal puudus õiguslik alus anda välja uus vaideotsus, kuna kaebaja ei olnud HMS § 71 lg 1 kohaselt esitanud vanglale vaiet. Halduskohus on vääralt kohaldanud HMS § 64 lg-d 2 ning ebaõigesti järeldanud, et vaideotsuse kehtetuks tunnistamine oli seaduslik ja ei rikkunud kaebaja õigust heale haldusele, õiguspärasele ootusele, õiguskindlusele ja ärakuulamisele. Kaebaja hinnangul on 6. detsembril 2010 tehtud vaideotsus, millega rahuldati kaebaja vaie, õiguspärane, kuna selle välja andmisel oli järgitud HMS § 54 nõudeid. Kaebajat ei teavitatud uue vaidemenetluse algatamisest, seda enam, et tegemist oli kaebajale ebasoodsa vaideotsusega. Kaebuste vastuvõtmisest keeldumine ja vaide tagastamine
2. a)Halduskohus on rikkunud uurimisprintsiipi ja jätnud kaebused sisuliselt läbi vaatamata. Kui kohtu hinnangul oli kaebus sõnastuslikult esitatud ebaselgelt, oleks kohus pidanud juba eelmenetluses andma kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Nii vaides kui ka kaebuses esitatu kannavad sama eesmärki.
3. b)Halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei ole vaide tagastamise õiguspärasust vaidlustanud ja seetõttu ei ole kohtul põhjust kahelda vaidemenetluse õiguspärasuses, ei ole õige. Kaebaja on vaidlustanud vangla toimingud, millega vaided tagastati. 8 6. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Viru Vangla leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja jääb oma eelnevalt halduskohtule esitatud seisukohtade ja oma apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde ning märgib vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist: Vangla arveldusarve numbri väljastamata jätmine koopiate eest tasumiseks
4. a)Kohus on jätnud õiguspäraselt rahuldamata kaebuse, mis oli esitatud vangla otsuse peale, millega keelduti väljastamast arveldusarve numbrit, kuhu väljastpoolt vanglat asuvad isikud saaksid kanda raha tasumaks kinnipeetavale osutatud teenuste eest. Kaebaja huvi saada koopiaid kiiresti ja võimalikult väikeste kulutustega ei kaalu üles vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks seatud piirangute õiguspärasust.
5. b)Kohus on õigesti leidnud, et avaliku teabe seaduse täitmisel tuleb arvestada vangistusseadusest tulenevate piirangutega. Kaupade ja teenuste eest tasumine isikuarvelt võimaldab vanglal teostada kontrolli kinnipeetavate tegevuse üle, ühtlasi õpivad kinnipeetavad rahaga otstarbekalt majandama. Kui kinnipeetavate lähedastel oleks võimalik anda rahalisi hüvesid minnes mööda isikuarvest, saavad kahjustatud teiste isikute põhiõigused, sest halveneks võimalus nõuda sisse kinnipeetavate vastu suunatud rahalisi nõudeid. Asjaolu, et vastustaja ei ole viidanud PS §-le 25 ei tähenda, et kohus ei tohiks mainitud sätet otsuse põhjendustes kasutada, sest kohus ei ole seotud vastustaja esitatud põhjendustega.
6. c)Kohus on õigesti tõlgendanud

§ 441lg-s 3 ja Av

TS §-s 435 sätestatut. Kolmandate isikute poolt vangla arvele raha kandmine ei soodusta karistuse täideviimise eesmärkide saavutamist. CD-raadiomaki ja kõrvaklappidega raadio kambrisse mittelubamine Vastustaja jääb oma apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde antud asjas. Küünetangide ja paki kopeerpaberi äravõtmine

1. a)Halduskohtu otsus on põhjendatud. Kohus on hinnanud kõiki asjasse puutuvaid tõendeid ja seisukohti.
2. b)Esemete keelatus ei sõltu sellest, et isik ei ole nendega toime pannud vangla julgeolekut ohustavat tegu, vaid oluline on see, kas esemetega on võimalik kahjustada teiste isikute elu ja tervist, kahjustada vangla vara või seada ohtu vangla julgeolekut. Seega ei pea kopeerpaberi keelamine olema seotud kaebaja isikuga. Tähtsust ei oma ka asjaolu, et kaebaja on saanud varasemalt kopeerpaberit kasutada. Sätestatud piirang on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks. Viru Vangla tegevusetus plastikust esemete ja kummist söömisaluste kambrisse mittelubamise taotluse läbivaatamise osas Kohus on õigesti leidnud, et kaebajal puudub põhjendatud huvi vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Õigusvastasuse tuvastamine ei anna konkreetsel juhul kaebajale reaalset eelist ehk õiguslikku kasu, seda enam, et vangla on oma eksimust tunnistanud. Kalkulaatori kambrisse mittelubamine
3. a)Kohus on õigesti leidnud, et kaebajal puudub põhjendatud huvi vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Õigusvastasuse tuvastamine ei anna konkreetsel juhul kaebajale reaalset eelist ehk õiguslikku kasu, seda enam, et vangla on oma eksimust tunnistanud.
4. b)Kohus on hinnanud kõiki esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis ja jätnud õiguspäraselt kaebuse rahuldamata.
5. c)Kohus on õigesti leidnud, et

§ 31

lg 2 on vaba aja veetmisvahenditena sätestanud eelkõige meelelahutuseesmärki täitvad esemed. Kalkulaator on töö- või õppevahend ning tal puudub meelelahutuslik funktsioon, mistõttu ei saa isikliku kalkulaatori väljastamisel lähtuda

§ 31lg-st 2.

Kohus on õigesti leidnud, et

§ 15

lg 2 ei reguleeri kõiki 9 kinnipeetavate isiklike asjadega seotud küsimusi ning

§ 15

lg 2 ei välista muude esemete kambrisse mittelubamist

§ 41lg 2 alusel.

d) Kuna vaideotsus on sisuliselt haldusakt, ei ole selle kehtetuks tunnistamine lubamatu, vaid selle kehtetuks tunnistamisele kohalduvad tavapärased haldusakti kehtetuks tunnistamist reguleerivad sätted. Kuna Viru Vangla 6. detsembri 2010. a vaideotsuses asuti ekslikule seisukohale, et kalkulaatori väljastamisel tuleb lähtuda

§ 31

lg-st 2, tõi see kaasa ebaõige vaideotsuse tegemise, mille kehtetuks tunnistamisega teostas vangla enesekontrollifunktsiooni ja parandas ise oma eksimuse.

1. e)Vaideotsuse kehtetuks tunnistamisel ei ole rikutud kaebaja õigust heale haldusele, ärakuulamisele, õiguskindlusele ja õiguspärasele ootusele, kuna kaebajal on olnud piisavalt võimalusi oma seisukoha esitamiseks ja kaebajal ei saa olla tekkinud õiguspärast ootust, et õigusvastane haldusakt jääb kehtima. Kaebuste vastuvõtmisest keeldumine ja vaide tagastamine Isegi kui halduskohus oleks andnud kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kaebuses, ei saaks kaebust ikkagi sisuliselt menetleda, kuna Viru Vangla on kaebaja vaide tagastanud põhjusel, et kaebaja on vaide esitamisel ületanud tähtaega ning see pole ennistamisele kuulunud. Kaebaja ei ole kohtus vaiete tagastamist vaidlustanud. 7. R. Kalda vastuses palutakse jätta Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja ei pea Viru Vangla apellatsioonkaebust õigeks ja soovib lisada järgmist: CD-raadiomaki ja kõrvaklappidega raadio kambrisse mittelubamine
2. a)Halduskohus ei ole vääralt sisustanud õiguskindluse põhimõtet, sest kohtu otsusest ei saa välja lugeda nagu oleks kehtiva regulatsiooni ehk vangla direktori poolt keelatud esemete nimekirja muutmine üldse lubamatu.
3. b)Kaebaja hinnangul on Viru Vangla direktori käskkiri, millega keelati vaba aja veetmise vahendid vastuolus

§ 15lg-ga 2.

Kuna CD-raadiomaki osas on olemas jõustunud Riigikohtu otsus nr 3-3-1-49-10, on vangla käskkirja väljastamine sisuliselt Riigikohtu otsuse mittetäitmine ja kaebaja õiguste eiramine. Isikliku raadio keelamine põhjusel, et raadio on Viru Vangla kambrites tagatud, ei päde ning seda on nentinud ka Riigikohus eelpool viidatud lahendis.

1. c)Kaebaja ei nõustu vangla väitega, et raadiosse või CD-mängijasse on võimalik peita keelatud esemeid ja vanglal on neid raske avastada. Kaebajal ei ole kunagi keelatud esemeid olnud. Kaebaja kambrisse soovitud raadio ja CD-raadiomakk on soetatud vangla vahendusel ja on olnud kaebaja käes erinevates vanglates üle kümne aasta. Samas on mainitud seadmete avamist ja nendesse esemete peitmist lihtne avastada ning seadme turvakleebise rikkumine tähendab kodukorra alusel neist ilmajäämist.
2. d)Vastustaja väide CD-plaatide teravate äärte kohta ei vasta tõele. CD-plaatide keelamine on ebaproportsionaalne, arvestades asjaolu, et keelatud esemete nimekirja ei kuulu CD-plaatidest tunduvalt ohtlikumad esemed.
3. e)Kaebaja arvates ei saa vaidlustatud käskkirjaga tagada

§-st 66 tulenevat eesmärki tagada vangla julgeolek. f) Halduskohus on õigesti leidnud, et asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, kui sellest võtavad osa samad menetlusosalised, ei vaja uuesti tõendamist. Seetõttu on vangla väide, mille kohaselt ei tuvastatud kohtuasjas nr 3-09-1629 CD-raadiomaki ohtlikkust

§ 15lg 2 mõttes, väär.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10

1. Halduskohus on ringkonnakohtule arusaamatutel põhjustel liitnud seitse R. Kalda kaebust üheks haldusasjaks. Otsuse parema jälgitavuse huvides lahendab ringkonnakohus kõigepealt erinevad kaebused (osad I-VI) ja formuleerib seejärel oma lõppjäreldused (osa VII). I Vangla arveldusarve numbri väljastamata jätmine koopiate eest tasumiseks
2. Vastustaja on koopiate tasumiseks R. Kaldale vangla arveldusarve numbri väljastamata jätmist põhjendanud ühelt poolt sellega, et AvTS § 25 lg 2 ja § 27 lg 1 järgi peaks teabe eest teatud mahust alates maksma teabenõudja, ehk R. Kalda. Tõepoolest nimetavad need sätted teabe eest maksjana teabenõudjat. Samas ei saa pidada selle regulatsiooni eesmärgiks seda, et maksjaks on kohustatud üksnes teabenõudja. Nende sätete eesmärk on saavutada üksnes see, et teatud mahust alates kataks teabe väljastamise kulud mitte teabevaldaja, vaid teabe saamisest huvitatud isik, ning et sellisel juhul toimuks teabe eest tasumine enne teabe väljastamist.
3. Teiseks on vangla viidanud

§-le 441 ja leidnud, et sellest sättest tulenevalt peavad kinnipeetavate poolt vanglas tarbitud teenused kajastuma andmekogus, mistõttu võetakse vanglas tarbitud teenuste eest tasud maha kinnipeetavate vanglasiseselt isikuarvelt. Sellise seisukohaga ei saa nõustuda.

§ 441

lg 1 sätestab: „Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteem (edaspidi andmekogu) on vangistuses, karistusjärgsel kinnipidamisel ja eelvangistuses viibivate isikute rahaliste vahendite arvestamiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on: 1) tagada ülevaade kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate ja vahistatute isikuarvele laekuvatest summadest; 2) pidada arvestust kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate ja vahistatute vastu esitatud nõuete täitmise üle; 3) tagada kriminaalpoliitiliste otsuste tegemiseks vajaliku statistika kogumine; 4) võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist.“

§ 441

lg 2 p 3 järgi kantakse andmekogusse muuhulgas ka andmed sisseostude sooritamise ja muude vanglas tarbitud teenuste kohta. Sellest regulatsioonist ei tulene ringkonnakohtu hinnangul kuidagi, et kinnipeetav ei võiks lasta soovitud koopiate eest tasuda kolmandal isikul, kes viibib vabaduses. See regulatsioon ei kohusta kinnipeetavat koopiate eest tasuma enda isikuarvelt. Kui seadusandja eesmärk oleks olnud see, et kõikides vangla ja kinnipeetava vahel tekkivates õigussuhetes, kus vanglal tekib õigus raha saamiseks, peab raha laekuma kinnipeetava isikuarvelt, siis oleks see vangistusseaduses selgelt sätestatud. Ringkonnakohus osundab siinkohal

§ 48

lg-le 1, mis sätestab sõnaselgelt, et sisseostude eest peab kinnipeetav maksma oma isikuarvelt. Avaliku teabe seaduse alusel info saamisega seonduva võimaliku rahalise kohustuse osas sellist nõuet vangistusseaduses sätestatud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avaliku teabe seadusega reguleeritud teabe väljastamise kohustust lugeda ka „muuks vanglas tarbitud teenuseks“

§ 441lg 2 p 3 mõttes.

1. Seetõttu tuleb kaebus arve väljastamisest keeldumisega seonduvas osas rahuldada. Siinkohal tuleb osundada, et rahuldada ei ole võimalik tühistamisnõuet, kuna Viru Vangla
2. septembri
3. a keeldumine arve väljastamisest ei ole haldusakt, vaid toiming. Teabe (arvenumbri) väljastamine on toiming HMS § 106 lg 1 mõttes. Toimingust keeldumine tuleb samuti lugeda üldjuhul toiminguks. Käesoleval juhul ei nähtu ei asjakohasest regulatsioonist ega ka millestki muust aluseid, mis õigustaksid vajadust lugeda arvenumbri andmisest keeldumist haldusaktiks. 11 Küll saab aga rahuldada nõude Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks, et kaebajale väljastataks arve number, kuhu saaks kanda koopiate eest nõutava raha. Kohustamisnõude rahuldamisega on hõlmatud ka keeldumise õigusvastaseks tunnistamise nõue. II CD-raadiomaki kambrisse mittelubamine
4. Vaidlust CD raadiomaki kambrisse lubamisest keeldumise osas on eelnevalt lahendanud Riigikohus. Riigikohtu halduskolleegiumi
5. septembri
6. a otsusega haldusasjas nr 3-3-149-10 tühistati Viru Vangla keeldumine ja kohustati Viru Vanglat taotlust uuesti lahendama. Riigikohus märkis oma varasemale praktikale (RKHKo 3-3-1-32-10) tuginedes, et

§ 31

lg 2 järgi tuleb vanglal kaaluda, kas soovitud seadme kasutamine võib rikkuda vangla sisekorraeeskirju või häirida teisi isikuid, ning et teiste

§ 31

lg-s 2 nimetamata kaalutluste arvestamine ei ole lubatud, kuna sellega ületatakse kaalutlusõiguse piire (otsuse p-d 11-12). Pärast Riigikohtu nimetatud otsust andis Viru Vangla direktor

1. oktoobril 2010 käskkirja, millega muutis oma varasemat
2. märtsi 2010.a käskkirja ning täiendas seda p-ga 1.261, mille kohaselt on kinnipeetavatele keelatud omada CD ja DVD mängijat ning isiklikku raadiot. Sellele käskkirjale tuginedes jäeti R. Kalda taotlus isikliku CD-raadiomaki kambris kasutamiseks
3. oktoobri
4. a otsusega rahuldamata. Ehkki selle otsuse pealkiri ja resolutsioon vormistati taotluse läbi vaatamata jätmisena, ei ole akti sisu põhjal kahtlust, et tegelikult lahendas Viru Vangla raadiomaki kambrisse andmise taotluse sisuliselt ja jättis selle muudetud kodukorrale viidates rahuldamata (tl 89). Otsuse vormistamine taotluse läbi vaatamata jätmisena on üksnes vormistuslik eksimus, mis ei muuda otsuse sisu. Seetõttu on ekslikud halduskohtu seisukohad, nagu oleks Viru Vangla keeldunud menetluse läbiviimisest ja läinud seega vastuollu Riigikohtu otsusega. Ebaõige on ka halduskohtu seisukoht, mille järgi on õigusvastane haldusakti andmine, mis välistab haldusorgani kohtulahendist tuleneva kohustuse täitmise. Selline seisukoht ei ole absoluutne. Kui niisugune haldusakt vastab HMS §-s 54 sätestatud haldusakti formaalsetele ja materiaalsetele õiguspärasuse eeldustele, on haldusakt õiguspärane. Sellise haldusakti andmise vajadus võib olla tingitud õiguslike või faktiliste asjaolude muutumisest või haldusorgani poolt uuesti teostatud kaalutlusõigusest. Seetõttu võib niisugune tulemus olla ka vältimatu.
5. Seega ei saa Viru Vanglale ette heita Riigikohtu ettekirjutuse järgimata jätmist. Viru Vangla on sisuliselt kaebaja taotluse lahendanud ja selle rahuldamisest keeldunud. Sellega on lõppkokkuvõttes nõustunud ka Viru Vangla esindaja (vt ka ringkonnakohtu istungi protokolli lk 3).
6. CD-raadiomaki andmisest keeldumisega seoses on kaebaja vaidlustanud nii taotluse rahuldamisest keelduva
7. oktoobri
8. a otsuse kui ka Viru Vangla direktori
9. oktoobri
10. a käskkirja, millega lisati keelatud esemete nimekirja CD-mängija ja raadio, ja taotlenud nende otsuste tühistamist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et viimatinimetatu on sisuliselt üldkorraldus, mis on halduskohtus vaidlustatav.
11. Ringkonnakohus nendib, et kaebus kuulub selles osas rahuldamisele. R. Kaldale CD-raadio andmisest keelduvas otsuses on keeldumise alusena viidatud sisuliselt vaid keelatud asjade nimekirjas
12. oktoobril 2010 tehtud muudatusele (tl 89). Nimetatud käskkirjas on põhjendatud CD-mängija ja raadio keelamist p-s 6 sellega, et „Viru Vanglas on ehituslikult raadio kambrites 12 tagatud, mistõttu on isikliku raadio omamine kambris mittevajalik. CD-d ja DVD-d on keelatud, mistõttu CD- ja DVD mängijate sihtotstarbeline kasutamine ei ole võimalik ning tegemist on samuti mittevajalike esemetega. Mittevajalike esemete kambris omamine raskendab läbiotsimist ning suurendab võimalust peita kambrisse erinevaid keelatud esemeid, mistõttu ohustab see vangla julgeolekut“ (tl 104). Samas sätestas tollal kehtinud

§ 31

lg 2, et vanglateenistuse ametniku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. See norm ei näinud raadio kambrisse lubamisest keeldumise alusena ette seda, kas vanglas on raadio kambris sisse ehitatud või mitte. Sellist alust ei ole raadio lubamisest keeldumise alusena ette nähtud ka

1. jaanuarist 2013 jõustunud vangistusseaduse § 31 lg 2 uues redaktsioonis. Argument, et Viru Vanglas on raadio kuulamise võimalus kinnipeetavatele tagatud, oli esitatud ka eelnevalt viidatud haldusasjas nr 3-3-1-49-10 ning Riigikohus seda asjakohaseks kaalutluseks ei lugenud (otsuse p 12). See, et niisugune kaalutlus oli eelmises vaidluses esitatud konkreetses keeldumise otsuses ning käesoleval juhul keelatud asjade nimekirja muutva üldkorralduse põhjendustes, ei muuda kaalutlust asjakohasemaks. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul jätkuvalt juhinduda Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohast ning lugeda käesolevas asjas vaidlustatud
2. oktoobri
3. a keeldumine CD-raadiomaki kambrisse andmisest ning Viru Vangla direktori
4. oktoobri
5. a käskkiri p 3 ja p 6 osas (st CD-mängijat ja raadiot keelavas osas) õigusvastaseks. Kuna kaebaja on taotlenud
6. oktoobri
7. a keeldumise tühistamist, tuleb see nõue rahuldada. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et halduskohus käsitas taotluse rahuldamisest keeldumist ekslikult menetlustoiminguna. Kuna taotlus lahendati sisuliselt, on tegemist haldusaktiga (vt RKHKo 3-3-1-77-11, p 10). Halduskohus ei ole kaebaja tühistamisnõude osas lõppkokkuvõttes seisukohta võtnud. Selles osas tuleb halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada.
8. Halduskohus on tühistanud Viru Vangla direktori
9. oktoobri 2010 käskkirja. Ringkonnakohtu istungil kinnitasid menetlusosalised, et vaidlusalune keelatud esemete nimekiri tunnistatakse alates
10. veebruarist 2013 kehtetuks ning samasugune keelatud esemete nimekiri sätestatakse sealt alates Viru Vangla kodukorras. Seega on käesolevaks ajaks vaidlusalune käskkiri kehtetuks tunnistatud ning igasuguse mõju kaebaja jaoks kaotanud. Sellist akti ei ole enam võimalik tühistada. Seda asjaolu tuleb ringkonnakohtul arvesse võtta, kuna halduskohtu otsus pole veel jõustunud ning ka ringkonnakohtu otsus peab lähtuma selle tegemise ajal valitsevast õiguslikust ja faktilisest olukorrast. HKMS § 152 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2 tuleneb, et kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud, on võimalik kohtumenetluse jätkamine haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Ringkonnakohtu istungil esitaski kaebaja taotluse vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna see käskkiri oli menetlusosaliste seisukohtadest lähtudes samasugune nagu käesolevaks hetkeks jõustunud kodukorra regulatsioon, siis näeb ringkonnakohus, et kaebaja õiguste kaitsmiseks võib kehtivuse kaotanud käskkirja õigusvastaseks tunnistamine eelise anda. Seetõttu tunnistab ringkonnakohus Viru Vangla direktori
11. oktoobri
12. a käskkirja õigusvastaseks.
13. Kaebaja taotles ringkonnakohtu istungil alternatiivselt vaidlustatud käskkirja tühisuse tuvastamist. Ehkki ringkonnakohus leidis, et käskkiri oli õigusvastane, ei nähtu siiski ühtegi 13 HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tühisuse alust. Seetõttu piirdub ringkonnakohus
14. oktoobri
15. a käskkirja õigusvastaseks tunnistamisega. Kokkuvõttes tuleb halduskohtu otsus CD-raadiomakiga seonduvas osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega tühistab vastustaja
16. oktoobri
17. a keeldumise CD-raadiomaki kambrisse lubamisest ning tunnistab õigusvastaseks Viru Vangla direktori
18. oktoobri
19. a käskkirja p 3 ja p 6 osas.
20. Kuna keeldumine CD-raadiomaki kambrisse lubamisest kuulus tühistamisele, on halduskohus õigesti kohustanud vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Selles osas jääb halduskohtu otsus muutmata. III Küünetangide ja kopeerpaberi äravõtmine
21. Kaebaja on vaidlustanud Viru Vangla
22. juuli
23. a otsustuse, millega keelduti kaebajale äravõetud kopeerpaberi tagastamisest. Algses kaebuses taotles R. Kalda selle otsustuse tühistamist. See otsustus tunnistati Viru Vangla poolt
24. juunil 2011 kehtetuks, kuna otsuse tegi selleks pädevust mitteomav isik. Sellega seonduvalt loobus kaebaja halduskohtu istungil selle otsustuse tühistamise nõudest ja asendas selle tühisuse tuvastamise nõudega perioodil
25. juuli 2010 kuni
26. juuni
28. Ringkonnakohtu hinnangul lähtub kaebaja ekslikust arusaamast, nagu oleks kopeerpaberi kambrisse andmisest keeldumise otsustus haldusakt. Ringkonnakohus viitab siinkohal Riigikohtu seisukohale, mille järgi ei ole kinnipeetavale eseme andmisest keeldumine haldusakt, vaid toiming, kui õigusaktid ei näe ette loa ega muu haldusakti andmist eseme väljastamiseks kambrisse (RKHKo 3-3-1-77-11, p 10). Ringkonnakohus nendib, et Riigikohus pole sellele seisukohale asumisel pidanud vajalikuks selgitada, miks on üksnes asjaolu, et ühel juhul näeb õigustloov akt eseme kambrisse andmiseks ette loa andmise ning teisel juhul mitte, piisav selleks, et pidada esimest haldusaktiks ja teist mitte. On ju mõlemal juhul kokkuvõttes piiratud isikule PS §-s 32 garanteeritud omandipõhiõigus, ehk teisisõnu on mõlema otsustuse puhul nähtav regulatiivne element, mis on haldusakti tunnuseks HMS § 51 lg 1 mõttes. Sellest hoolimata lähtub ringkonnakohus Riigikohtu seisukohast ning loeb selle otsustuse toiminguks, mille suhtes ei saa esitada tühisuse tuvastamise nõuet.
29. Halduskohtu istungil loobus kaebaja ettekirjutuse tegemise nõudest kopeerpaberi tagastamisest. Ringkonnakohtu hinnangul jääb olukorras, kus kaebaja ei nõua enam ettekirjutuse tegemist ning samas ei ole võimalik ka otsustuse tühisuse tuvastamine, kuna tegemist pole haldusaktiga, segaseks kaebuse esitaja eesmärk. Kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § 7 lg 1 ls 2 järgi sai tuvastamiskaebuse, sealhulgas tühisuse tuvastamise kaebuse esitada vaid juhul, kui isikul oli selleks põhjendatud huvi. Tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekut kajastavast protokollist (tl 160-161) ei ilmne, mis oli kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebusele üleminekuks. Ka mujalt asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks kaebaja põhjendatud huvi selle nõude esitamiseks kontrollinud. Algses kaebuses on kaebaja selgitanud oma põhjendatud huvi (preventiivne eesmärk) vaid seoses küünetangide ja kopeerpaberi äravõtmise toiminguga (algse haldusasja nr 3-11-590 tl 5), kuid seda ei saa laiendada kopeerpaberi tagastamisest 14 keelduva otsustusega seotud tuvastamisnõudele, kuna tegemist on erinevate nõuetega erinevatel alustel.
30. Põhjendatud huvi väljaselgitamata jätmine on ringkonnakohtu hinnangul oluline menetlusviga, mis tingib halduskohtu otsuse tühistamise selles osas. Lisaks sellele, et kohus ei ole välja selgitanud kaebaja põhjendatud huvi kopeerpaberi tagastamisest keeldumise otsuse suhtes tuvastamiskaebuse esitamiseks, ei ole kohus selgitanud ka seda, et tühisuse tuvastamise nõue ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna tegemist pole haldusaktiga. Iseenesest võiks asjakohane olla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue, kuid põhjendatud huvi selle esitamiseks vajab lähemat väljaselgitamist. Seda iseäranis asjaolu arvestades, et vastustaja on juba konstateerinud otsustuse õigusvastasust pädevuse ületamise tõttu, tunnistades
31. juuni
32. a otsustusega
33. juuli
34. a kopeerpaberi tagastamisest keeldumise otsustuse kehtetuks. Nende menetlusvigade kõrvaldamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul apellatsioonimenetluses, eriti arvestades halduskohtu poolt mitmete asjade liitmist, võimalik. Sisuliselt tähendaks see ringkonnakohtu poolt asja lahendamist esimese astme kohtuna. Halduskohtu otsus tuleb selles osas (algne haldusasi nr 3-11-590) tühistada ja saata halduskohtule uueks lahendamiseks. Asja uuel lahendamisel tuleb välja selgitada kaebaja lõplikud nõuded ja selle nõude esitamiseks vajalik põhjendatud huvi. Kuna halduskohtu otsus tühistatakse ja saadetakse halduskohtule uueks lahendamiseks, ei võta ringkonnakohus seisukohta ülejäänud apellatsioonimenetluses esitatud väidete suhtes selles asjas. IV Kalkulaatori väljastamata jätmine
35. Kaebaja on taotlenud kambrisse isikliku kalkulaatori väljastamist. Vastustaja on keeldumist põhjendanud lõppkokkuvõttes oma
36. märtsi
37. a haldusaktis, mis on pealkirjastatud vaideotsusena. Selle akti põhjenduste kohaselt on isikul

§ 31

lg 2 järgi õigus saada meelelahutusliku eesmärgiga vahendeid, kuid kalkulaator on vaid töö- või õppevahend; kaebaja ei osale enam õppetöös ja seega puudub tal vajadus matemaatiliste ülesannete lahendamiseks; mittevajalike esemete rohkus kambris seab ohtu vangla julgeoleku (tl 118-119p). Sellisele seisukohale asudes on vastustaja sarnaselt eelnevalt käsitatud CD-raadiomaki küsimusega ringkonnakohtu arvates

§ 31lg-t 2 ekslikult tõlgendanud.

See säte räägib küll vaba aja veetmiseks vajalikust esemest, kuid sellest ei saa järeldada, et see ese peab olema üksnes meelelahutusliku funktsiooniga. Vaba aega võib kinnipeetav sisustada ka omaalgatusliku õppimisega või muu tegevusega, mille juures on kalkulaator vajalik. Seega on ka kalkulaator paigutatav

§ 31lg-s 2 sätestatud esemete hulka.

24. Kuna kalkulaatorit saab pidada

§ 31

lg-s 2 sätestatud esemeks, kuulub siingi kohaldamisele Riigikohtu praktika, mille järgi on selle sätte alusel eseme lubamisest keeldumisel oluline vaid see, kas selle kasutamine võib rikkuda vangla sisekorraeeskirja või häirida teisi isikuid (RKHKo 3-3-1-49-10, p 11-12). Vastustaja seisukoht, et mittevajalike esemete rohkus seab ohtu vangla julgeoleku, põhineb eeldusel, et kalkulaator on mittevajalik ese, st

§ 31lg 2 alla mittekuuluv ese.

Ringkonnakohus eelnevalt selle seisukohaga ei nõustunud. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kui vastustaja näeb

§ 31

lg 2 alusel võimaldatavates esemetes, nende hulgas või nende andmisest keeldumise liiga kitsastes alustes ohtu vangla julgeolekule, siis tuleks seda regulatsiooni praegusega võrreldes muuta või täpsustada. Samas 15 osundab kohus, et

1. jaanuaril 2013 seda regulatsiooni muudeti, kuid mitte sellisel viisil, mis toetaks vastustaja poolt käesolevas menetluses esitatud seisukohti.
2. Kokkuvõttes on vastustaja kalkulaatori lubamisest keeldumisel arvestanud asjakohatuid kaalutlusi ning otsustus on seetõttu õigusvastane. Kuna otsustus on materiaalselt õigusvastane, ei peatu ringkonnakohus küsimusel, kas varasemat vaideotsust sai teise vaideotsusega kehtetuks tunnistada.
3. Selle asjaga seoses on kaebaja esitanud taotluse kalkulaatori andmisest keelduva otsuse (
4. juuni
5. a otsus) ja vaideotsuse (
6. märtsi
7. a vaideotsus) tühistamiseks, ettekirjutuse tegemiseks asja uueks lahendamiseks ning lisaks vaide lahendamise tähtaja ületamise ja taotluse lahendamise tähtaja ületamise õigusvastasuse tuvastamiseks.
8. Tühistamis- ja kohustamisnõue kuuluvad rahuldamisele.

§ 15lg 2 alusel eseme lubamine on haldusakt (vt RKHKo 3-3-1-77-11, p 10).

Vastustajal tuleb kaebaja taotlus kalkulaatori väljastamiseks uuesti lahendada.

1. Tuvastamisnõuded vaide ja taotluse tähtaja ületamise õigusvastaseks tunnistamiseks jäävad aga rahuldamata. Vastustaja on rikkumise omaks võtnud ja lubanud teha kõik omapoolse, et selline rikkumine ei korduks (tl 52-52p). Seega on siin esiteks tegemist õiguslikult selge olukorraga, kus vastustaja ei vaidle seaduses sätestatud nõude rikkumisele vastu. Sellises olukorras ei annaks toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingisugust eelist, kuna vaidlust pole selles, et rikkumine toimus. Haldusorganitel on kohustus järgida seaduses sätestatut ning olukorras, kus haldusorgan oma viga tunnistab, ei ole mingit alust arvata, et järgmisel korral haldusorgan seda viga kordab. Eelduslikult täidab haldusorgan seadust. Seega ei annaks käesolevas asjas toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingit reaalset eelist ning kohtumenetluse ressursi raiskamine selle küsimuse lahendamisele ei ole põhjendatud. Sellistel juhtudel on kaebeõiguse piiramine põhjendatud ka seetõttu, et vältida kohtute ülekoormamist vaidlustega, kus kaebajad kaebuse rahuldamisest reaalset eelist ei saaks ning mis võivad olla esitatud üksnes negatiivse hoiaku tõttu riigivõimuorganite vastu. Lisaks riikliku ressursi kulule võib see koormata üle kohtusüsteemi ning takistada reaalselt õiguskaitset vajavatel isikutel tõhusa õiguskaitse saamist. Teiseks on Viru Vangla kinnitanud, et edaspidi tehakse kõik võimalik, et sarnaseid olukordi vältida (tl 52p). Ringkonnakohtul pole alust vastustaja kinnituses kahelda. See asjaolu on erinev asjadest, kus Riigikohtu praktikas on preventiivsel eesmärgil vangla toiminguid õigusvastaseks tunnistatud, kuna seal ei olnud vangla sellist põhjendust esitanud, vaid piirdunud viitega suurele töökoormusele (vrdl RKHKo 3-3-1-24-10, p 21; 3-3-1-56-10, p 16). Seetõttu on käesolev asi viidatud asjadest erinev ning eelnevalt toodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebajal puudub põhjendatud huvi selle toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Seetõttu jääb kaebus ka selles osas rahuldamata. Selle küsimusega seoses osundab ringkonnakohus, et ka välismaa õiguskirjanduses on Eestiga sarnaselt reguleeritud tuvastamiskaebuse osas asutud seisukohale, et ebasoovitava haldustegevuse kordumise vältimise eesmärgil on tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks see, et ebasoovitava haldustegevuse kordumiseks oleks piisavalt kindel oht, ja et see eeldus ei ole täidetud, kui kordumise võimalus on üksnes ebamäärane. Samuti on rõhutatud, et sellise kaebuse esitamiseks peab poolte vahel olema vaidlus ebaselges või vaieldavas õiguslikus küsimuses (vt M. Gerhardt. VwGO §
2. F. Schoch, E. Schmidt-Assmann, R. Pietzner (Hrsg). Verwaltungsgerichtsordnung. Kommentar. München: Beck 2011, rn 93, lk 60). 16
3. Käesoleval juhul ei ole, nagu eelnevalt märgitud, kumbki neist eeldustest täidetud. Vaidlustatud tegevuse kordumine pole tõenäoline ning vaidlusalune küsimus pole ka ebaselge, kuna vastustaja on nõustunud, et seaduses sätestatud kohustust rikuti. Seetõttu jääb kaebus piisava põhjendatud huvi puudumise tõttu rahuldamata. V Kummist söömisaluste ja teiste esemete kambrisse mittelubamine
4. Selles nõudes on kaebaja jäänud halduskohtu istungil vaid nõude juurde tuvastada taotluse läbivaatamisega viivitamise õigusvastasus. Ka siin on vastustaja möönnud, et 30-päevast tähtaega ületati ja kinnitab, et teeb edaspidi kõik võimaliku selle kordumise vältimiseks (tl 53). Analoogiliselt äsja ülal esitatud põhjendustele (p-d 28-29) leiab ringkonnakohus ka selle nõude osas, et kaebajal ei ole piisavat põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ning kaebus tuleb seetõttu selles osas rahuldamata jätta. VI Kaebuste vastuvõtmisest keeldumine
5. Kaebuste vastuvõtmisest keeldumisega seoses on R. Kalda esitanud kaks kaebust. Mõlemas on kaebaja palunud tühistada Viru Vangla kodukord osas, milles see ei võimalda kaebusi edastada kuni kella 24.00-ni ning tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla mõlemad keeldumised R. Kalda kaebuse vastuvõtmisest
6. ja
7. veebruaril
8. Mõlemas asjas soovis kaebaja ka vastustajale ettekirjutuste tegemist. Halduskohtu otsusega on need kaebused lahendatud sisuliselt üheskoos. Mõlemad kaebused on kohus jätnud läbi vaatamata, kuna esitatud tühistamis- ja kohustamiskaebuste osas ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Samas ei ole halduskohus võtnud mingisugust seisukohta kaebuse nõuete osas, milles paluti tunnistada õigusvastaseks vastustaja toimingud kaebuste vastuvõtmisest keeldumisel. Kaebuse mingi nõude osas seisukoha võtmata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada (HKMS § 199 lg 2 p 3), mistõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks lahendamiseks juba seetõttu.
9. Halduskohtu seisukoha osas, et vaidemenetluses ja kohtumenetluses esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuded olid erinevad, märgib ringkonnakohus järgmist.
10. veebruaril 2011 kaebuse keeldumisega seotud vaides palus kaebaja „Tunnistada kehtetuks Viru Vangla kodukord osas, milles see ei võimalda anda kohtusse kaebekirju vanglale üle tähtaja viimasel päeval kella 24.00-ni“ (tl 130p). Samas asjas esitatud kaebuses palus kaebaja „Tunnistada kehtetuks Viru Vangla kodukord osas, milles see ei võimalda kohtusse adresseeritud kaebekirju vanglale edastamast tööpäeviti kella 24.00-ni“ (endise haldusasja nr 3-11-937 toimik, l 8). Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas jõudis halduskohus järeldusele, et tegemist on sellise erinevusega, mille puhul saab rääkida vaidemenetluses ja kohtumenetluses esitatud nõuete erinevusest. Ainuüksi asjaolu, et ühes nõudes räägiti tähtaja viimasest päevast ning teises tööpäevast, ei tähenda ilmselgelt seda, et tegemist oleks erinevate nõuetega, sest kaebuses esitatud nõue oli vaide nõudest kitsam (rääkis ainult tööpäevadest). Vajadusel saanuks kohus lasta kaebajat nõuet täpsustada. Sama kehtib ka selles asjas esitatud kohustamisnõude osas – 17 erinevused nõuete osas on kas pigem kohtumenetluses kitsamad või üksnes vähetähtsad ning kasutamata on võimalus kaebajale nõude täpsustamise võimaldamiseks. Seega ei saa ringkonnakohus, vähemalt mitte kujunenud menetlusliku olukorra põhjal, nõustuda halduskohtu seisukohaga, et esitatud nõuded olid vaidemenetluses ja kohtumenetluses erinevad.
11. Lisaks on halduskohus neis põhjendustes käsitanud vaid üht,
12. veebruaril
13. a vangla poolt kaebuse vastuvõtmisest keeldumisega seoses esitatud kaebust. Halduskohtu otsusest ei nähtu (vähemalt mitte jälgitaval ja arusaadaval kujul) põhjendusi, miks pidas halduskohus lubamatuks kaebust teise,
14. veebruaril 2011 kaebuse vastuvõtmisest keeldumisega seoses. Halduskohtu otsuse põhjendustest ei saanud selles osas aru ei kaebaja ega vastustaja (ringkonnakohtu istungi protokolli lk 7).
15. Kuna halduskohus on kaebuste vastuvõtmisest keeldumisega seoses esitatud kaebuste tagastamisel rikkunud oluliselt menetlusnorme, tuleb nendes osades halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks lahendamiseks. VII Kokkuvõte
16. Eeltoodust tulenevalt jääb Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata. Ehkki ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse motiive CD-raadiomakiga seonduvas osas HKMS § 200 p 4 alusel ja muudab halduskohtu tehtud menetlusvea ning käesolevaks hetkeks muutunud asjaolude tõttu halduskohtu otsuse resolutsiooni, ei tähenda see siiski Viru Vangla apellatsioonkaebuse rahuldamist.
17. R. Kalda apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Kalkulaatori kambrisse andmisest keeldumisega seonduvas osas (algne haldusasi nr 3-11-799) rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning teeb selles osas uue otsuse, millega tühistab
18. juuni
19. a kalkulaatori andmisest keeldumise otsuse ja
20. märtsi
21. a vaideotsuse ning teeb vastustajale ettekirjutuse kaebaja taotluse uueks lahendamiseks.
22. Kopeerpaberi ja küünetangide äravõtmisega seonduvas osas, samuti kaebuste vastuvõtmisest keeldumisega seonduvas osas (algsed haldusasjad nr 3-11-590, 3-11-1236 ja 3-11-937) rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab selles osas halduskohtu otsuse ja saadab asja selles osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus nendib, et tänu mitmete haldusasjade liitmisele kujuneb olukord, kus osades asjades jääb halduskohtu otsus lõppkokkuvõttes muutmata, kuid teistes asjades saadetakse asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Samas ei võimalda HKMS § 48 juba liidetud asjade eraldamist.
23. CD-raadiomakiga seonduvas osas (algne haldusasi nr 3-11-503) tuleb halduskohtu otsus osaliselt tühistada ning teha uus otsus, millega tühistada Viru Vangla
24. oktoobri
25. a keeldumine CD-raadiomaki kambrisse lubamisest ja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla direktori
26. oktoobri
27. a käskkiri p 3 ja
28. Taotluse uueks lahendamiseks tehtud ettekirjutuse osas jääb halduskohtu otsus muutmata.
29. Rahuldada tuleb ka R. Kalda kaebus vangla arveldusarve väljastamise taotluse uueks lahendamiseks. Halduskohtu otsus tuleb selles osas tühistada. 18
30. R. Kalda on palunud menetluskuludena välja mõista riigilõiv 15,97 eurot ja 8,68 eurot koopiate tegemise eest, kokku 24,65 eurot (tl 39 ja 44, kd 2). Lõplikult rahuldas ringkonnakohus R. Kalda apellatsioonkaebuse vaid kalkulaatori ja arveldusarve numbri väljastamisega seonduvalt, ning sedagi vaid osade selles asjas esitatud nõuete osas. Ülejäänud osas jääb apellatsioonkaebus kas rahuldamata või saadetakse halduskohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuna asi saadetakse osaliselt halduskohtule uueks lahendamiseks, ei ole praegu võimalik menetluskulude lõplik väljamõistmine. Seda saab teha halduskohus asja uuel läbivaatamisel, võttes arvesse ka praeguseks kantud menetluskulud. Tiina Pappel Agu Timmi 19 Einar Vene