) § 131 lõikes 1 sätestatu kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek ja seda ka
p 1 ja
Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehingut, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.
p 1 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta käsutada lapsele kuuluvat kinnisasja. 08.04.2013 selgitas esindaja M Kile menetluslikku olukorda ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 553 sisu ning andis võimaluse avaldada oma arvamus avalduse osas. M K toetas avaldust ja soovis, et kohus selle rahuldaks. M K leidis, et kinnistu on vajalik müüa, et müügist saadud rahaga tasuda laenukohustus. Lapsele määratud esindaja on arvamusel, et avaldajal ei ole õigust võõrandada kinnistut, sest tegemist on pärandvara ühisusega, milles M K kuulub 1/2 mõtteline osa ning pärandvara ei ole jagatud reaalosadeks pärijate vahel.
lõikes 1 punktis 10 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida kaasomandi jagamise kokkulepet. Seega tuleb avaldajal esmalt küsida kohtult nõusolekut pärandvara jagamiseks. 3 2-13-13220
lõikes 4 sätestatu kohaselt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.
lõige 1 sätestab, et eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Nõusoleku andmine pärandvara jagamisele on põhjendatud ja kooskõlas lapse huvidega siis, kui saavutatakse kokkulepe pärandvara jagamise viisis, mille puhul M K jääva jagatud pärandvara väärtus on võrdne vähemalt 1/2 pärandvara väärtusega. Juhul kui M K jääva vara väärtus osutub väiksemaks kui 1/2 pärandvara väärtusest, peab teine pärija tasuma rahalise kompensatsiooni ebavõrdsuse kaotamiseks. Kaasomandi jagamisel kehtivaid asja jagamise sätteid kohaldatakse PärS § 152 lg 3 kohaselt ka pärandvara jagamisel. Asja jagamist kaasomandi lõpetamisel reguleerib asjaõigusseaduse (AÕS) § 77, mille 1. lõike kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. PärS § 152 lg 2 kohaselt jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. PärS § 152 lg 4 kohaselt jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel, vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Lapsele määratud esindaja on seisukohal, et esitatud kujul avaldus tuleb kohtul jätta rahuldamata. Esindaja leiab, et juhul kui avaldaja muudab oma nõuet ja soovib nõusolekut pärandvara jagamiseks, siis kohus võib anda kooskõlas
lg 1 p 10 sätestatuga nõusoleku sõlmida pärandvaraks oleva kaasomandi jagamise kokkulepe pärijate vahel tingimusel, et kaasomand jagatakse võrdselt - pärast pärandvara inventuuris nimetatud väljaselgitatud pärandvara koosseisu kuuluva vara jagamist tuleb juhul, kui jagamisel tekkivate reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata lepingus rahaline tasaarvestus osade ühtlustamiseks. Esindaja leiab, et arvamuse andmine kinnistu võõrandamiseks on ennatlik, sest pärand on jagamata. Pärandi jagamise käigus võib juhtuda, et M K ei pruugigi saada kinnistu omanikuks. Registriosa nr xxx andmetest nähtub, et avaldaja ja M K on ühisomanikud. xxx kinnistu puhul on tegemist elamumaaga ja kinnistu pindala on 5262 m2. Kinnistu võõrandamise korral tuleb seda teha turuhinnaga. Müügist saadud raha tuleb paigutada M K kontole. Samuti ei ole võimalik seisukohta võtta enne pärandi jagamist ka laenukohustuse osas. Võib juhtuda, et pärast pärandi jagamist M Kile laenukohustust ei jäägi, mille peale kinnistu võõrandamisest saadud raha kulutada. Eestkosteasutuse arvamus. 4 Eestkosteasutus Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) toetab kohtule 15.04.2013 edastatud kirjalikus arvamuses NK avaldust. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas 08.04.2013 toimunud vestlusel selgitas NK, et soovib võõrandada oma alaealise lapse M K ja tema ühisomandisse kuuluva kinnisasja aadressil Xxx, Tallinn, et vähendada perekonna laenukoormust. Alaealise isa A K pärandvara hulka, mille pärijateks on NK ja M K, kuulusid muuhulgas ka laenukohustused (laenulepingud nr XXX ja XXX), mida igakuiselt tuleb täita summas 700 eurot. NK märgib, et laenukoormuse vähenemisel paraneb perekonna majanduslik toimetulek. NK ei pea otstarbekaks kõnealust kinnisasja säilitada, kuna tegemist on ilma ehitisteta maatükiga, samuti kaasnevad suured kulutused maamaksule, so 2000 eurot aastas. NK ei osanud öelda, mis on müüdava kinnisasja väärtus, kuid tema arvates peaks müügist saadava rahaga olema võimalik tagastada Swedbank AS-i ja NK ja M K vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev laenusumma 56 428 eurot (seisuga 03.04.2013). Nimetatud laenu tagasimakse tähtaeg on NK sõnul 15.07.2013, käesoleval hetkel on võetud maksepuhkus ning tasutakse igakuiselt vaid intresse summas umbes 250 eurot. Nimetatud laenukohustuse tagatiseks on NK sõnul muuhulgas ka pere eluasemeks oleva korter aadressil XXX, Tallinn, mis on NK ja M K ühisomandis. NK hinnangul ei jätku kinnisasja müügist saadavast rahast mõlema laenu tagastamiseks, tulenevalt tagasimakse tähtajast tagastatakse esmajärjekorras laenulepingust nr XXX tulenev kohustus. NK selgituste kohaselt on laenulepingu XXX tagasimakse tähtaeg 30 aastat. Kinnistu müügist saadavast rahast peale laenu tagastamist üle jäävat alaealise osa rahast planeerib NK kasutada alaealise igapäevaste kulude katteks. Vestlusel osales ka alaealine M K, kes on olukorrast teadlik ning nõus temale kuuluva kinnistu osa müügiga. M K on kursis, et müügist saadavad rahalised vahendid kasutatakse päritud laenukohustuste katteks ning ülejäänud tema osa rahast tema huvides.
lg 1 määratleb, et kohus teeb lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Eestkosteasutus leiab, et pärimise teel saadud laenukohustused tuleb täita ja mõistlik on seda teha pärandvara arvelt, kui muud vabad vahendid puuduvad. Lähtudes eeltoodust on Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond seisukohal, et NK taotlus nõusoleku saamiseks alaealise lapse M K nimel võõrandada alaealise M K ja NK ühisomandisse kuuluv kinnisasi aadressil Xxx, Tallinn, on põhjendatud ning ei ole alaealise huvidega vastuolus. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 7 kohaselt, kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka 5 2-13-13220 juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 552 lg 2 kohaselt küsib kohus valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist puudutavas menetluses. TsMS § 219 lg 2 kohaselt perekonnaasjas võib kohus määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvide kaitseks. Esindaja tuleb määrata kui tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega. TsMS § 219 lg 5 järgi määrab kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul isiku huvide kaitseks tema esindajaks riigi õigusabi seaduses sätestatud korras advokaadi.
lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek ja seda ka
punktis 1 ja
Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehingut, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.
MS § 477 lg 7 kohaselt, menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Avaldaja ei ole ärakuulamist taotlenud. Kohus leiab, et avalduse ja sellele lisatud dokumentide alusel on kohtul võimalik tsiviilasi lahendada ilma menetlusosalisi ära kuulamata. Kohus on kontrollinud avaldust ja tuvastanud, et see vastab avalduses toodud asjaoludele. Samas leiab kohus, et avalduse rahuldamine ei ole kooskõlas alaealise huvidega. M K elab koos emaga ja on tema ülalpidamisel. A K oli M K isa. A K suri XXX, mille kohta on rahvastikuregistrisse tehtud surmakanne nr. XXX. Tallinna notari Mari-Liis Parmase poolt 13.01.2012 välja antud pärimistunnistuse (registreeritud notari ametitoimingute registris nr XXX) kohaselt oli Swedbank AS ja NK ja M K vahel 10.08.2007 sõlmitud laenulepingust nr XXX ja 10.08.2007 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevate laenukohustuste näol tegemist A K ja NK ühisvara hulka kuulunud varaga. 13.01.2012 pärimistunnistuse kohaselt on A K pärijateks 1/2 suuruses osas NK ja 1/2 suuruses osas M K. Tallinna notar Mari-Liis Parmas on pärimistunnistuses selgitanud, et pärandvara kuulub PärS § 147 järgi kaaspärijatele ühiselt. Kaaspärija võib käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Vastavalt PärS § 148 lg 1 ei või kaaspärija iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse kaaspärijate kokkuleppel, vaidluse korral teeb seda pärija nõudel kohus (PärS § 152). Pärandvara 6 ühisuse või selle mõttelise osa omandajale lähevad üle üksnes kaaspärija varalised õigused ja kohustused, eelkõige õigus nõuda seda osa pärandvarast, mille pärandvara jagamisel oleks saanud kaaspärija. Pärandil lasuvate kohustuste täitmise eest vastutavad kaaspärija ja osa omandaja solidaarselt (PärS § 148 lg 2). Kohus nõustub lapsele menetluses määratud esindaja arvamusega, et avaldajal ei ole õigust võõrandada kinnistut, sest tegemist on pärandvara ühisusega, milles M K kuulub 1/2 mõtteline osa ning pärandvara ei ole jagatud reaalosadeks pärijate vahel.
lõikes 1 punktis 10 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida kaasomandi jagamise kokkulepet. Seega tuleb avaldajal esmalt küsida kohtult nõusolekut pärandvara jagamiseks.
lõikes 4 sätestatu kohaselt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.
lõige 1 sätestab, et eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Nõusoleku andmine pärandvara jagamisele on põhjendatud ja kooskõlas lapse huvidega siis, kui saavutatakse kokkulepe pärandvara jagamise viisis, mille puhul M K jääva jagatud pärandvara väärtus on võrdne vähemalt 1/2 pärandvara väärtusega. Juhul kui M K jääva vara väärtus osutub väiksemaks kui 1/2 pärandvara väärtusest, peab teine pärija tasuma rahalise kompensatsiooni ebavõrdsuse kaotamiseks. Kaasomandi jagamisel kehtivaid asja jagamise sätteid kohaldatakse pärimisseaduse § 152 lg 3 kohaselt ka pärandvara jagamisel. Asja jagamist kaasomandi lõpetamisel reguleerib AÕS § 77, mille 1. lõike kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. PärS § 152 lg 2 kohaselt jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. PärS § 152 lg 4 kohaselt jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel, vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud rahuldada taotlus nõusoleku saamiseks kinnistu võõrandamiseks, sest pärandvara on jagamata. Pärimistunnistuse kohaselt kuulus pärandvara hulka 1/3 suurune mõtteline osa kinnistust (registriosa nr xxx) pärandaja A K lahusvarana. Kinnistu registriosa nr xxx on moodustatud kinnistu nr xxx jagamisel. Pärandi jagamise käigus võib juhtuda, et M K ei pruugigi saada kinnistu (registriosa nr xxx) omanikuks, samuti ei ole selge, kellele ja kui suures osas jäävad pärast pärandi jagamist laenukohustused, mis kuuluvad pärandvara hulka pärandaja ja NK ühisvarana. Seega ei ole alaealise huvides nõusoleku andmine kinnistu müümiseks laenukohustuste katteks. Kohus lähtub avalduse lahendamisel eelkõige lapse huvidest ja on seisukohal, et kuni ei ole määratud kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja 7 2-13-13220 kohustused jäävad igale kaaspärijale, ei ole võimalik anda nõusolekut M K kuuluva ½ mõttelise osa kinnistust võõrandamiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 kohaselt, hagita perekonnaasja menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. M K menetluses määratud esindaja kulud jätab kohus riigi kanda. Kohus teeb lahendi M K huvides, kuid jätab kõik muud menetluskulud avaldaja, tema ema NK kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.