Asjaolud ja menetluse käik Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja H P 25.01.2013.a Tartu Maakohtule hagiavalduse K P vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja lahutada abielu, kuna puudub ühine elatud elu ning kostja viibib kinnipidamisasutuses. 28.01.2013.a. määrusega keeldus Tartu Maakohus hagi menetlusse võtmisest ning edastas käesoleva tsiviilasja kohtualluvuse järgi Harju Maakohtusse. Harju Maakohus võttis hagi 20.03.2013.a. määrusega menetlusse, kohustades kostjat esitama kohtule 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest kirjalik vastus hagiavaldusele. 16.04.2013.a. esitas kostja Harju Maakohtule vastuse, milles teavitab, et on nõus abielu lahutamisega. 08.05.2013.a. toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et peab kinnipidamisasutuses viibima veel 4 aastat ja 8 kuud. Hagejaga ühist perekonnaelu ei ole elanud, koguaeg on kinnipeetav olnud, abielluti vanglas. Kostja lepitamisaega vajalikuks ei pea. Kostja loobus apellatsioonikaebuse esitamisest. 06.05.2013.a. teavitas hageja, et tal ei ole võimalik 08.05.2013.a. toimuval kohtuistungil osaleda, kuivõrd kodus on väikelaps, kes on haige. Samuti elab hageja XXX. 15.05.2013.a. edastas hageja kohtule enda andmed Riigiportaalist koos pildiga ning avaldas, et soovib abielu lahutada. Perekonnanimeks võib jääda P. Apellatsiooni esitada ei soovi. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja on võtnud hagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse (vt protokollid toimikus).
lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Kostja on antud haginõude selgesõnaliselt õigeks võtnud ning nõustus abielu lahutamisega. Perekonnaseaduse (PKS, jõustus 01.07.2010) 210 lg 1 kohaselt perekonnaõiguslikele suhtele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. laieneb uus PKS Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. Perekonnaseaduse (PkS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhtes on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud. Pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Hageja ja kostja loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
lg 2 kohaselt, apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.
lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt otsustas kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.