2-10-6145 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-6145 Tsi

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. Hageja palub kohtul: 1) tuvastada, et kostjapoolne laenulepingute nr XXX ja nr XXX ennetähtaegne ülesütlemine on tühine, 2) tuvastada, et kostja poolt laenulepingute nr XXX ja nr XXX alusel arvestatud võlgnevus summas 146 897,39 eurot (2 298 444,65 krooni) on arvestatud õigusvastaselt, 3) tuvastada õige võlgnevus vastavalt hageja poolt tasutud intressidele ja laenusumma maksetele tasaarvestusega juhul, kui lepingu pool ütleb varasemalt kui on lepingus märgitud lõpptähtpäev ühepoolselt üles annuiteetmaksegraafikuga sõlmitud laenulepingu.
2. Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 alusel tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 8 2-10-6145 Kohus on tuvastanud, et 29.11.2004 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis kostja hageja kasutusse laenu summas 57 557 eurot, tähtajaga 15.11.2019 elamu asukohaga XXX, Tallinn renoveerimiseks ja AS Sampo Pank väljastatud laenu finantseerimiseks (I kd tl 96-98). Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel alates 15.12.2004 (I kd tl 99-102). 09.07.2007 (I kd tl 94-95), 08.04.2008 (I kd tl 92-93), 18.08.2008 (I kd tl 90-91) ja 24.03.2009 (I kd tl 62-65) sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX lisad, millede alusel andis hageja kostja kasutusse täiendavat laenu kokku summas 60 756 eurot. Eelnimetatud lisadega muudeti ka põhilepingus märgitud tagasimakse lõpptähtaega. 27.11.2006 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX, mille kohaselt kostja andis hageja kasutusse laenu 31 976 eurot, tähtajaga 15.11.2026 kinnistu asukohaga XXX, ostmiseks (tl 78-84). Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel alates 15.12.2006 (tl 85-89). Kohus on tuvastanud, et pooled ei ole sõlminud 15.10.2009 lisasid laenulepingutele nr XXX ja XXX (tl 47-55), kuna hageja esitas 16.10.2009 ja 19.10.2009 (tl 44-46) kostjale avalduse lisade tühistamiseks, mida kostja aktsepteeris (II kd tl 7), mistõttu lisad ei jõustunud.
3. Kostja ütles laenulepingud ennetähtaegselt üles alates 30.12.2009 hagejale edastatud 14.12.2009 ülesütlemise teatega (tl 31). Poolte vahel on vaidlus, kas ülesütlemine on kehtiv või mitte. Seega annab kohus esmalt hinnangu lepingute ülesütlemisele.
4. VÕS § 416 lg 1 alusel krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja tagastas kostjale laenu vastavalt 29.11.2004 sõlmitud laenulepingule nr XXX lisatud maksegraafikule alates 15.12.2004 igakuiselt summas 609,64 eurot (tl 99-102) ja 27.11.2006 sõlmitud laenulepingule nr XXX lisatud maksegraafikule alates 15.12.2006 igakuiselt summas 304,86 eurot (tl 85-89). Kohtule esitatud 24.03.2009 sõlmitud laenulepingu nr XXX lisaga (tl 62-65) on tõendatud, et hagejale anti täiendav laen summas 7 035 eurot ja maksepuhkust. Nimetatud laen aga ei kuulunud hagejale reaalselt väljamaksmisele, vaid selle arvelt loeti hageja poolt tasutuks laenulepingu nr XXX maksepuhkuse ajal, s.o perioodil 15.04.2009 - 15.06.2009 tasumisele kuulunud intress summas 3 050 eurot vastavalt lepingu punktile 3.17.5, samuti hageja poolt kostjale laenulepingu nr XXX alusel võlgnetav intress summas 2 827,27 eurot. Lisaks loeti hageja poolt tasutuks laenulepingu nr XXX järgne kindlustusmaksete võlgnevus summas 2 064 kroon ehk 131,91 eurot, menetlustasu 600 krooni ehk 38,35 eurot, põhiosa viivised summas 4,44 eurot ning kindlustusmaksete viivised summas 28,49 krooni ehk 1,82 eurot. Hageja laenulepingu nr XXX järgne põhiosamaksete võlgnevus (15.01.2009., 15.02.2009 ning 15.03.2009 tasumata osamaksete osas) kustutati, kuid võlgnevuse summa ulatuses, s.o 421,49 eurot, suurendati hageja poolt tagastamata laenusummat ehk sisuliselt loeti, et hagejal on olnud graafikujärgne maksepuhkus põhiosamaksetes perioodil 15.01.2009 - 15.03.
5. Lisaks loeti täiendava laenusumma arvelt tasutuks laenulepingu nr XXX järgne hageja põhiosamaksete võlgnevus summas 176,45 eurot, intressivõlgnevus 716,89 eurot, menetlustasu võlgnevus 600 krooni ehk 38,35 eurot ja põhiosamaksete viivis summas 1,88 eurot. Kuivõrd lisa näol oli tegemist hagejale maksepuhkuse võimaldamisega, oli hageja kohustatud igakuiseid laenulepingust nr XXX tulenevaid osamakseid jätkama alates 15.07.
6. Väärad on hageja väited, et 3 050 eurot tuleb arvestada põhiosamakseteks, kuna vastavalt lepingu säilib maksepuhkuse ajal intressi maksmise kohustus ning, kuna hagejal puudusid selleks vahendid, siis võimaldati hagejale täiendav laenusumma, mille arvelt intresse tasuda, millest hageja pidi lepingut lugedes teadma ja sellest arusaama. Kohtule esitatud laenulepingu nr XXX operatsioonide väljavõttest nähtub, et hageja tasus laenu põhiosamakseid korrektselt 15.04.2004-15.08.2009 ja intressimakseid 15.04.2004-15.06.2009 (II kd tl 35-45) ja 9 2-10-6145 laenulepingu nr XXX operatsioonide väljavõttest nähtub, et hageja tasus laenulepingu alusel korrektselt laenumakseid 05.12.2006-15.06.2009 (II kd tl 46-52). Alates 15.07.2009 ei tasunud hageja kostjale laenulepingust tulenevaid kohustusi korrektselt igakuiselt. Nähtuvalt 24.03.2009 laenulepingu nr XXX lisa punktist 3.17.6 pidi pank koostama ja edastama laenusaajale uue graafiku ühe nädala jooksul arvates lisa jõustumise päevast (tl 63). Kostja ei ole tõendanud, et on hagejale nimetatud graafiku edastanud. Eelnimetatud maksegraafikut ei ole ka kohtule esitatud. Seega ei teadnud hageja ega pidanudki teadma, millises summas hagejal tuleb maksete tasumist jätkata alates 15.07.2009 ja seda veel olukorras, kui laenusumma tagastamise kuupäev jäi samaks 15.08.2028 (tl 62). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on 09.11.2009 tasunud kostjale laenulepingu nr XXX võlgnevuste katteks juuli makse summas 10 000 krooni, 07.12.2009 juuli makse 4 800 krooni ja augusti makse 14 500 krooni ning laenulepingu nr XXX võlgnevuste katteks 17.11.2009 august 3 710 krooni ja 29.12.2009 3 124 krooni. Kostja väited, et hageja võlgnevus oli suurem, kui tehtud maksed, on alusetud, kuna hagejale ei pidanud teada olema, millises summas makseid tuleb teha, kuna kostja jättis hagejale maksegraafiku edastamata. Seega, kuna kostja ei edastanud hagejale maksegraafikut ning hagejale ei olnud teada, millises summas tuleb makseid teha, siis ei olnud hageja viivituses 90 päeva 14.12.2009 edastatud lepingu ülesütlemise teate (tl 31) saamise ajal, mistõttu on laenulepingute nr XXX ja XXX ennetähtaegne ülesütlemine tühine. Kohus on seisukohal, et poolte vahelised telefonivestlused ei oma käesolevas vaidluses eelnimetatu osas otsuse tegemisel tähendust. Samas kohus rõhutab, et kirjalikus vormis tehtud tehingute muutused tuleb vormistada kirjalikult, mistõttu suulised kokkulepped ei oma käesolevas vaidluses mingit kaalu. Pooled on eeltoodu põhimõtte fikseerinud lepingute nr XXX punktis 14.2 ja XXX punktis 14.3 Hageja ei saa eeldada, et laenuleping pangaga sõlmitakse suuliselt kostja töötajaga telefoni teel.
7. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole lepingu ülesütlemisel lähtunud heas usus vastavalt VÕS § 6 lg 2, mille kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja laenulepingu hagejaga üles öelnud ajal, mil hageja soovis heauskselt tekkinud probleeme lahendada ja oli leidnud kinnistule asukohaga XXX, Tallinn ostja. Lisaks ei ole kostja teavitanud hagejat võlgnevusest ega selle suurusest enne 23.11.2009 lepingu ülesütlemise teate saatmist, kuigi hageja on olnud kostjaga pidevalt kirjavahetuses.
8. Edasi annab kohus hinnangu kostja nõudele tuvastada võlgnevuse suurus. Eeltoodust tulenevalt (p 36) ei ole kostja õigustatud saama laenulepingute nr XXX ja nr XXX alusel arvestatud võlgnevust summas 146 897,39 eurot (2 298 444,65 krooni) põhjusel, et see on arvestatud õigusvastaselt, st ülesütlemine oli tühine, mistõttu ei tekkinud hagejal kohustust tasuda kogu laen kostjale tagasi. Kuna kostjapoolne laenulepingute ülesütlemine on tühine, siis taastub laenulepingute ülesütlemisele eelnenud olukord ehk hagejal tuleb jätkata laenulepingutes tulenevate maksekohustuste täitmist ja tasuda kostjale alates 15.07.2009 tekkinud laenulepingute järgsed osamaksete võlgnevused kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi vastavalt lepingutele ja maksegraafikutele ettenähtud maksed. Hagejal lasub kohustus tasuda varakindlustusmakseid vastavalt lepingute punktis 11 kokkulepitud viisil. Hageja ei ole tõendanud, et pärast varakindlustusmakseid tõendavate dokumentide esitamist kostjale oleks viimane keeldunud neid arvestamast. Kohus leiab, et viivise arvestus alates lepingute ülesütlemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ei ole kostjal õigus nõuda, kuna kostja enda tegevus on põhjustanud igakuiste maksete viivituse pärast lepingute ülesütlemist.
9. Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 11 lg 1 järgi lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingute sõlmimisele tavapäraselt eelneb poolte vahel tahteavalduste vahetamine, lepingutingimuste kooskõlastamine ja enne allkirjastamist lepingu läbilugemine. Eelnimetatud perioodil on pooltel võimalus küsida ja saada selgitusi ja ka osas, 10 2-10-6145 mis on lepingu poolele arusaamatu (sh mõistetes). Kohus ei kahtle, et hageja käitus eelnimetatud viisil. Hageja lepingute hoolikat lugemist kinnitab ka 15.10.2009 sõlmitud lepingust taganemine järgmisel päeval nagu hageja ise kohtuistungil kinnitas. Hageja on allkirjastanud laenulepingud koos maksegraafikutega nr XXX ja nr XXX, seega on hageja nõustunud lepingus olevate tingimustega sh maksegraafiku koostamise nimetatud tingimusega punktis 2.
10. Lepingute punktis 14.9 ja 14.10 kinnitab hageja, et on enne allkirjastamist lepingu läbi lugenud. Samade lepingute jaotises 3 on mõisteid selgitatud sh mida tähendab annuiteetmakse. Annuiteetmaksegraafik tähendab graafikut, mille puhul on laenusaaja poolt iga kuu laenuandjale tasumisele kuuluv summa on kuni tagastamise lõpptähtpäevani võrdne, välja arvatud graafiku järgne viimane makse, mis erineb teistest maksetest ümardamise tõttu. Intress on graafiku alguses suur põhjusel, et seda arvestatakse tagasimaksmata laenusummalt ning kuivõrd laenusumma on kõige suurem graafiku algusperioodil, on ka sellelt arvestatud intress suur. Seega ei vasta tõele hageja väide, et annuiteetmaksegraafikuga tasus hageja kui laenusaaja intressimakseid tuleviku eest ette, kuivõrd tegemist oli annuiteetmaksegraafikuga. Kuna hageja on nõustunud laenulepingutes märgitud tingimustel laenu võtma, siis puudub alus sõltumatu laenukalkulaatori alusel intressi ümberarvestuseks ja selle tasaarvelduseks kostjaga. Laenukalkulaatori põhine arvutus oleks pidanud olema laenulepingutes märgitud. Kuna pooled ei ole kokku leppinud intressi arvutamisel aluseks võtma laenukalkulaatorit, siis tuleb intressi arvutamisel juhinduda lepingute punktis 2.6, 2.12 ja 6 kokkulepitust. Kohus juhib tähelepanu, et maksete suurus on sõltuvuses 6 kuu euriboriga, mille suurust ei määra hageja. EURIBORi mõiste on toodud lepingu jaotises 3 mõisted. Tuginedes eeltoodule jätab kohus hageja nõude tasaarveldamiseks rahuldamata.
11. Vastavalt lepingute punktile 5.3 on laenusaajal õigus taotleda laenusumma tagastamisel maksepuhkust. Laenulepingu nr XXX24.03.2009 poolte vahel sõlmitud lisaga võimaldati hagejale hageja poolt taotletud maksepuhkust perioodil 15.04.2009-15.06.
12. Nimetatud perioodil ei tulnud hagejal põhiosamakseid kostjale tasuda, samuti ei tulnud hagejal tasuda intressi, kuivõrd see loeti täiendava laenusumma arvelt maksepuhkuse perioodi eest tasutuks. Üldjuhul säilib maksepuhkuse ajal laenuvõtjal intressi tasumise kohustus, kuivõrd aga hagejal ei olnud võimalik intressi tasuda, võimaldati hagejale koos maksepuhkusega täiendav laenusumma, mille arvelt seda teha. Hageja ei ole tõendanud ja kostja ei kinnita, et eelmärgitud nimetatud perioodil on kostja hagejalt nõudnud põhiosamaksete ja intressi tasumist. Hageja väide, et maksepuhkuse ajal ei tule ka intressi tasuda, on ebaõige ega tugine ühelegi õiguslikule alusele. Maksepuhkuse tingimused nähakse ette poolte vahel sõlmitavas lisas ning käesoleval juhul nägi 24.03.2009 poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX lisa punktides 3.17.4 ja 3.17.5 ette maksepuhkuse aja eest intresside tasumise. Kohus leiab, et hagejal on õigus esitada taotlus laenusumma maksepuhkuse saamiseks. Maksepuhkuse andmine on poolte kokkuleppel võimalik mis ei tähenda, et kostjal lasub kohustus maksepuhkuse andmiseks. Seega hageja etteheide kostjale
13. septembri 2009 esitatud taotluse alusel maksepuhkuse mitteandmise osas on kohatu. Menetluskulud Kooskõlas

§-ga 163 lg 1, 2 jätab kohus hageja menetluskulud 80% ulatuse kostja kanda. 20% ulatuses jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes

§-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 11